3-06-198/14

(15)3-06-198 1) Maksumaksja on OÜ Mormele 29.06.2000 sõiduauto Mazda Xedos 9 müügiarve nr 2002 (müügihind 161 016,94 krooni, käibemaks 28 983,06 krooni, kogusumma 190 000 krooni) alusel sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud põhjendamatult, sest sõiduautot eeltoodud arve alusel tegelikult ei soetatud. Nimetatud arvel näidatud sõiduauto kuulus kaebuse esitajale juba arve esitamise ajal. Autoregistri andmetest nähtuvalt registreeriti Mazda Xedos 9 Baltex Auto AS omandist ümber Eurost Auto AS (tolleaegne AS KL Auto ärinimi) nimele 17.11.1999 (tegelikult 22.11.1999, tl 93). Omanikuvahetus toimus Eurost Auto AS 17.11.1999 avalduse (tl 94) alusel, kes esitas ka koondarve (tl 95), millest nähtub, et auto müüja Baltex Auto OÜ on müünud kaebuse esitajale 60 000 krooni eest kasutatud sõiduauto. Müügilepingu alusel on sõiduki omandiõigus Eurost Auto AS-lt 30.06.2000 üle läinud AS-le Hansa Liising Eesti. Sõiduki omandiõiguse hilisema ülemineku kohta Eurost Auto AS-lt Hansa Liising Eesti ASle on vormistatud sõiduki omaniku vahetuse leping ARK-le (tl 92), Eurost Auto AS 30.06.2000 arve, samuti 30.06.2000 ostu-müügileping nr 02084 (tl 91). Autoregistri andmetes ei kajastu sõiduki omanikuna OÜ-d Mormele. Maksuotsuses märgiti ka, et Eurost Auto AS poolt OÜ Mormele arve nr 2002 kohaselt tasutud raha on osaühingu pangakontolt laekumise päeval sularahas välja võetud pangakaartidega. Lisaks sõiduauto eest esitatud arvele on Eurost Auto AS perioodil juunist 2000 aprillini 2001 kajastanud raamatupidamises 21 korral OÜ Mormele nimel esitatud arveid summas 973 703,20 krooni autode remondi, värvimise ja müügieelse ettevalmistamise eest. Arved tasuti raamatupidamise andmetel sularahas, mille võttis kassast välja Eurost Auto AS juhatuse liige R. J, samas puuduvad OÜ Mormele kassaorderi kviitungid, mis tõendaksid sularaha kättesaamist. OÜ Mormele on asutatud 21.03.2000, põhitegevusalaga tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, komisjonikaubandus, eksport ja import ning transportteenuse osutamine. Autode remonttöid, hooldust ja autode ostu-müüki ei ole tegevusaladena loetletud. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Mormele ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi maksuega käibedeklaratsiooni ega tasunud riiklikke makse. OÜ Mormele oli registreeritud TJIMA-s käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2000 kuni 31.03.2002. OÜ Mormele pangakontolt ei ole tasutud majanduskulude või remonditeenuste ega hooldustööde teostamise eest ega makstud töötasusid. Eesti Haigekassa 23.10.2003 kirja nr 1-6/6434 kohaselt puudusid OÜ-l Mormele ravikindlustusega kindlustatud töötajad. Pangakontole on ülekandeid teinud ka teised äriühingud autode ostu eest, kõik summad on välja võetud sularahas. OÜ Mormele juhatuse liige Ü. T on andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt temalt rööviti raha, pass ja autojuhiload ning tehti enda teadmata juhatuse liikmeks. Arvetel on mitteloetav allkiri, mis ei ole visuaalsel vaatlusel sarnane Ü. T allkirjaga. R. J sõnul ei mäleta ta, kes olid OÜ-ga Mormele seotud isikud, OÜ-ga Mormele võis tegelda V. P. V. P sõnul ei tegelenud tema autode müügieelse ettevalmistusega ega ole saanud kassast sularaha autoremonditööde eest tasumiseks; ta pole teadlik OÜ-st Mormele. 2) Maksumaksja on OÜ Vipemer 19.10.2000 sõiduauto Mercedes-Benz C220 müügiarve nr 024 (müügihind 169 491,52 krooni, käibemaks 30 508,48 krooni, kokku 200 000 krooni) alusel sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud põhjendamatult, sest sõiduautot arve alusel tegelikult ei soetatud. 2

(15)3-06-198 Autoregistri andmetel ei saanud aset leida sõiduauto omandiõiguse üleminekut Eurost Auto AS-le arve nr 024 alusel. Sõiduki 17.11.1999 omanikuvahetuse lepingu (tl 99) alusel on sõiduki omandiõigus Baltex Auto OÜ-lt üle läinud Eurost Auto AS-le (22.11.1999, tl 106). Nimetatud auto on ARK Tallinna büroole 24.10.2000 esitatud sõiduki omanikuvahetuse lepingu ning 23.10.2000 ostu-müügilepingu nr 02211 (tl 104-105) alusel Eurost Auto AS poolt müüdud J. P. ARK-le on 23.10.2000 esitatud R.J kui Eurost Auto AS juhatuse esimehe otsus sõiduauto Mercedes-Benz müümiseks ning V. P volitamiseks dokumentidega tegelemiseks (tl 103). Autoregistri andmetes ei kajastu sõiduki omanikuna OÜ-d Vipemer. Maksuotsuses märgiti ka, et arve nr 024 alusel Eurost Auto AS poolt OÜ Vipemer arvele tasutud raha on osaühingu pangakontolt laekumise päeval sularahas välja võetud pangakaardiga. OÜ Vipemer kohta tuvastati, et tema tegevusalana ei ole registreeritud autode müüki ja et ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.10.2000-31.12.

1. Osaühing pole esitanud ühtki käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu deklaratsiooni ega tasunud makse. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt puuduvad kulutused töötasule, ruumide rendile, kommunaalteenustele, transpordivahenditele, sideteenustele jms tegutsevale äriühingule iseloomulikud kulud, kontole laekunud summad on koheselt sularahas pangakaardiga välja võetud. Osaühingu allkirjaõigusliku isiku pangas, A. A seletuse kohaselt ei ole tema osalenud sõiduauto müügitehingus ega ole pangakontolt rahasid välja võtnud, raha eest on ta oma nimele võtnud paar firmat, kelle pangakaardid on peale kättesaamist andnud üle tundmatule mehele. Juhatuse liikme A. K sõnul ei tea ta midagi Eurost Auto AS-st, tema pole OÜ-d Vipemer soetanud, ei ole avanud osaühingu nimel pangakontot, tema käes pole pangakaarti. Allkirjad OÜ Vipemer arvetel pole tema kirjutatud. Allkirjad pole ka visuaalsel vaatlusel sarnased A. K allkirjaga seletuse protokollil. R. J selgituste kohaselt tegeles OÜ-ga Vipemer V. P, V. P sõnul piirdusid tema ülesanded autode omanikuvahetuse vormistamisega ARK-s. 3) Kaebuse esitaja on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu kolme
2. a juunis Baltex Auto OÜ rekvisiitidega esitatud arve alusel kogusummas 125 405 krooni, millele lisandub käibemaks 22 573 krooni. Arvetel märgitud teenusteks on autode värvimine, kere- ja plekitööd, poleerimine ja vahatamine. Arved on tasutud raamatupidamise andmetel sularahas, mille on kassast välja võtnud R. J. Arvetest nähtuvalt on arved väljastanud M. L ning arvetel on ka loetavalt allkirjana kirjutatud M. L. M. L oli alates 08.07.1998 Baltex Auto OÜ juhatuse liige. M.L seletuste kohaselt ei tea ta midagi Baltex Auto OÜ tehingutest, temale pakkus firmat müügiks tuttava tuttav raha eest. Kontrollimise ajal oli M. L nimele registreeritud 16 äriühingut. M. L allkiri maksuhaldurile antud seletustel erineb visuaalselt arvetel olevast. Baltex Auto OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslasena 01.11.1997-30.09.2000, kuid käibedeklaratsioone on esitatud kuni
3. aasta oktoobrikuuni k.a. Hansapanga andmetel oli Baltex Auto OÜ konto allkirjaõiguslikeks isikuteks 12.11.1997-21.01.1999 T. N ning alates 21.01.1999 T. N ja V. P. Eesti Haigekassa 23.10.2003 kirja nr 1-6/6434 kohaselt oli Baltex Auto OÜ-s ravikindlustus V. P 25.03.1998-28.03.2002 ning ta sai töötasu Baltex Auto OÜ-st jaanuarist novembrini 1999, alates juulist 2000 Eurost Auto AS-st. T.N on kriminaalasjas toimunud ülekuulamise raames andnud ütlused, millest nähtuvalt pakkus R.J talle lisatööd, mis seisnes selles, et ta vormistati AS Baltex Auto juhatuse liikmeks ja pangas allkirjaõiguslikuks isikuks, mille eest ta hakkas saama 1000 krooni palgale lisa. T. N ütluste kohaselt hakkas ta edaspidi panka raha viima ja pangast raha välja võtmas käima, 3

(15)3-06-198 pidi allkirjastama ka arveid ja maksuametile saadetavaid deklaratsioone ja aruandeid. Kõik tunnistaja allkirja nõudvad dokumendid tõi talle allkirjastamiseks R. J, samuti andis tunnistaja R. J kätte kõik Baltex Auto OÜ arvelt välja võetud summad ja temalt sai ka kõik korraldused.

1. aasta suvel vormistas tunnistaja end R. J soovil Baltex Auto OÜ juhatusest välja (tl 223). V. P kirjaliku selgituse kohaselt andis suulise käsu, et ta oleks Baltex Auto OÜ tegutsemise ajal äriühingu allkirjaõiguslik isik, R. J T. N, kes vormistas Hansapangas vastavad dokumendid ja näitas, kuidas telepank toimib, Baltex Auto OÜ kontolt on ta välja võtnud rahasummasid ja viinud need R. J kätte (tl 115). Maksuhaldur leidis, et Baltex Auto OÜ on tegutsenud Eurost Auto AS juhatuse liikme R. J kontrolli all. Kõik Baltex Auto OÜ poolt Eestisse imporditud autod on edasi müüdud Eurost Auto AS-le, Baltex Auto OÜ arvelduskontole on raha autode eest laekunud ainult Eurost Auto AS-lt. Baltex Auto OÜ pangakontolt ei nähtu autode remonditeenuse sisseostmist, arvestades, et remonttööd ei kajastu tema põhitegevusena ja nende teostamiseks puudus tal tööjõud.
2. AS KL Auto (likvideerimisel) kaebuses taotleti maksuotsuse tühistamist järgmistel põhjendustel: 1) Maksuamet on eksinud korduvrevisjoni keelu vastu. Maksuhaldur väljastas kaebuse esitajale 05.04.2004 teate, et revisjon lõpeb hiljemalt 30.11.2004, kuid sellest hoolimata teatas maksuhaldur 08.02.2005, et revisjon pikeneb kuni 30.11.
3. Sisuliselt oli tegemist korduvrevisjoniga, kuna pikendatud perioodil uuriti varasemalt läbi vaadatud asjaolusid; 2) Komisjonimüügi puhul esitab kauba müüki tooja täisarve komisjonimüüjale ning komisjonimüüja omakorda täisarve ostjale. Seepärast ongi tehtud nii OÜ Mormele sõiduauto müügiarve kaebuse esitajale kui ka kaebuse esitaja arve Hansa Liisingule. Sõiduauto vormistamine ARK-s kaebuse esitaja nimele ei oma õiguslikku mõju, kuna registrikanne on vaid informatiivse tähendusega ega mõjuta maksukohustust. OÜ Mormele arvetel nimetatud teenused on tegelikkuses osutatud ning need olid kaebuse esitaja ettevõtluses vajalikud. Kaebaja on tegutsenud heauskselt ning eeldanud, et OÜ Mormele täidab maksukohustusi; 3) OÜ Vipemer volitatud esindaja tõi sõiduauto kaebuse esitaja juurde komisjonimüüki. Sõiduauto vormistamine ARK-s ei oma õiguslikku mõju. Kuna OÜ-l Vipemer oli kehtiv käibemaksukohustuslaste registri number, polnud kaebuse esitajal põhjust kontrollida OÜ Vipemer esindaja volitusi ega tegevust täpsemalt; 4) Kaebuse esitaja tasus OÜ-le Baltex Auto alles ülevaatuse järgselt Mormele arve alusel ning koostati ka sularaha väljamineku order. Kuna OÜ-l Baltex Auto oli kehtiv käibemaksukohustuslaste number, polnud kaebuse esitajal põhjust kontrollida OÜ Baltex Auto volitusi ega OÜ Baltex Auto tegevust täpsemalt.
4. Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 otsusega rahuldati kaebus OÜ-ga Scanvest teostatud tehinguid puudutavas osas, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus mõistis kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja 5000-kroonisest riigilõivust proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga 1000 krooni. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) Tõendatud on maksuhalduri järeldus, et kaebuse esitaja oli juba OÜ Mormele 29.06.2000 arve esitamise ajal Mazda Xedos 9 omanik. Asjaolu, et Baltex Auto OÜ on müünud kaebuse esitajale sõiduauto Mazda Xedos 9, on kaebuse esitaja ise oma esindaja allkirjaga sõiduki registreerimiseks esitatud koondarvel tõendanud. Eeltoodud dokumendile on alla kirjutanud V. P, kelle töökohustuseks maksuhaldurile antud kirjaliku seletuse kohaselt oli vormistada ARK büroos sõidukite omanikuvahetust ning kes sai kõik korraldused tööks R. J käest. 4

(15)3-06-198 Maksuhaldur ei ole kontrollinud, kas kaebuse esitaja on Baltex Auto OÜ-lt

1. aastal sõiduauto Mazda Xedos 9 omandamisel sisendkäibemaksu oma käibest maha arvanud või mitte, kuna maksurevisjoniga kontrolliti vaid kaebuse esitaja käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2000 kuni oktoober 2002 (kaasa arvatud), mistõttu
2. aasta kohta andmeid ei kogutud. Samas ei mõjuta eeltoodu maksuhalduri järeldust selle kohta, et OÜ Mormele 29.06.2000 arve alusel sõiduauto ostu-müügitehingut ei toimunud ning kaebuse esitajal eeltoodud arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei olnud. Revideeritavast maksuperioodist väljapoole jäänud võimaliku arve alusel kaebuse esitajale täiendavat maksu määratud ei ole. Seega omab maksustamise seisukohast tähtsust vaid asjaolu, kas tehing OÜ-ga Mormele toimus või mitte. Kuigi autoregistri andmed on vaid informatiivse tähendusega ning ei välista sõiduauto omaniku vahetust ka ajal, mil kaebuse esitaja oli autoregistri andmete järgi sõiduauto Mazda Xedos 9 omanikuks, ei ole ta esitanud usutavat versiooni ega tõendeid, millest nähtuks, millal ning millise hinna eest sai OÜ Mormele sõiduauto Mazda Xedos 9 omanikuks ning miks ei toimunud vahepealne omaniku kande muutus autoregistri andmetes, kuigi auto müügi korral Hansa Liising Eesti AS-le tehti kohe muudatused ka autoregistri andmetes. V. P, kes 01.06.2000 töölepingu (tl 116) p 3.2.4 kohaselt tegeles autoregistri ja tehnilise ülevaatuse dokumentide vormistamisega ning p 3.2.5 kohaselt sisseostetud ja komisjonimüügis olevate autode aruandluse koostamisega, ei vormistanud suuliste selgituste protokolli kohaselt OÜ Mormele ja AS Eurost Auto vahelisi sõiduautode üleandmise-vastuvõtmise dokumente ega olnud kuulnud OÜ-st Mormele (tl 110). Samas on kaebuse esitaja juhatuse liige R. J andnud maksuhaldurile suulise seletuse, mille kohaselt tema OÜ-le Mormele raha üle ei andnud ning OÜ-ga Mormele võis tegeleda V. P (tl 139). Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt nõustub kohus maksuhalduriga selles, et kaebuse esitaja on alusetult OÜ Mormele 29.06.2000 arve alusel sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud. 2) Autoregistri andmetest nähtuvalt muudeti juba 22.11.1999 registriandmeid selliselt, et sõiduauto Mercedes Benz C220 omanikuks sai Eurost Auto AS, uus registriandmete muutus toimus alles 24.10.
3. Seega ei kajasta autoregister vahepealseid võimalikke omanike vahetusi. Kaebaja pole esitanud usutavat selgitust ega tõendeid, millest nähtuks, millal ning millise hinna eest sai OÜ Vipemer sõiduauto omanikuks ning miks ei toimunud vahepealne omaniku kande muutus autoregistris. Seega pole ta kummutanud maksuhalduri seisukohta, et auto ostutehingut kaebaja ja OÜ Vipemer vahel ei saanud toimuda, kuna kaebaja oli juba väidetava ostutehingu ajal sõiduauto omanik. Kuna sõiduauto omandamine
4. a. jääb väljapoole revideeritavat maksustamisperioodi, ei pidanud maksuhaldur OÜ Vipemer ning kaebaja vahelise väidetava sõiduki müügitehingu toimumise kohta seisukoha võtmiseks omama ümberlükkamatut teavet selle kohta, kas AS Baltex Auto oli
5. a. vormistatud dokumentide alusel ka tegelikult isikuks, kellelt kaebuse esitaja sõiduauto soetas. Käesoleval juhul piisas sõiduauto soetamise fakti tuvastamisest ARK-st saadud dokumentide alusel; 3) OÜ Mormele on esitanud kaebuse esitajale
6. aastal tasumiseks järgmised arved: 01.09.2000 summas 49 726 krooni, 04.09.2000 summas 29 256 krooni, 06.09.2000 summas 49 986 krooni (septembris kokku 148 968 krooni ulatuses), 02.10.2000 summas 49 500 krooni, 05.10.2000 summas 48 970 krooni, 11.10.2000 summas 49 855 krooni, 16.10.2000 summas 47 318 krooni, 19.10.2000 summas 49 272,10 krooni, 23.10.2000 summas 48 557 krooni, 27.10.2000 summas 48 527,90 krooni (oktoobris kokku 342 000 krooni ulatuses). OÜ Mormele on esitanud kaebuse esitajale
7. aastal tasumiseks järgmised arved: 09.03.2001, 5

(15)3-06-198 summas 41 300 krooni, 11.03.2001 47 200 krooni, 15.03.2001 46 020 krooni, 16.03.2001 42 480 krooni, 20.03.2001 47 672 krooni, 22.03.2001 41 536 krooni, 26.03.2001 43 660 krooni, 27.03.2001 49 560 krooni, 30.03.2001 30 573,80 krooni (märtsis kokku 390 001,80 krooni), 12.04.2001 40 000 krooni ja 19.04.2001 38 000 krooni (aprillis kokku 78 000 krooni). Kaebaja on kõigi eeltoodud arvete eest tasunud sularahas. Maksuotsuses OÜ Mormele kohta toodud asjaoludest nähtub, et tegemist oli varifirmaga, kes reaalselt ei tegutsenud. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RPTS) § 6 lg-st 5 tulenevalt on tehingu sooritaja kohustatud tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Tegemist oli seadusest tuleneva hoolsuskohustusega, mille täitmata jätnud ostjal, kes ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu teist poolt, puudub käibemaksu mahaarvamise õigus. Septembris ja oktoobris 2000 toimunud tehinguid, samuti märtsis ja aprillis 2001 toimunud tehinguid kokku saab vaadelda seotud tehingutena RPTS mõistes, kuna kõik eeltoodud tehingud toimusid lühikese ajaperioodi (september-oktoober 2000, märts-aprill 2001) jooksul, arvetel tasumiseks mõeldud summad olid praktiliselt identsed (jäid 40 000–50 000 krooni vahemikku) ning kõik arved seondusid sõiduautode müügieelse ettevalmistamisega. Kuna nii septembris-oktoobris 2000 kui ka märtsis-aprillis 2001 väljastatud sularahaarvete eest maksti sularahas kokku üle 100 000 krooni, oli kaebuse esitaja kohustatud RPTS-st tulenevalt kontrollima müüja esindaja isikusamasust. Kaebuse esitaja juhatuse liige R. J ei suutnud maksuhaldurile esitatud seletuses meenutada isiku nime, kellega OÜ-st Mormele tehinguid tehti (tl 135), ning kaebuse esitaja töötaja V. P ei olnud üldse kuulnud OÜ-st Mormele (tl 110). Tunnistaja M. S, kes töötas AS-s Eurost Auto tehnilise töötajana, andis kohtus ütluse, mille kohaselt OÜ Mormele tegi vist mingil ajal lühiajaliselt ettevalmistust ning autod vaatas üle ja arvetega tegeles A. J (tl 253). Tunnistaja A. J ei suutnud kohtuistungil meenutada OÜ-d Mormele esindanud isiku nime (tl 255). Seega ei ole kaebuse esitaja tehingute tegemisel OÜga Mormele järginud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kuna tehingud varifirmaga OÜ Mormele tegelikkuses toimuda ei saanud ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud tehingu tegelikku teist poolt, puudub kaebuse esitajal käibemaksu mahaarvamise õigus; 4) Kuna Scanvest OÜ esitatud andmete alusel sularahas ja sularahata tasutud maksed ei ületa 200 000 krooni piiri, ei olnud kaebuse esitajal kohustust Scanvest OÜ esindajate isikusamasuse tuvastamiseks RPTS alusel. Samuti ei ole maksuhaldur tuvastanud, et Scanvest OÜ oleks tegutsenud kaebuse esitaja kontrolli all; 5) M. L, T.N ning V. P maksuhaldurile antud selgitustega on tõendatud, et M. L Baltex Auto OÜ esindajana Baltex Auto OÜ nimel tegelikult tehinguid ei teostanud ning Baltex Auto OÜ tegevust juhtis ning pangaarvel toimunud liikumisi kontrollis faktiliselt R. J. Usaldusväärsed pole R. J selgitused, et selles äriühingus remonttööde teostamise korraldas V. P, kes võttis raha kassast ja ise maksis arve alusel edasi, R. J viseerinud arve (tl 140). Õige on maksuhalduri järeldus, et Baltex Auto OÜ tegutses R. J kontrolli all. Kaebuse esitaja on kasutanud OÜ Baltex Auto rekvisiitidega arveid teadlikult AS-st KL Auto raha maksuvabalt väljaviimiseks maksupettuse eesmärgil; 6

(15)3-06-198 6) Kuna käesoleval juhul revisjoni tähtaja lõppedes maksuotsust ei koostatud ning revisjon sisuliselt jätkus, ei ole maksuhaldur eksinud MKS § 102 lõikes 3 toodud korduvrevisjoni keelu vastu. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. AS KL Auto (likvideerimisel) apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ning asja saatmist halduskohtule uueks arutamiseks või uue otsuse tegemist, millega kaebus täielikult rahuldatakse. Põhjendused: 1) Maksuotsus jäeti OÜ-lt Mormele soetatud sõiduki osas jõusse vääralt. ARK-le 17.11.1999 esitatud tõendarve on registrikande tegemiseks nõutav dokument, mitte arve raamatupidamise ja käibemaksustamise mõttes. Tõendarve ja ARK kanne ei saa olla tõendiks selle kohta, et tehing viidi tegelikkuses läbi ja omandiõigus läks üle. Pooled ei viinud käesoleval juhul tehingut lõpule. Baltex Auto OÜ ei andnud sõiduauto faktilist valdust apellandile üle ega leppinud temaga kokku omandi üleminekus, ei esitanud apellandile arvet käibemaksuseaduse tähenduses ning apellant ei tasunud sõiduki eest. Vastupidised tõendid puuduvad. Tunnistaja A. J ütlused kinnitavad sõiduki soetamist OÜ-lt Mormele. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Kui Baltex Auto OÜ tegutses apellandi kontrolli all, ei saanud apellant majandusliku tõlgendamise põhimõtte kohaselt sõiduautot temalt omandada, sest tegemist oli ühe ja sama isikuga. V. P ütlustest on tehtud ebaõiged järeldused. Asjaolu, et ta ei mäleta tehingupartneri OÜ Mormele nime, ei tähenda tehingu mittetoimumist. V. P ülesandeks oli autoregistrit puudutavate dokumentide ARK-sse toimetamine, mitte nende sisuline läbitöötamine, ning ta viis aastate jooksul ARK-sse sadu erinevaid sõidukeid puudutavaid dokumente. Seetõttu ta ei saagi mäletada marginaalse lepingupartneriga seonduvat. Kohtu seisukoht, et apellant pidanuks teadma ja tõendama, kuidas OÜ Mormele sõiduki omandas ja miks ta ei soovinud ARK kande muutmist, rikub otseselt Riigikohtu otsuses nr 33-1-34-06 ja Euroopa Kohtu 12.01.2006 lahendis Optigen väljendatud põhimõtet, et tehingutes osalenud teiste isikute tegevus ei saa mõjutada maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Apellandilt ei saa nõuda teise äriühingu poolt vara omandamise kohta dokumentide esitamist. OÜ-s Mormele ei ole revisjoni läbi viidud ja kohus pole viimase poole andmete saamiseks pöördunud. Maksuotsus tugines asjaolule, et apellant on sisendkäibemaksu ning tulumaksu maha arvanud kaks korda. Seega oleks tulnud kontrollida
2. a. andmeid, sh seda, kas apellant tasus sõiduki eest Baltex Auto OÜ-le. Kohus aktsepteeris, et apellant ei ole sõiduki eest tasunud kahel korral. Igal juhul pidi apellant millalgi sõiduki eest tasuma. Seda pole maksukohustust vähendava asjaoluna arvesse võetud. Samadel põhjendustel on ebaõige maksuotsuse jõussejätmine OÜ-lt Vipemer soetatud sõiduki osas; 2) Tähelepanu väärib, et sarnastel asjaoludel OÜ-lt Fookus Invest soetatud sõiduauto Audi A6 osas nõustus maksuhaldur kaebuse esitaja eriarvamusega. Samas maksustati siiski kaebajat ka seoses OÜ-ga Fookus Invest toimunud tehinguga, kohus seda aga otsuses ei käsitlenud; 7

(15)3-06-198 3) Kohus on jätnud arvestamata tunnistajate ütlused OÜ-de Mormele ja Baltex Auto tehingute kohta, samuti T. R ja Ü. J arvamused. Kohus aktsepteeris, et teenust on tegelikkuses saadud, seega oli maksu määramine vale vähemalt osaliselt, sest teenuse soetamiseks vajalikud kulud on jäetud maksukohustust vähendavate asjaoludena arvestamata. Viidates rahapesu alastele normidele, leiab kohus järelikult, et tehingud toimusid, rikuti üksnes tehingu dokumenteerimise nõudeid. RPTS nõudeid ei ole apellant aga rikkunud. Septembris-oktoobris 2000 OÜ-ga Mormele toimunud tehingute puhul ei kehtinud seadus kohtu viidatud sõnastuses – ei sisaldanud § 6 lg-t

1. Sel ajal kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse (tolleaegse pealkirjaga) § 7 lg 3 kohustas tuvastama isikusamasust vaid juhul, kui korraga vastuvõetud sularahasumma on suurem kui 100 000 krooni, see tingimus aga täidetud pole. Sel ajal kehtinud seadus ei lubanud ka nö „seotud“ tehingute arvestust. Märtsis-aprillis 2001 toimunud tehinguid ei saa vaadelda seotud tehingutena sel ajal kehtinud RPTS § 7 lg 3 tähenduses, sest teenuseid soetati siis, kui selgus, et tavapärased tehingupartnerid ei suuda apellandile vajalikku teenust pakkuda, ning teenuse soetamisel ei teadnud apellant, et soetab sama teenust teatud ajaperioodi järel veelkord. OÜ-d Mormele puudutavate väidetega tehingute mittetoimumist põhjendada on lubamatu, sest tehingutes osalenud teiste isikute tegevus ei saa mõjutada kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kohus jättis arvestamata tunnistajate ütlused, mis kinnitavad tehingute toimumist OÜ-dega Mormele ja Baltex Auto. Väitega, et tunnistaja A. J ei meenunud OÜ Mormele esindaja nimi, ei saa põhjendada tunnistaja ütlustega arvestamata jätmist, sest sellelt osaühingult tellitud teenused moodustasid vaid väikese osa apellandi tellitud müügieelse ettevalmistuse teenuste kogumahust. Kuna vaidlust ei ole selles, et Baltex Auto OÜ on olnud reaalselt tegev äriühing, on väär seisukoht, et teda kasutati apellandist raha maksuvabalt väljaviimise eesmärgil. Äriühingute omavaheline võimalik seotus ei saa tähendada, et üks neist ei või teisele osutada teenuseid; 4) Kuigi apellant vaidlustas nii käibemaksu kui tulumaksu määramise, pole kohus vastanud kaebaja väidetele seoses tulumaksu määramise ebaseaduslikkusega.
2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellant keskendub liigselt ARK tõendarve õiguslikule tähendusele ja eirab tõendite kogumis hindamise põhimõtet. OÜ Baltex Auto, kes oli kasutatud autode maaletooja, müüs need edasi apellandile, kes tegeles autode müügieelse remondi ning edasimüügiga. OÜ Baltex Auto pangakonto väljavõte kinnitab imporditud sõidukite müüki apellandile kui igapäevast tehingut. Tunnistajate A. J ja M. S seletuste kohaselt oli apellandi äriidee Saksamaalt toodud väikesemahulist remonti vajavate luksuskLi sõidukite müük. Apellant ei saa tehingu majandusliku tõlgendamise põhimõttest aru, kui leiab, et see välistab tehingute võimaluse seotud äriühingute vahel; 2) Väited, et Baltex Auto OÜ oli reaalselt tegutsev äriühing, ei välista osade arvete fabritseerimist maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohus on M. L, T. N ja V. P seletustele tuginedes õigesti leidnud, et apellant pole saanud Baltex Auto OÜ arvetel märgitud teenuseid; 8

(15)3-06-198 3) OÜ Mormele arvete juures puuduvad kalkulatsioonid, andmed hinna arvestamise metoodika kohta ning märked tööde vastuvõtmise ja konkreetsete autode kohta, mida remonditi. Samuti puuduvad sularaha kättesaamist tõendavad kviitungid. Apellandi esindajad ja töötajad ei oska OÜ-ga Mormele suhtlemise kohta midagi öelda. Tunnistajate A. J ja M. S ütluste kohaselt oli apellandi äriidee väikesemahulist remonti (kiirteedel kividest saadud kriimustused, esistangede, esiklaaside, poritiibade defektid) vajavate sõidukite müük, kuid samas ei suutnud tunnistaja, kes otseselt tegeles sõiduautode remondivaldkonnaga, selgitada, miks enam kui pooltel OÜ Mormele arvetel on kajastatud avariilistele sõidukitele iseloomulikud tööd (kerevenitus), miks sellised töid anti teha vähetuntud äriühingule, miks arvetel korduvate summade juures erinevad kogused, miks puuduvad märked konkreetsete sõidukite kohta. Teave sõidukite hoolduse keskmiste hindade kohta ei ole asja lahendamisel oluline ja seetõttu on T. R ja Ü. J arvamused mittevajalikud; 4) Kohus on kaevatud otsuses lähtunud rahapesu tõkestamise seaduse 17.11.2000 jõustunud sõnastusest ja õigesti tuvastanud hoolsuskohustuse rikkumise. Asjaolu, et osa OÜ Mormele arvetel toimunud väljamakseid leidis aset enne seaduse kohtuotsuses viidatud redaktsiooni jõustumist, ei tee hoolsuskohustuse rikkumist olematuks; 5) Vaidlustatud otsusega määratud tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt rajaneb maksuotsusega tuvastatud asjaoludel tehingute osas OÜ-dega Mormele ja Baltex Auto. Kuna kaevatud otsuses on kohus jäänud seisukohale, et nende osaühingute arvetel märgitud teenuseid saadud pole, ei muutunud sellega ka vaidlustatud maksuotsuses tulumaksu määramise aluseks olevad asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Maksuhaldur leiab, et sõiduautode Mazda Xedos 9 ja Mercedes-Benz C220 soetamist OÜdelt Mormele ja Vipemer toimuda ei saanud, sest autoregistri andmetel oli kaebuse esitaja viimatinimetatud osaühingute arvete esitamise ajal juba nende sõiduautode omanik, olles need ostnud Baltex Auto OÜ-lt, ning OÜ-d Mormele ja Vipemer ei esine autoregistri andmetes nende sõiduautode omanikena. Apellant vaidlustab selle järelduse põhjendusega, et ARK andmed omavad üksnes informatiivset tähendust ning ARK-le omanikuvahetuse registreerimiseks esitatud dokumendid (avaldused ja „koondarved“ sõiduki registreerimiseks, samuti omanikuvahetuse lepingud – tl 94, 95, 99) ei ole aluseks käibe tekkele, sõiduki eest tasumisele ega ka sõiduki valduse ja omandi ostjale üleandmiseks; auto tegeliku võõrandamise korral sõlmivad ostja ja müüja eraldiseisva ning ARK-le mitteesitatava ostumüügi lepingu ning käibemaksukohustuslasest müüja esitab ostjale eraldi arve käibemaksuseaduse tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul teeb apellant ARK registrikande ning selle aluseks olevate dokumentide juriidilisest tähendusest ebaõige järelduse, nagu ei saaks need tõendada sõiduki omandiõiguse üleminekut. ARK registrikandel sõiduki omandiõiguse kohta puudub tõepoolest omandiõigust loov tähendus ning õiged on ka apellandi väited, et autoregistrikande vormistamiseks koostatavad dokumendid ei pruugi samastuda tegeliku ostu-müügi tehingu läbiviimiseks vormistatutega. Siiski on autoregistrikanne omandiõiguse ülemineku kohta ning isikute poolt autoregistrile vastava registrikande tegemiseks vajalike 9

(15)3-06-198 dokumentide vormistamise fakt usaldusväärseks, kuigi loomulikult mitte ümberlükkamatuks teabeks selle kohta, et omandiõiguse üleminek ka tegelikult toimus. Ka 22.11.1999, mil registreeriti ARK-s mõlema vaidlusaluse sõiduauto omandiõiguse üleminek kaebuse esitajale (tl 93 ja 106), kehtinud teede- ja sideministri 10.10.1997 määrusega nr 34 kehtestatud „Mootorsõidukite ja haagiste riikliku registreerimise eeskirja“ p 23 alap 3 kohaselt kuulus sõiduki omaniku vahetus riiklikus autoregistris kohustuslikule registreerimisele. Muude usaldusväärsemate ja vastupidist kinnitavate tõendite puudumisel pole alust pidada autoregistri omandiõiguse kohta käivaid kandeid ebaõigeks.

1. Halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitaja pole esitanud usutavat selgitust ega tõendeid, millest nähtuks, millal ning millise hinna eest said väidetavalt sõidukid apellandile müünud OÜ-d Mormele ja Vipemer nende sõidukite omanikuks ning miks ei toimunud vahepealne omaniku kande muutus autoregistris, on õige ja asjakohane. Maksuhalduri järeldus, et Mazda Xedos 9 ja Mercedes-Benz C220 soetamist OÜ-delt Mormele ja Vipemer toimuda ei saanud, rajaneb käesoleva otsuse punktis 6 viidatud asjakohastel tõenditel. Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt Riigikohtu 20.06.2007 otsuse p 12). Kuna ringkonnakohtu hinnangul on sõiduautode omandiõiguse
2. a autoregistris Baltex Auto OÜ-lt kaebuse esitaja nimele ülemineku registreerimist kajastavad dokumendid piisavateks tõenditeks OÜ-delt Mormele ja Vipemer nende sõiduautode mittesoetamise kohta seni, kuni pole esitatud neid tõendeid ümber lükkavaid tõendeid, ei olnud ringkonnakohtu arvates maksuhalduril vaja täiendavalt koguda ja esitada tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et kaebuse esitaja on sõiduautode Baltex Auto OÜ-lt
3. a. soetamisel nende eest Baltex Auto OÜ-le tasunud ning nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu arvestanud.
4. Mõistlikke selgitusi ega usaldusväärseid tõendeid maksuhalduri järelduste kummutamiseks kaebuse esitaja esitanud pole. Tunnistaja A. J kinnitused, et tehingud OÜ-dega Mormele ja Vipemer toimusid, pole usaldusväärsed. Kaebuse esitaja pole ümber lükanud maksuhalduri väidet, et A. J on kaebuse esitaja juhatuse liikme R. J isa (tl 281). Seetõttu võib ta anda kaebuse esitaja kasuks ebaõigeid ütlusi. Samuti ei saa A. J, kes on ilmselt Eurost Auto AS-s töötades puutunud kokku paljude sõiduautode ostu-müügiga, mäletada üksikasjalikult üksiku aastaid tagasi toimunud sõiduauto ostu-müügiga seonduvaid asjaolusid, et saaks tehingu toimumist arvetel näidatud äriühingutega piisava kindlusega kinnitada. OÜ Vipemer arve osas (tl 65), märgibki ta, et „arvab“, et ostsid sellelt äriühingult auto (tl 254). Selgitus, et „Baltexi esindaja soovis kaebajale sõidukit müüa ning enne tehingu toimumist jõuti kaebaja ARK registrisse omanikuna kandmise avaldus ARK-le esitada, müügitehing jäi aga tegelikkuses toimumata; Mormele ei pidanud auto omanikuks olemiseks olema ARK registrisse kantud ning kaebaja eeldas põhjendatult, et tehingu toimumise ajal oli sõiduauto omanik Mormele“ (tl 264) on vastuolus autodega toimuvate õigustoimingute praktikaga. Avaldused sõiduki omanikuvahetuse vormistamiseks esitatakse autoregistrile seejärel, kui ostja ja müüja on tehingus kokku leppinud ning müüja võtnud kohustuse sõiduauto 10

(15)3-06-198 omandiõiguse üle anda. Samuti kontrollitakse igasuguste sõidukiga seonduvate õigustoimingute tegemisel sõiduki omaniku kohta käivate andmete õigsust autoregistri andmeid kajastava registreerimistunnistuse alusel. Seega ei ole usutav, et pikema ajavahemiku jooksul, mil muuhulgas leiab aset ka auto omanikuvahetus (Baltex Auto OÜ poolt sõidukite oletuslik võõrandamine OÜ-dele Mormele ja Vipemer), püsivad autoregistris auto omaniku kohta ebaõiged andmed. Samuti oleks kaebaja kui autode ostu-müügiga tegeleva ettevõtja poolt kummaline eeldada, et sõiduki omanikuks on isik (OÜ Mormele või OÜ Vipemer), kes seda auto registreerimistunnistuse andmetel pole. OÜ-de Mormele ja Vipemer kohta maksumenetluses tuvastatud andmed on iseloomulikud äriühingutele, keda kasutatakse käibemaksupettuse eesmärgil tegelikkusele mittevastavate arvete väljastamiseks. Ebaõiged ja asjakohatud on kaebuse esitaja etteheited, nagu poleks maksuhaldur väidetavate müüjatega OÜ-dega Mormele ja Vipemer seonduvaid asjaolusid uurinud. Nende osaühingutega seoses tuvastatud asjaolud ei võimalda pidada nende nimel väljastatud müügiarveid nii usaldusväärseteks tõenditeks, mis võimaldaksid lugeda tehingute toimumise tõendatuks vaatamata eelpoolviidatud ja vastupidisele viitavatele asjaoludele.

1. Kaebuse esitaja on autode ostu-müügiga tegeleva ettevõtjana arvestanud sisendkäibemaksu maha selliste sõiduautode müügiarvete alusel, mis on väljastatud isikute nimel, kellele autoregistri andmetel pole need sõidukid kunagi kuulunud, samas kuulusid need sõiduautod autoregistri andmete kohaselt kaebuse esitajale. Arvetel kajastatud käibemaks on jäetud müüjate poolt riigieelarvesse tasumata. Müüjateks on äriühingud, kellel puudub teadaolev reaalne majandustegevus ja kelle juhatuste liikmed ei tea äriühingute tegevusest, kaasa arvatud vaatlusalustest sõiduautode ostu-müügi tehingutest, midagi, ning kelle ütlustest nähtuvalt kontrollivad äriühingute tegevust, sh dokumentide vormistamist ning rahade liikumist, äriühingutest väljaspool seisvad isikud. Tehingutest müüjate pangaarvetele laekunud raha on koheselt sularahas välja võetud. Olukorras, kus sõiduauto ostumüügitehingut ei ole aset leidnud seetõttu, et ostja on sõiduauto juba varem omandanud muult isikult, on mõistlik arvata, et ostja on tehingu mittetoimumisest ja müügiarve ebaõigsusest teadlik. Eeltoodud asjaolud näitavad kogumis, et sõiduautode ostu OÜ-de Mormele ja Vipemer arvete kohaselt aset ei leidnud ning kaebuse esitaja oli sellest teadlik. Seega on käibemaks sõiduautode müügiarvete pealt määratud õigesti. II
2. OÜ Mormele ja tema nimel väljastatud arvete kohta on kindlaks tehtud järgmised asjaolud. 1) OÜ Mormele vastab sellise äriühingu tunnustele, keda kasutatakse käibemaksupettuse eesmärgil tegelikkusele mittevastavate arvete väljastamiseks. OÜ-l Mormele puudusid töötajad, kes oleksid võinud osutada tema arvetel märgitud teenuseid, ning puuduvad kulutused, mis on iseloomulikud reaalselt tegutsevatele äriühingutele. 2) OÜ Mormele arvetel puuduvad kalkulatsioonid, andmed hinna arvestamise metoodika kohta ning märked tööde vastuvõtmise ja konkreetsete autode kohta, mida remonditi. Arvetel puuduvad andmed, mille alusel võiks saaja veenduda arvel kujunenud hinna põhjendatuses. Samuti on paljudel arvetel (tl 45, 47, 53, 54, 57, 61, 64) märgitud teenused, mis viitavad autode tõsiste kahjustuste kõrvaldamisele (kerevenitus) ja pole kooskõlas kaebuse esitaja 11

(15)3-06-198 tegevusega, milleks on vähekahjustatud imporditud sõidukite kordategemine ja müük. Tunnistaja A. J kinnitas, et sisseostetud autod olid väikeseid kahjustusi saanud liisingautod (tl 256). Arvete kalkulatsioonide ja spetsifikatsioonide puudumine ei ole küll eraldi võetuna piisav põhjus järeldada arvel näidatud tehingute mittetoimumist, kuid omab tähtsust asjaolude kogumis. Arvetel olevate teenusekirjelduste üldsõnalisuse tõttu ei ole võimalik arvel näidatud hinna põhjendatuse üle otsustada ka Ü. J ja T. R hinnangute alusel 3-4 aasta vanuste hooletult hoitud sõiduautode müügieelse ettevalmistuse maksumuse kohta (tl 210-212), mille tähelepanuta jätmist apellant kohtule ette heidab. Ü. J ja T. R hinnangute kohaselt maksab müügieelne ettevalmistus (kivitäkete jms kõrvaldamise värvitööd, pesu, poleerimine) luksuskLi sõiduki puhul ca 15 000 krooni. Arvetel nr 2068 (tl 46) ja 2132 (tl 50) on sõiduautode (kogus 1) keemilises puhastuses, poleerimises ja vahatamises seisneva müügieelse ettevalmistuse hinnaks 42 361,02 ja 40 100 krooni, arve nr 2140 (tl 52) järgi pesus ja poleerimises seisneva ettevalmistuse hinnaks 33 500 krooni. Kui järeldada, et arvetel märgitud kogused on valed, pole arvel näidatud hinna kujunemine arusaadav. 3) Ükski kaebuse esitaja esindaja või töötaja ei mäleta, kellega OÜ-st Mormele suheldi. Arvete tasumiseks vajaminevad summad on osaühingust välja võtnud juhatuse liige, kes samas ei kinnita, et oleks raha OÜ-le Mormele isiklikult üle andnud, märkides, et võis raha tasuda otse või ka V. Pi kaudu (tl 123). V. Pi väitel ei ole ta tegelenud sularahas maksmisega remonttööde eest ning OÜ Mormele nimi on talle tundmatu ja ühtegi selle esindajat ta ei tea (tl 108, 114-115). Seega ei suuda ükski kaebuse esitaja esindaja ega töötaja selgitada, kes ja millisele isikule maksti OÜ Mormele arvete alusel sularaha. Puuduvad igasugused dokumendid, kus mõni identifitseeritav isik kinnitaks sularaha kättesaamist OÜ Mormele poolt. Seega toimus väidetav suures summas sularaha ning kallihinnaliste sõiduautode üleandmine isikutele, kelle nimed, tegevuskoht ja kontaktandmed on vähemalt praegusel hetkel teadmata. 4)

1. a märtsi-aprilli arveid on esitatud mõnepäevaste vahedega ja väidetavalt tasutud sularahas summades, mis kokku ületavad 100 000 krooni (vt nt 22.03.2001 arve nr 1214 summas 41 536 krooni tl 59, 26.03.2001 arve nr 1220 summas 43 660 krooni tl 60, 27.03.2001 arve nr 1228 summas 46 560 krooni tl 61). Arvetel pole täpsustatud, millistele sõiduautodele on töid teostatud, samas viitavad arvetel märgitud andmed tööde teostamisele samaaegselt mitmetele sõiduautodele. Arvete esitamise ja tasumise väidetud ajast ning neil kajastatud tööde kirjeldusest, mis võimaldab neid käsitleda võimalike koondarvetena, võib järeldada, et arvetel kajastatud teenustöid ei ole tellitud üksteisest faktiliselt rangelt piiritletavate tehingute kaupa, mistõttu on põhjendatud nende arvete käsitlemine tol ajal kehtinud RPTS redaktsiooni § 7 lg 3 mõttes seotud tehinguid kajastavatena. Seega on vähemalt osade OÜ Mormele nimel esitatud arvete väidetava sularahas tasumisega rikutud RPTS § 5 lg 1 p-st 3 ja § 7 lg-st 3 tulenevat isikusamasuse tuvastamise kohustust.
2. OÜ Mormele oli äriühing, kelle poolt väljastatud sõiduauto müügiarve alusel on kaebuse esitaja arvanud maha sisendkäibemaksu, olles teadlik, et arvel näidatud tehingut ei ole aset leidnud, nagu on ringkonnakohus tuvastanud eelpool.
3. Eeltoodud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et ka OÜ Mormele muude vaatlusaluste arvete puhul on kaebuse esitaja arvel näidatud tehingute mittetoimumise tõttu alusetult sisendkäibemaksu maha arvanud teadlikult. 12

(15)3-06-198 III

1. Baltex Auto OÜ on esitanud kaebuse esitajale
2. a. juunis järgmised arved: 05.06.2000 arve summas 49 138 krooni, selgitusega „värvieelne ettevalmistamine ja värvimine“, 12.06.2000 arve summas 48 860 krooni, selgitusega „kere ja plekitööd, venitus“ ning 27.06.2000 arve summas 49 981 krooni, selgitusega „puhastamine, poleerimine, vahatamine“. Arvetest nähtuvalt on arved väljastanud M. L ning arvetel on ka loetavalt allkirjana kirjutatud M. L. Kõigi arvete eest on väidetavalt tasutud sularahas. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja on kasutanud OÜ Baltex Auto rekvisiitidega arveid teadlikult AS-st KL Auto raha maksuvabalt väljaviimiseks maksupettuse eesmärgil. Sellisele järeldusele jõudis halduskohus järgmiste tõendite alusel. 1) M. L, kes 08.07.1998-01.02.2001 oli Baltex Auto OÜ juhatuse liikmeks, kirjaliku seletuse kohaselt ei tea ta midagi OÜ Baltex Auto tehingutest ega tunne OÜ Baltex Auto asutajat T. N (tl 221); 2) Baltex Auto OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslasena perioodil 01.11.1997 kuni 30.09.2000, kuid käibedeklaratsioone on esitatud kuni
3. aasta oktoobrikuuni. Äriühingu põhitegevusalaks oli kasutatud mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük. T.N, kes oli äriühingu konto allkirjaõiguslikuks isikuks, on kriminaalasjas toimunud ülekuulamise raames andnud ütlused, millest nähtuvalt pakkus R. J talle lisatööd, mis seisnes selles, et ta vormistati AS Baltex Auto juhatuse liikmeks ja pangas allkirjaõiguslikuks isikuks, mille eest ta hakkas saama 1000 krooni palgale lisa. T. N ütluste kohaselt hakkas ta edaspidi panka raha viima ja pangast raha välja võtmas käima, pidi allkirjastama ka arveid ja maksuametile saadetavaid deklaratsioone ja aruandeid. Kõik tunnistaja allkirja nõudvad dokumendid tõi talle allkirjastamiseks R. J, samuti andis tunnistaja R. J kätte kõik AS Baltex Auto arvelt välja võetud summad ja temalt sai ka kõik korraldused.
4. aasta suvel vormistas tunnistaja end R. J soovil AS Baltex Auto juhatusest välja konsultatsioonifirmas Divec (tl 223). R. J on Baltex Auto OÜ-lt remonttööde tellimise kohta selgitanud, et remonttööde kohta üleandmis-vastuvõtmise dokumente ei koostatud, selles äriühingus remonttööde teostamise korraldas V. P, R. J selle valdkonnaga ei tegelenud, raha võttis Eurost Auto kassast V. P ja maksis arve alusel edasi (tl 140). V. P selgitab (tl 115), et oli Baltex Auto OÜ allkirjaõiguslik isik R. J käsul, kelle käsul võttis ta välja ka sularahas viimatinimetatud äriühingu kontolt välja summasid ja kellele need üle andis. V. P ei ole kunagi saanud Eurost Auto AS-st sularaha Baltex Auto OÜ-le remonttööde eest tasumiseks ning ei ole ühelegi Baltex Auto OÜ esindajale sularaha üle andnud. V. Pi selgitusel teostati remonditöid ja hooldust autoesindustes ja värvitöid värvitöökojas Hiteh. Tunnistaja M. S ei kinnita Baltex Auto OÜ-lt remonditeenuse ostmist, öeldes, et „Mormele, Baltex ja Scanvest tegid vist mingil ajal ettevalmistust lühiajaliselt“ (tl 253). Tunnistaja A. J ütlused (tl 254-256), et remonditööde tellimise kohta Baltex Auto OÜ-lt on üldsõnalised, ka see tunnistaja ei suuda meenutada ühtki isikut, kellega ta Baltex Auto OÜ-st suhtles, samuti on A. J ütlused ebausaldusväärsed tunnistaja lähedase suguluse tõttu R. Jga. R. J ei ole andnud üksikasjalikumaid selgitusi Baltex Auto OÜ-ga tehingute tegemise kohta, väites, et sellega tegeles V. P (tl 136-137), kuid samas kirjeldab V. P R. J Baltex Auto OÜ tegevust korraldava isikuna. 13

(15)3-06-198

1. V. Pi ja T. N ütlused Baltex Auto OÜ kohta on nimetatud äriühingu suhtes tuvastatud asjaoludega enam kooskõlas kui R. J ja A. J ütlused. Baltex Auto OÜ arvete kohaselt arved väljastanud isik eitab nende arvete väljastamist. Arvetel näidatud käibemaksu pole riigieelarvesse tasutud, samuti puuduvad tõendid arvetel näidatud summade väidetava sularahas üleandmise kohta Baltex Auto OÜ-le. Vaidlust pole selles, et Baltex Auto OÜ nimel imporditi autosid ja müüdi kaebuse esitajale edasi, kuid samas puuduvad andmed Baltex Auto OÜ muu majandustegevuse, sh autoremondi ja hoolduse teenuste osutamise kohta. Need teenused ei kajastu äriühingu registreeritud tegevusvaldkondade hulgas, samuti puudub vaidlus selles, et Baltex Auto OÜ-l puudus endal tööjõud autoremondi teenuse osutamiseks ning äriühingu pangakontolt ei nähtu sellise teenuse sisseostmist. Seega võib järeldada, et arvetel näidatud teenuseid ei ole kaebuse esitaja Baltex Auto OÜ-lt saanud.
2. Asjas kogutud andmed võimaldavad asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ja käibemaksu tasumata jätnud Baltex Auto OÜ vahel oli maksupettusele viitav seos. Baltex Auto OÜ teadaolev majandustegevus on seotud ainult kaebuse esitajaga, vaidlust pole maksuotsuses tuvastatud asjaolus, et raha autode eest on Baltex Auto OÜ kontolt laekunud ainult Eurost Auto AS-lt. V. P on olnud nii Baltex Auto AS kui ka kaebuse esitaja töötaja. On teada, et Baltex Auto OÜ tegevust juhatuse liikmeks registreeritud M. L ei kontrollinud ning V. Pi ja T. N ütlustest nähtuvalt kontrollis Baltex Auto OÜ tegevust tegelikult kaebuse esitaja juhatuse liige R. J. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu Baltex Auto OÜ arvete kohta tehtud järeldustega. IV
3. Kaebuse esitajale on tulumaks määratud viitega TuMS § 51 lg-le 1 ja § 51 lg 2 p-le 3 põhjendusega, et kuna OÜ-sid Mormele, Vipemer ja Baltex Auto ei saa pidada nende arvetel väljastatud kauba tegelikuks müüjaks, ei saa nende arvete alusel tehtud väljamakseid lugeda kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud väljamakseteks tulumaksuseaduse mõistes. Riigikohus on olukorras, kus selgub, et arve puudus seisneb selles, et sellel näidatud müüjaga pole tehingut aset leidnud, asunud seisukohale, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus õige; tingimus „pidi teadma“ tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist polnud tegeliku müüjaga (vt viimati lahendeid nr 3-3-1-34-06 p 14 ja 3-3-1-47-06 p 10). Käesolevas asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et kaebuse esitajal pidi olema teada, et OÜde Mormele, Vipemer ja Baltex Auto nimel väljastatud arvetel näidatud müüjate näol polnud tegemist tegelike müüjatega. Seetõttu on ka tulumaks nende arvete osas määratud õigesti. V
4. Ekslik on apellandi väide, nagu oleks vaidlustatud maksuotsusega temale maks määratud ka seoses OÜ Fookus Invest arvetega. Apellandi sellekohane väide on vastuolus maksuotsuse 14

(15)3-06-198 lisadega 1 ja 3, milles kajastuvad arved, mille põhjal on kaebuse esitajale tasumiseks määratud käibemaks ja tulumaks. Mingisugust OÜ Fookus Invest arvet nende hulgas ei esine. Ringkonnakohtu istungil selgus, et sellise eksliku väite on apellant esitanud hoopis revisjoniakti lisade põhjal, kuid teatavasti võeti maksuotsuse tegemisel arvesse maksumaksja vastuväiteid revisjoniaktile OÜ Fookus Invest arvete osas (vt maksuotsuse p 2). VI 18. Protsessiosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 15