← Eesti

3-06-1645/20

3-06-1645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2007, Tallinn Haldu

) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 71 pole asjakohane põhjusel, et Vilmsi 29 ehitust alustati

  1. a, kui kehtis planeerimis- ja ehitusseadus (PES). PES
  2. peatükk ei konkretiseeri piisava selgusega ehitamise dokumenteerimise kohustust; regulatsioonist ei nähtu, et ehitamise dokumenteerimine või ehituspäeviku pidamine on peatöövõtja kohustus; samavõrd võib järeldada, et dokumenteerimine on omaniku või iga samal objektil töötava ehitusfirma kohustuseks.

§ 72

kohaselt ei pea enne selle seaduse jõustumist ehitatud ehitis vastama selle seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Enamik Vilmsi 29 ehitustöid teostati PES kehtivuse ajal, seega oli tegemist

§ 72

mõistes enne seaduse jõustumist ehitatud ehitisega; 4) Kaebajale ei saa ette heita tehingupartneri tuvastamata jätmist, sest tasumine on toimunud pangakontolt pangakontole; 5) OÜ Altlaane Ehituse nimel esines pädev isik. R. Jänes kinnitab 21.06.2005 maksuhaldurile antud seletuses, et volitas äriühingu nimel tegutsema A. Tamme. Arvestades, et R. Jänese käes oli pangakaart ja internetipanga koodid, pole veenev maksuhalduri seisukoht, et R. Jänese puhul on tegemist variisikuga. Seega tuleb Altlaane Ehituse OÜ poolt väljastatud arved jm dokumendid, samuti tehtud tööd lugeda selle äriühingu dokumentideks ja töödeks; 6) Olukorras, kus maksuhaldur pani talle esitatud dokumendid kahtluse alla, oli ta kohustatud MKS § 94 kohaselt määrama maksukohustuse olemasolu hindamise teel. Maksuhaldur ei kahtle täiendavate tööde tegemises korteris

  1. Vaidluses tulumaksu üle pole oluline see, kas teenust osteti Altlaane Ehituse OÜ-lt, vaid see, et teenuse sisuks olevad tööd on teostatud.
  2. Tallinna Halduskohtu 09.03.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlus puudub selle üle, et Altlaane Ehituse OÜ kontrollitaval perioodil maksustatavat käivet ei deklareerinud ning töötajatele väljamakseid ei teinud. Äriühingu arvelduskontolt (tl 146-153) ei nähtu, et äriühingul oli jaanuarist maini 2003 ehitus- ja remonditöödega seonduvaid väljaminekuid. Dario Arenduse OÜ ja OÜ Castrix (ainsad äriühingud, kellele 4

(14)3-06-1645 Altlaane Ehituse OÜ on väljamakseid arvelduskontolt teinud) on
  1. aastal äriregistrist kustutatud seoses
  2. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmisega. R. Jänese seletusest (tl 131-134) nähtub, et ta Altlaane Ehituse OÜ nimel tehinguid ei teinud ja maksudeklaratsioone ei esitanud ning äriühingu juhatuse liikmeks sai tuttavate palvel. A. Tamme, keda R. Jänes volitas osaühingu nimel tegutsema, esitlesid R. Jänesele samuti tema tuttavad ning R. Jänes ei mäletanud, kas A. Tamm talle isikut tõendava dokumendi esitas. Peale volituse andmist ta enam A. Tammega ei kohtunud. Ka Altlaane Ehituse OÜ pangakaardi ja pitsati andis R. Jänes seletuse kohaselt
  3. aasta algul oma tuttavale. Seega saab järeldada, et R. Jänes reaalselt äriühingut ei juhtinud ja tema tegevust ei kontrollinud. Lisaks ei tundnud R. Jänes äriühinguid OÜ Müller Lahendused ega ka OÜ Hesperid, ei osalenud Vilmsi tänava elumaja ehitamisel ning U. Kuuskülli nimi talle ka tuttav ei olnud. A. Tamme nimelist isikut pole maksuhalduril õnnestunud ei isikukoodi, pildi ega ka mobiiltelefoni numbri alusel tuvastada. R. Jänese poolt allkirjastatud volitustel A. Tammele (tl 129-130) on A. Tamme isikukoodid erinevad ning kummagi isikukoodiga isikut elanikeregistris ei eksisteeri. Vaidlus puudub selles, et viimase volikirja väljastamise kuupäeval kandis R. Jänes kinnipidamisasutuses karistust. U. Kuusküll on talle näidatud fotode järgi maksuhaldurile kinnitanud, et ei tunne ühtegi
  4. aastal sündinud A. Tamme nimelist isikut. U. Kuuskülli kohtuistungil antud seletuse kohaselt ta A. Tamme nimelist isikut passi järgi ei tuvastanud. Altlaane Ehituse OÜ-st suhtles U. Kuusküll enda sõnade kohaselt vaid A. Tammega. U. Kuuskülli seletuse kohaselt tegi Altlaane Ehituse OÜ Vilmsi 29 objektil kahte tööd – trepikodasid ning kahe korteri ühendamist (tl 219). Tunnistaja Natalja Nikolajeva ütluste kohaselt suhtles ta oma korteris teostatud siseviimistluse ja korterite ühendamise teemal vaid OÜ Hesperid esindaja O. Ljubimtsevi ja Müller Lahendused OÜ esindaja U. Kuuskülliga, peale nende isikute ei olnud kedagi, kes oleks ehitustöid juhtinud (tl 223-224). Pole tõenäoline, et Altlaane Ehituse OÜ töömehi oleksid N. Nikolajeva kahe korteriga seotud ehitustööde faktilisel tegemisel juhendanud O. Ljubimtsev või U. Kuusküll. U. Kuusküll on ka ise selgitanud, et Altlaane Ehituse OÜ-st suhtles ta vaid A. Tammega, samas ei olnud tunnistaja N. Nikolajeva A. Tammega üldse kokku puutunud. Oluline on ka asjaolu, et R. Jänese poolt väidetavalt allkirjastatud volikirjad A. Tammele on mõlemad vormistatud hilisemate kuupäevadega (25.03.2003 ja 08.12.2003) kui sõlmiti kaebuse esitaja ja Altlaane Ehituse OÜ vaheline tööettevõtuleping (03.01.2003) ning esitati kaks esimest arvet teenuste eest (06.01.2003 ja 20.02.2003). Tõenditest kogumis järeldub, et Aivar Tamme nimeline isik on väljamõeldud ning Vilmsi tn objektil reaalselt ei tegutsenud. Seega R. Jänes ega A. Tamm Altlaane Ehituse OÜ esindajatena Vilmsi tn. objektil ehitustöid ei juhtinud ning äriühingul puudusid ka kulutused töötajatele või ehitusmaterjalidele, mis tõendaksid ehitustööde tegemist Vilmsi tn. objektil; 2) Kaebuse esitaja väide hinnatõusu kokkuleppe sõlmimise ning tasaarvestuse kohta Hesperid OÜ-ga on paljasõnaline ja ebausutav. Väidetava tasaarvestuse toimumise kohta pole esitatud tõendeid ning selle kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. Puuduvad töövõtulepingu lisad, millest nähtuks esialgse hinnakalkulatsiooni muutumine, samuti kokkulepe tasaarvestuse kohta. U. Kuuskülli seletuse kohaselt tehti ehituse kallinemise kohta suusõnaline kokkulepe ning tasaarvestus toimus ca 800 000 krooni ulatuses (tl 220). Suusõnaline kokkulepe ehitushindade kallinemiseks 27 046 461,40 kroonilt 29 miljoni kroonini (seega 1 953 539 krooni ulatuses) ning sellele järgneva tasaarvestuse tegemine 29 miljonilt kroonilt 28 233 395 kroonini (tasaarvestus seega 766 605 krooni suuruses summas) on aga ebausutav järgmistel põhjustel. 5
(14)3-06-1645 Kaebuse esitaja põhitegevusalaks on ehitusprojektide juhtimine. Et tal oli 20.03.2001 sõlmitud OÜ-ga Future Arendus ehitise töövõtuleping, millega ta võttis endale kohustuse üles ehitada Vilmsi tn. 29 korruselamu 54 korteriga „võtmed kätte“, hinnaga 32 886 777,01 krooni (tl 72-78) ning eeltoodud hinda ei muudetud, sai kaebuse esitaja planeerida oma kasumiks eeltoodud hinna ning OÜ-le Hesperid makstud hinna vahet. On ebausutav, et olukorras, kus OÜ-ga Future Arendus hinnatõusu seoses ehitushindade kallinemisega lepingus ette ei nähtud, aktsepteeris kaebuse esitaja suhetes OÜ-ga Hesperid hinnatõusu, mida ka pooltevahelises lepingus ette ei nähtud, kusjuures seda tehti suuliselt, konkreetsete ehitusmaterjalide kallinemist täpsustamata. Arvates kallinemise ulatust (peaaegu 2 miljonit krooni), oleks selline toimimisviis ehitusprojektide juhi poolt majanduslikult ebamõistlik. Tasaarvestatav summa 766 605 krooni ei lange kokku Altlaane Ehituse OÜ-le arvete alusel faktiliselt tasutud summaga 501 810 krooni ega ka Altlaane Ehituse OÜ arvetel näidatud kogusummaga, milleks oli 646 810 krooni. Kuna kaebusest nähtuvalt oli lõplik OÜ-le Hesperid tasutud summa väga konkreetne – 32 886 777,01 krooni, pidi selline summa tulenema ka konkreetsetest arvutustest, mitte ligikaudsetest tasaarvestustest. Tasaarvestuse toimumise seab kahtluse alla ka OÜ Hesperid poolt OÜ-le Müller Lahendused 10.03.2003 esitatud arve summas 300 000 krooni, selgitusega „siseviimistlustööd“, mis esitati seega enne Altlaane Ehituse OÜ poolt väidetavate lõplike ehitustööde tegemist (tl 82). O. Ljubimtsev on maksuhaldurile andnud järgmise seletuse: „kuna Vilmsi tn 29 korterelamu ehitusel kokkulepitud 27 miljonist kroonist oli meil saamata veel 300 000 krooni, vormistasime selle alusel arve OÜ-le Müller Lahendused, et kätte saada lepingujärgselt kokkulepitud summat. Sisuliselt oli see vaheraha.“ (tl 83). Eeltoodud seletus seab tasaarvestuse toimumise täielikult kahtluse alla. Kohtuistungil kinnitas O. Ljubimtsev samas tasaarvestuse toimumist, andes seega eeltooduga risti vastupidiseid ütlusi. Arvestades, et O. Ljubimtsevi näol on tegemist kaebuse esitaja kauaaegse ja ka praeguse äripartneriga, on võimalik, et tema esialgne seletus maksuhaldurile oli tõene ning tunnistaja ei andnud kohtus tõeseid ütlusi. Kaebuses sisalduvad vastuolud. Olukorras, kus kaebaja ei olnud rahul Hesperid OÜ ehitustööde kvaliteediga, oli tema jaoks majanduslikult täiesti ebamõistlik leppida Hesperid OÜ-ga kokku lepingujärgse hinna kallinemises aastaks 2003 põhjendusega, et muidu ei oleks Hesperid OÜ suuteline oma kohustusi täitma. Kui aastal 2003 asus Hesperid OÜ väidetavat praaktoodangut likvideerima Altlaane Ehituse OÜ, kes esitas esimese arve juba 06.01.2003, puudus kaebuse esitajal vajadus leppida Hesperid OÜ-ga kokku hinna kallinemises. Kui kaebuse esitaja oli 2003. aasta alguseks endale juba uue töövõtja leidnud, jääb arusaamatuks teda hinna kallinemise kokkuleppe sõlmimata jätmisest väidetavalt ähvardav oht. Nagu nähtub Altlaane Ehituse OÜ poolt kaebuse esitajale esitatud arvetest, jäi nende kogusumma tublisti alla 2 miljoni krooni (arvete kogusumma oli 646 810 krooni). Seega on ebausutav, et kuigi kaebuse esitaja oli hiljemalt jaanuariks 2003 leidnud endale väidetavalt uue töövõtja Altlaane Ehituse OÜ, kes pidi likvideerima Hesperid OÜ praaktoodangut, leppis ta siiski Hesperid OÜ-ga kokku ehitushinna kallinemises seoses ehitushindade kallinemisega aastatel 2001-2003. Puuduvad andmed selle kohta, et Hesperid OÜ-l oleksid 2003. aastal veel Vilmsi tn objektil olnud pooleli tööd, mille maksumus oleks küündinud 2 miljoni kroonini. Kaebaja seadusliku esindaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt kasutas ta Vilmsi tn 29 objektil Altlaane Ehituse OÜ teenuseid esimest korda ja hiljem Altlaane Ehituse OÜ-d ehitamiseks kasutatud ei ole, küll aga on kasutatud OÜ-d Hesperid (tl 219). Enne Altlaane Ehituse OÜ-ga tööettevõtulepingu sõlmimist 03.01.2003 tundis seaduslik esindaja Hesperid OÜ juhatuse liiget O. Ljubimtsevit umbes 4 aastat ning suheldi tööalaselt (tl 220). O. Ljubimtsevi kohtuistungil antud ütluste kohaselt on OÜ Hesperid siiani kaebuse esitaja 6
(14)3-06-1645 partner ning alltöövõtja ning kaebuse esitaja on neile pidevalt tööd pakkunud (tl 225). Eeltoodud seletuse ja tunnistaja ütlustega on vastuolus kaebuse esitaja väidetav otsus vahetada trepikodade siseviimistluse ümbertegemiseks ning korterite nr 53-54 kokkuehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks OÜ Hesperid välja Altlaane Ehituse OÜ vastu, kes oli kaebuse esitaja jaoks täiesti tundmatu äriühing. Samas, seoses 4 aastat väldanud tööalase suhtlemisega, pidi kaebuse esitajale vaidlusaluste ehitustööde ajaks teada olema OÜ Hesperid töö kvaliteet. Seetõttu on ebatõenäoline, et kaua ehituse alal töötanud isikud ei osanud lepingus ette näha ehitushindade kallinemise võimalust. Samuti on ebatõenäoline kaebuse esitaja poolt tänaseni ehitusobjektidel alltöövõtjana OÜ Hesperid kasutamine ning samas Altlaane Ehituse OÜ mittekasutamine, kui esimese äriühingu töö kvaliteediga kaebuse esitaja rahul ei olnud, teise äriühingu töö kvaliteetsuse kohta on aga vormistatud tööde üleandmise akt, mis tööde kvaliteeti kinnitab; 3) Maksuotsuses on õigesti leitud, et kuna korterite 53 ja 54 ümberehitamisega kaasnes ehitusprojekti muudatus, pidid vastavad ehitustööd olema dokumenteeritud. PES § 51 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 30.09.1997 määrusega nr 182 kehtestatud ehitamise dokumenteerimise nõuete p 17 nägi ette ehitustööde päeviku pidamise kohustuse iga tööpäeva kohta; ehitustööde päeviku igale leheküljele kirjutavad alla vastutav töödejuhataja ja omanikujärelevalve. Nõuete p 8 kohaselt vastutab ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse eest ehitusettevõtja. 01.01.2003 kehtima hakanud

§ 31

lg 1 näeb samuti ette ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise kohustuse ehitust teostava isiku poolt.

§ 31

lg 2 p 1 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojekt ja selle muudatused ning lg 2 kohaselt ka ehitustööde päevik.

§ 31

lg 3 kohaselt kehtestab eri liiki ehitiste ehitamise dokumentidele esitatavad nõuded majandusminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 4 lõike 2 kohaselt peetakse ehituspäevikut iga päeva kohta, millal ehitist ehitatakse. U. Kuuskülli selgitus maksuhaldurile, et korteriühistule antud ehituspäevikud

  1. a. eelneva perioodi kohta läksid kaduma, ei saa vasta tõele, kuna kaebuse esitaja seaduslik esindaja on esitanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehituspäevikud vaid osaliselt. See viitab asjaolule, et ehitustöid perioodil jaanuar kuni juuni 2003 Vilmsi tn 29 objektil Altlaane Ehituse OÜ poolt ei teostatud. 4) Tööettevõtuleping kaebaja ja Altlaane Ehituse OÜ vahel on sõlmitud
  2. jaanuaril
  3. Tööettevõtulepingu p-s 4.1 on ühe tööna loetletud trepikoja pahteldamine ja värvimine, kokku 179 500 krooni eest, samuti korterite 53-54 siseviimistlustööd (maalritööd, parketi paigaldus, keraamiliste plaatide paigaldus, põrandaliistu paigaldus ja sauna ehitamine), kokku 368 644 krooni eest. Eeltoodud summadele lisandus käibemaks. 12.05.2003 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti, et tööd korterelamu objektil Vilmsi tn. 29 on lõpetatud vastavalt lepingule E/030113/1 ja antud tööde osas pretensioone ei ole. Aktist nähtuvalt teostati töid summas 368 644 krooni, ajavahemikus 20.02.2003 – 11.05.2003 (tl 88). Kuna tööettevõtulepingus kokku lepitud korterite 53-54 siseviimistlustööde summa kattub aktis märgitud 20.02.2003–11.05.2003 teostatud tööde summaga, võib järeldada, et aktis märgitud, kuid sisult täpsustamata töid summas 368 644 krooni teostati korterites 53-
  4. Seega Altlaane Ehituse OÜ pidi korterites 53-54 teostama töid 20.02.2003-11.05.
  5. Natalja Nikolajeva on sõlminud Future Arenduse OÜ-ga notariaalse lepingu Vilmsi tn. 29 korteriomandi liisimiseks 23.04.2003 (tl 57-66). N. Nikolajeva ütlused kinnitavad seda, et Altlaane Ehituse OÜ korterite 53-54 siseviimistlus- ja kokkuehitamistöid ei teostanud. 7

(14)3-06-1645 Kohtuistungil N. Nikolajeva poolt antud ütluste kohaselt kestsid korteri üldehitustööd pool aastat (tl 223). Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt teostati töid vähem kui kolm kuud. N. Nikolajeva ütluste kohaselt algas korterite kokkuehitamine enne liisinglepingu sõlmimist ning tema suhtles selles osas O. Ljubimtseviga. Tunnistaja ütluste kohaselt „Oleg Ljubimtsev tegeles viimistlusega ja korterite ühendamisega ning temal olid ehitajad, kes sellega tegelesid. Poole aasta jooksul kontrollisid ja ehitasid, tegid ümber. Töötajad, kes Olegil olid, ei osanud tööd korralikult teha“. N. Nikolajeva ütluste kohaselt oli O. Ljubimtsev pidevalt ehitusel. Töölised töötasid O. Ljubimtsevi alluvuses ning kõik pretensioonid esitas N. Nikolajeva O. Ljubimtsevile. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud peale O. Ljubimtsevi ja U. Kuuskülli kedagi, kes oleks ehitustöid juhtinud (tl 223-224). Tunnistaja ütluste kohaselt esitas ta pretensioone vaid U. Kuusküllile ja O. Ljubimtsevile ning kuna nad tegid ebakvaliteetset remonti, lõpetas tunnistaja nendega kõikvõimalikud suhted ja palus neil lahkuda. Tunnistaja lõpetas suhtlemise Kuuskülliga aprillis 2003 (tl 223). Eeltoodud ütlustest saab seega järeldada, et ehitustöid võisid korterites juhendada ainult O. Ljubimtsev ning U. Kuusküll. On ebatõenäoline, et kui ehitus- ja viimistlustöid oleks teostanud Altlaane Ehituse OÜ A. Tamme juhendamisel, oleks see jäänud tunnistajale teadmata ja märkamata. Oluline on ka asjaolu, et tunnistaja lõpetas korterite siseviimistluse alase suhtlemise U. Kuuskülliga aprillis
  1. Peale seda enam viimistlustöid korteris ei teostatud, kuna tunnistajat senitehtu kvaliteet ei rahuldanud ning ta kolis aprillis korterisse sisse. Akti kohaselt kestsid viimistlustööd aga veel ka mais 2003 ning akti kohaselt OÜ-l Müller Lahendused pretensioone Altlaane Ehituse OÜle tööde osas ei olnud. Seega on akt koostatud tegelike asjaoludega vastuolus ning pole tõendatud Altlaane Ehituse OÜ poolt ehitustööde teostamine korterites 53-54, küll tõendavad tunnistaja ütlused seda, et vastavaid ehitustöid teostas korterites OÜ Hesperid. 5) Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Altlaane Ehituse OÜ kaebuse esitajale vaidlusalustel arvetel märgitud ehitustöid ei osutanud ning arved on teadlikult maksupettuse eesmärgil fabritseeritud, mis omakorda välistab kaebuse esitaja heausksuse. Arvestades kohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid, pidi kaebuse esitaja seaduslik esindaja olema teadlik, et Altlaane Ehituse OÜ talle ehitusteenuseid Vilmsi 29 objektil ei osutanud. Kuigi maksuhaldur ei suutnud tuvastada kaebuse esitaja seadusliku esindaja konkreetset seotust Altlaane Ehituse OÜ-ga, on tuvastatud asjaoludest lähtudes ilmne, et Altlaane Ehituse OÜ-d kasutati fiktiivsete arvete esitamiseks ning vastavate arvete alusel tasutud summad liikusid eeltoodud äriühingust koheselt jälle välja. Eeltoodu, samuti asjaolu, et Müller Ehitused OÜ ei maksnud Altlaane Ehituse OÜ-le objekti üleandmise aktis märgitud kogusummat, annab aluse järeldada, et Altlaane Ehituse OÜ-d kasutati maksupettuse läbiviimiseks. 6) TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 48-
  2. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kuna ei ole tõendatud teenuste saamine Altlaane Ehituse OÜ-lt, on OÜ Müller Lahendused poolt tehtud väljamaksed käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 mõistes. Arvestades käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et arvetel märgitud töid on Altlaane Ehituse OÜ asemel teostanud Hesperid OÜ, kellele kaebuse esitaja on juba viimase poolt esitatud arvete alusel tasunud esialgses lepingus kokkulepitust suuremas summas, kokku 28 233 395 krooni. Vaidlus kaebuse esitaja poolt Hesperid OÜ-le kokkulepitust suuremas summas tasumise üle 8
(14)3-06-1645 puudub. Sellega seoses tuleb pidada kaebuse esitaja väljamakseid Altlaane Ehituse OÜ-le kuluks, mis ei saanud olla seotud arvetel märgitud ehitustööde teostamisega. Samuti on kohus tuvastanud, et kolmandaid tundmatuid ettevõtteid ehitusobjektil ei viibinud, ning asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on kasutanud fiktiivseid arveid maksupettuse toimepanemise eesmärgil, mis välistab kaebuse esitaja heausksuse. Seega, kuna vaidlusalused ehitustööd on teostanud Hesperid OÜ, kelle poolt tehtud töö eest esitatud arveid kaebuse esitajale (sealhulgas 10.03.2003 esitatud arvet siseviimistlustööde eest) ei ole vaidlustatud, ei saa Altlaane Ehituse OÜ arvete alusel tasumine olla seotud vaidlusaluste ehitustööde teostamisega Vilmsi tn. 29 objektil. Seetõttu ei pidanud maksuhaldur lähtuma MKS §-st 94 ega määrama kaebuse esitaja maksukohustuse olemasolu hindamise teel. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Müller Lahendused OÜ apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. 1) Riigikohtu praktikast (vt lahend nr 3-3-1-50-03) tulenevalt saab ostja osavõttu maksupettusest tuvastada teatud kindlate asjaolude kaudu – tehingu teise poole majandustegevust korraldavate isikute tegutsemine ostja juhiste või kontrolli all, müüjale tasutud käibemaksusumma tagastamine ostjale või ostjaga seotud isikutele, ostja tihedad suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike või majandustegevust korraldavate isikutega. Ühtki neist asjaoludest ei ole käesoleval juhul tuvastatud, mistõttu on väited maksupettusest täielikult tõendamata; 2) Käsitlemata on projekti arendaja OÜ Future Invest juhatuse liikme Andres Lauri maksuhaldurile antud ütlused, et ta oli teadlik, et alltöövõttu telliti Altlaane Ehituse OÜ-lt; 3) Ebaõige ja eksitav on väide, et U. Kuusküll on maksuhaldurile talle näidatud fotode järgi kinnitanud, et ei tunne ühtegi
  2. a. sündinud Aivar Tamme nimelist isikut. U. Kuusküllile näidati viit Aivar Tamme nimelise isiku fotot, kuid maksuhaldur märgib revisjoniaktis ka ise, et Eestis on 22 Aivar Tamme nimelist isikut. Seega näidati fotosid valikuliselt. Samas pole tähtsust sellel, kas A. Tammena esines sellenimeline isik või keegi, kes kasutas eksitavalt võõrast identiteeti. Apellant toimis heauskselt; 4) R. Jänes on seletanud, et suhtles Aivar Tamme nimelise isikuga, kellele väljastas volikirja. Sellega on tõendatud, et selline isik tõepoolest eksisteeris. R. Jänes kinnitab ka, et talle teadaolevalt oli Altlaane Ehituse OÜ tegutsev firma, on näinud töötajaid, kes kandsid sellise logoga töörõivaid, on käinud äriühingu kontoris ja viinud objektile tööriistu. Maksuhaldur on jätnud sellega seotud asjaolud kontrollimata; 5) Apellant jääb selle juurde, et tulenevalt

§ 72

ja § 3 lg 1 koosmõjust ei pidanud ta asuma juba ehitatud ehitise vaegtööde kõrvaldamist dokumenteerima kooskõlas uue seaduse nõuetega; 6) Lisaks Dario Arenduse OÜ-le ja OÜ-le Castrix on Altlaane Ehituse OÜ kontolt makstud 2003. a. Margus Kullile märkimisväärseid summasid töötasuks, puhkusekompensatsiooniks ja muude erinevate selgituste all. Samuti on makstud kahel korral Tanel Roodasele töötasu ja jõulupreemiat. Seega on tehtud töötajatele väljamakseid. Tegemist oli reaalse majandustegevusega äriühinguga; 7) Apellandile oli planeeritud kulude suurendamine suhetes Hesperid OÜ-ga ainuvõimalik, sest viimase makseraskuste või pankroti korral pidanuks apellant tööde lõpetamiseks leidma teise alltöövõtja, mis läinuks ehitushindade kallinemise tõttu kallimaks. Apellant võinuks OÜ-lt Hesperid nõuda viivist 1,35 miljonit krooni ning arvata lepingutasust lisaks maha teistelt alltöövõtjatelt otse tellitud tööd, mis kahandanuks lepingu summa vähem kui 25 9

(14)3-06-1645 miljoni kroonini, seega asjaolu, et apellant tasus 28 233 395 krooni, kinnitab, et äriühingud tegid omavahel täiendavaid kokkuleppeid. Et OÜ Hesperid oli keerulises olukorras, näitab tema väike omakapital ja väike kasum aastatel 2002 (57 004 krooni) ja 2003 (74 581 krooni). Kui apellant oleks esitanud OÜ Hesperid vastu nõude seoses lepingu rikkumisega, jäänuks tema nõue pankrotimenetluses valdavas osas täitmata. Lõppkokkuvõttes tasus kaebuse esitaja OÜ-le Hesperid lepingujärgsest summast rohkem vaid alla 5%. Ehitushinnad kallinesid 2001-2002 aga enam kui 10% võrra. Tasaarvestus ei toimunud üksnes suulise kokkuleppe alusel, kuid tasaarvestust täpselt kajastav arvutus ei ole apellandil säilinud. Arusaamatu on kohtu väide, et O. Ljubimtsevi seletus seab tasaarvestuse toimumise kahtluse alla; 8) N. Nikolajeva on eri aegadel andnud erinevaid seletusi tööde teostamise aja kohta. Maksumenetluses väitis ta, et lõpetas suhtlemise ehitajatega 2003 suve lõpus. Kohtuistungil väitis ta, et töötajad lõpetasid töötamise 2003 sügisel ning ta kolis korterisse aprillis, veidi hiljem arvas ta, et oli korterisse kolinud juunis ja pole kindel, kas ehitustööd lõppesid aprillis. Ta tunnistas ka ise, et tal on ajad segamini. N. Nikolajeva eri aegadel antud seletusest ilmneb, et ta nõudis täiendavate tööde tegemist kunagi aasta alguses. N. Nikolajeva ei ole üheselt väitnud, et läbirääkimised korteri ümberehitamiseks toimusid 2003 aprillis. Kui tööd kestsid aasta algusest aprillini, ei saanud nad kesta pool aastat, nagu väitis kohus. Maksumaksja kahjuks ei saa tõlgendada neli aastat hiljem tavapärast mäletamisvõimet ületades antud seletusi. Apellant märgib, et N. Nikolajeva ei viibinud ehitusobjektil igapäevaselt ning loomulik on, et ta suhtles eelkõige töövõtjaga, kellega ta suhtlemist alustas. Objekti valmimine oli tellija ees kaebuse esitaja, mitte Altlaane Ehituse OÜ kohustuseks.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1) Apellandi viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-50-03 toodud loetelu asjaoludest, mis võivad maksupettusele viidata, pole kinnine ega ammendav; 2) U. Kuusküllile näidati kõikide Aivar Tammede fotosid, kelle sünniaastad on lähedased
  2. aastale. Ühtki neist ta ei tundnud. Kohtu sellekohased järeldused on õiged; 3) Apellandi viidatud väljamaksed Altlaane Ehituse OÜ pangakontolt leidsid aset hiljem, augustis ja detsembris 2003 ning ei lükka ümber seisukohta, et Altlaane Ehituse OÜ näol polnud tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga; 4) Kui jääda kaebaja seisukoha juurde tasaarvestuse osas, siis on väär apellandi väide, et ta tasus lõppkokkuvõttes OÜ-le Hesperid lepingujärgsest summast rohkem vaid 5%. Töövõtulepingu järgi on lepingutasu koos käibemaksuga 27 046 461,40 krooni, apellant tasus OÜ-le Hesperid 28 233 395 krooni. Apellant on selgitanud, et ei nõudnud kõikide tööde tegemist OÜ-lt Hesperid ja pidi selle võrra OÜ-le Hesperid ka vähem tasuma (tasaarvestus), tasaarvestuse aluseks olid apellandi poolt kantud kulutused tööde tellimisega seoses muudelt ettevõtjatelt (Altlaane Ehituse OÜ arvetel alusel 646 810 krooni ja Haapsalu Restauraator OÜ arvete alusel 177 000 krooni). Seega oleks pidanud tasaarvestatud lepingujärgne tasu olema 26 22 651,40 krooni, tegelikult tasutud 28 233 395 krooni on sellest 7,7 % suurem. Töövõtulepingu p 8.7 järgi pidasid pooled mõistlikuks lepingutasu muutumist kuni 5 % võrra. Seejuures OÜ Hesperid poolt tööde tegemata jätmisel oleks pidanud tasu vähenema, mitte suurenema. Asjaolud, et
(1)lepingujärgne tasu vähenemise asemel suurenes väidetavalt 29 000 000 kroonini,
(2)tasu suurenemine ületas lepingus kokkulepitud 5 % piiri ning
(3)selle kohta puuduvad igasugused dokumendid, viitab sellele, et väide lepingutasu kokkuleppest 29 000 000 krooni osas on paljasõnaline. Tähelepanu väärib, et Altlaane Ehituse OÜ-lt teenuste väidetavat sisseostmist arvestamata on lepingutasu suurenemine 5 %. Apellandi käsitlus lepinguhinna suurenemisest ja võimalikust tasaarvestusest ei ole põhjendatud ega kuidagi seotud OÜ Hesperid võimaliku pankroti vältimisega; 10
(14)3-06-1645 5) N. Nikolajeva ajamääratlus on vaid üks asjaolu, millele otsus tugineb. N. Nikolajeva kinnitas, et tööd lõpetati enne tema korterisse kolimist, korterisse kolis ta aga peale notariaalse lepingu sõlmimist. Kuna notariaalne leping sõlmiti 23.04.2003, on põhjendatud kohtu järeldus, et tööd lõpetati aprillis, mitte mais, nagu üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud; 6) Kinnisasja omanik ja arendaja, kellelt N. Nikolajeva korterid ostis, oli Future Arenduse OÜ, seega oleks apellandi väidetel N. Nikolajeva pidanud suhtlema hoopis viimasega, mitte kaebuse esitaja või OÜ Hesperid esindajatega, kellega tal puudusid igasugused lepingulised suhted. Asjaolu, et ta siiski U. Kuuskülli ja O. Ljubimtseviga suhtles, näitab, et ta käis korduvalt korteris ehitustööde valmimisjärguga tutvumas ning tal tekkis arusaam tööde tegelikest juhatajatest. Selle käigus oleks N. Nikolajeva pidanud märkama ka väidetavat töödejuhatajat Aivar Tamme. Vaidlusalusel perioodil seisnesidki majas teostatavad ehitustööd üksnes N. Nikolajeva korterite ehitustöödes, seega ei saanud ehitajate hulk objektil olla suur. Kuigi väidetavalt oli tööde peamine teostaja Altlaane Ehituse OÜ ja OÜ Hesperid töid ei teostanud, viibis just OÜ Hesperid töödejuhataja objektil ja suhtles N. Nikolajevaga. Seega viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et tööde tegija ei olnud Altlaane Ehituse OÜ ja töid võis teostada OÜ Hesperid või mõned muud töötajad U. Kuuskülli ja O. Ljubimtsevi juhtimisel; 7) Kui kohus ei pea apellandi osalemist maksupettuses piisavalt tõendatuks, esitab maksuhaldur alternatiivse seisukoha. N. Nikolajeva korterite kokkuehitamisega seonduvad ehitustööd ei olnud hõlmatud Future Arenduse OÜ ja kaebuse esitaja vahelise töövõtulepinguga. N. Nikolajeva selgitas istungil, et korterite kokkuehitamise soovi tõttu suurenes ka korterite ostuhind. Kokkuehitamisega seotud lepinguvälised kulutused kandis aga kaebuse esitaja, kes ei nõudnud neid tööde tellijalt, kes sai müügist tulu. Seega ei ole täiendavalt kantud kulutuste osas tegemist apellandi ettevõtlusega seotud kulutustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohaldamisele kuuluva, kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 22 lg 1 ja § 28 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha nõuetekohase arve originaaleksemplari alusel. Seega peab arvel märgitud kauba või teenuse müüja, kellelt kaup või teenus soetatakse, olema registreeritud maksukohustuslane. Kui arvel näidatud isik ei ole tegelik kauba või teenuse müüja, tekib ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus üksnes juhul, kui ostja vastupidist heauskselt eeldas. Maksuotsuses (p 3.1.14) asuti seisukohale, et OÜ Müller Lahendused on Altlaane Ehituse OÜ arvete alusel teadlikult toime pannud maksupettuse. Riigikohtu 02.10.2003 otsuses asjas nr 3-3-1-50-03 (p 10) asuti seisukohale, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses: „Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, 11
(14)3-06-1645 kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“ Apellandi väitel on tegemist ammendava kataloogiga asjaoludest, mis viitavad maksupettusele. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ongi halduskohus ja maksuhaldur sisuliselt tuvastanud eelviidatud Riigikohtu lahendis loetletud tunnustele vastava maksupettuse. Halduskohus leidis, et tehingute kohta tuvastatud asjaoludest lähtudes on ilmne, et Altlaane Ehituse OÜ-d kasutati fiktiivsete arvete esitamiseks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise eesmärgil. Selline tegevus eeldab arvete väljastaja majandustegevust korraldavate isikute tegutsemist kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel, ning arve väljastajale käibemaksuna tasutud rahade liikumist ostja kontrolli alla, kes pöörab need enda või temaga seotud isikute majanduslikuks kasuks. Riigikohtu lahendis viidatud ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega või andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha, on näited faktilistest asjaoludest, mil nimetatud kokkulepete olemasolu ning ostja majandusliku kasu saamine on eriti ilmne. Ostja osalust maksupettuses on võimalik tuvastada ka muude asjaolude kaudu, mis näitavad ostja teadlikkust sellest, et arvel näidatud majandustehingut ei ole arvel näidatud müüjaga aset leidnud, ning seda, et arve väljastajale tasutud ja riigieelarvesse maksmata käibemaksusumma on tõenäoliselt ostja käsutusse tagasi liikunud. 7. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur ja halduskohus rajanud seisukoha kaebuse esitaja osalemisest maksupettuses järgmistele asjaoludele: 1) arvetel näidatud Vilmsi tn 29 elumaja trepikodade värvimise ja pahteldamise teenuse osutamiseks kaebuse esitajale oli kohustatud OÜ Hesperid, kellele kaebuse esitaja tasus kokkuvõttes isegi enam, kui oli algselt kokku lepitud nendevahelises töövõtulepingus, mis hõlmas nimetatud töid; 2) pole tuvastatud ühtki isikut, kes väidetavalt Altlaane Ehituse OÜ nimel arvetel märgitud ehitustöid teostas, A. Tamme nimelist isikut, kellega kaebuse esitaja Altlaane Ehituse OÜ-st väidetavalt suhtles, ei eksisteeri; 3) kaebuse esitaja ei ole suutnud esitada kontaktandmeid, mille kaudu oleks olnud võimalik väidetava Altlaane Ehituse OÜ esindajaga kontakti võtta; 4) tunnistaja N. Nikolajeva, kes omandas korterid, milles teostati arvel näidatud ümberehitustööd, on tööde teostamisega seoses suhelnud üksnes kaebuse esitaja ja Hesperid OÜ esindajatega; 5) Altlaane Ehituse OÜ nimel vormistatud dokumendid (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt), kaebuse esitaja esindaja U. Kuuskülli selgitused ja N. Nikolajeva ütlused on vastuolus nii aktis nimetatud tööde teostamise aja, kvaliteedi kui kokkulepitud tingimuste osas, üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud tasumata summasid pole kaebuse esitaja OÜ-le Altlaane Ehitus ka hiljem tasunud; 6) kaebuse esitaja raamatupidamises ei kajastu erinevalt teistest J. Vilmsi tn 29 elamus teostatud ehitustöödest Altlaane Ehituse OÜ arvete alusel väidetavalt soetatud ehitusteenuste edasimüüki arendajale OÜ Future Arendus; 7) ehituspäevikute andmetel teostati elamu väliskoridoride maalritööd varem kui väidetavad Altlaane Ehituse OÜ arvetel kajastatud ehitustööd, ehituspäevikud ajavahemiku 01.01.200309.06.2003 kohta, mil Altlaane Ehituse OÜ-t väidetavad ehitusteenused soetati, puuduvad; 8) arve väljastaja Altlaane Ehituse OÜ kohta tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks maksupettuse eesmärgil; 9) Altlaane Ehituse OÜ arvelduskontole kaebaja tasutud rahasummad on koheselt väljunud nimetatud äriühingu käsutusest ning pole välistatud nende jõudmine kaebaja kasutusse. 12
(14)3-06-1645 Ringkonnakohtu hinnangul saab nende asjaolude tõendatuse korral lugeda tuvastatuks kaebuse esitaja osavõtu maksupettusest. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, milles järeldusi eelviidatud asjaolude tõendatuse kohta vaidlustatakse.
  1. Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et tegelikult suurendati OÜ-le Hesperid lepingujärgselt tasumisele kuuluvat summat 27 046 461,40 krooni veel suuremal määral, kui lõppkokkuvõttes tasutud 28 233 395 krooni, mis kujunes selliselt, et tasust arvestati tasaarvestuse korras maha lepingujärgsete tööde maksumus, mille kaebuse esitaja tellis OÜ Hesperid asemel Altlaane Ehituse OÜ-lt. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud selgitus lisaks paljasõnalisusele (apellant pole esitanud mingeid dokumente, mis kajastaks väidetavat tasaarvestust), ka otsitud ja ebaveenev. Halduskohus on üksikasjalikult põhjendanud (vt halduskohtu otsuse refereeringu p 2), miks ta ei nõustu sellekohaste kaebuse esitaja väidetega; ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Apellandi väite kohta, et planeeritud kulude suurendamine suhetes Hesperid OÜ-ga oli ainuvõimalik, märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et töövõtulepingus kokkulepitud tasu suurendamine toimus. Väited Altlaane Ehituse OÜ alltöövõtjana kaasamise vajaduse kohta on aga vastuolulised ja arusaamatud. Apellant on selgitanud, et lepingutasu suurendamine ja samaaegselt Altlaane Ehituse OÜ kaasamine Hesperid OÜ asemele ehitustöid lõpetama oli tingitud sellest, et OÜ Hesperid ei oleks suutnud varem kokkulepitud tingimustel lepingut täita ning apellant soovis vältida Hesperid OÜ pankrotti ning ehitustööde tellimist üldisest hinnatõusust tingitult kallima hinnaga uuelt töövõtjalt. Põhjendus alltöövõtja otsimisest alltöövõtu vältimise eesmärgil on juba iseenesest ebaloogiline, samuti ei kaitsnud nimetatud samm apellanti ehitushindade kallinemisest tingitud täiendavate kulude eest, kuna OÜ Hesperid lepingutasu ju kokkuvõttes siiski suurendati.
  2. OÜ Future Invest juhatuse liige A. Lauri selgitas maksuhaldurile (tl 81), et OÜ-l Future Arendus puudub kohustus kontrollida, kellelt peatöövõtja (antud juhul kaebuse esitaja OÜ Müller Lahendused) alltöövõttu tellib, seetõttu ta teab Altlaane Ehituse OÜ-st ainult Müller Lahendused OÜ kinnituse kaudu. Seega ei oma A. Lauri ütlused kaebuse esitaja ja Altlaane Ehituse OÜ vaheliste tehingute toimumise kohta tähtsust.
  3. R. Jänese ebamäärased ütlused (tl 131-135) selle kohta, justkui oleks ta näinud Altlaane Ehituse OÜ embleemiga riietega töötajaid ja ettevõtte töötajad on teinud ehituse ja haljastuse töid, ei lükka maksuhalduri ja halduskohtu järeldusi ümber. Pole välistatud, et Altlaane Ehituse OÜ on mingil perioodil reaalset majandustegevust omanud, nt enne, kui äriühing R. Jänese nimele vormistati. R. Jänes kinnitab samas, et ei ole teadlik mingitest konkreetsetest äriühingu ehitusobjektidest ega ole ise teinud mingeid tehinguid, on ainult allkirjastanud volikirju ja arveid. Osaühingu pangakaardi ja pitsati on ta andnud tuttavale juba
  4. a. alguses. R. Jänese ütlused, et ta on suhelnud kaks korda end A. Tammeks nimetava isikuga, ei tõendada sellenimelise isiku tegelikku olemasolu ega kaebuse esitaja heausksust. Halduskohus on tuvastanud, et R. Jänese poolt väidetavalt allkirjastatud volikirjad A. Tammele on mõlemad vormistatud hilisemate kuupäevadega (25.03.2003 ja 08.12.2003) kui sõlmiti kaebuse esitaja ja Altlaane Ehituse OÜ vaheline tööettevõtuleping (03.01.2003) ning esitati kaks esimest arvet teenuste eest (06.01.2003 ja 20.02.2003). Pole selge, milliste 13
(14)3-06-1645 dokumentide alusel sai kaebuse esitajal tekkida arvamus, et väidetav A. Tamm on Altlaane Ehituse OÜ esindaja. Altlaane Ehituse OÜ kasutamist vaidlusaluste arvete esitamise ajal maksupettuste eesmärgil ei välista asjaolu, et hiljem on selle äriühingu konto kaudu tehtud töötasu ja jõulupreemiana näidatud väljamakseid. 11. Apellandi väide, et

§ 72

ja § 3 lg 1 kohaselt ei pidanud ta Altlaane Ehituse OÜ ehitustöid ehituspäevikus dokumenteerima, on ebaõige.

§-st 72, mis sätestab, et enne selle seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas, ei järeldu, et selles seaduses ja selle seaduse alusel ehitustegevusele kehtestatud nõudeid ei tule järgida peale selle seaduse jõustumist jätkuva ehitamise puhul.

  1. Apellandil on õigus selles, et järeldust kaebuse esitaja ja Altlaane Ehituse OÜ vaheliste tehingute mittetoimumise kohta ei saa rajada tunnistaja N. Nikolajeva ütlustele J. Vilmsi tn 29 elamu korterites nr 53 ja 54 ehitustööde teostamise aja kohta. Tunnistaja N. Nikolajeva möönab isegi (tl 224), et kahjuks on tal „ajad segamini“. Kuid tunnistaja N. Nikolajeva ütlused ehitustööde teostamise aja kohta on ainult üks ja mitte kõige olulisem teabeallikas asjaolude kogumist, millel maksuhalduri ja halduskohtu järeldused tehingute mittetoimumisel põhinevad.
  2. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga muuhulgas residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Maksuotsuses on viidatud TuMS § 51 lg 2 p-le 3, mille kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 15) leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Käesolevas asjas on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud ning maksumaksja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud teenuseid temale tegelikult osutanud. Seetõttu on ka tulumaksu määramine TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel õige.
  3. Halduskohtus on kaebuse esitaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 10 738 krooni, mis seisneb tasus õigusteenuse eest ja sisaldab käibemaksu 1 638 krooni, samuti kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni (taotlused ja kuludokumendid vt tl 13, 212-213, 229). Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Ringkonnakohtus on kaebuse esitaja esitanud taotluse apellatsioonkaebuse koostamises seisneva õigusteenuse tasu summas 15 578 krooni ja 36 senti (sisaldab ka käibemaksu 2376 krooni ja 36 senti) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 5 000 krooni väljamõistmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka need kulud apellandi kanda. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.