KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-23
) §-s 67 p 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest. Rikkumine väljendus selles, et 12.10.2006 toimunud läbiotsimise käigus leiti A.Nikolajevi kambrist nr 404 kolm isevalmistatud terariista, millest ta polnud teatanud Tallinna Vangla direktorile.
§ 67
p 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. Samuti ei luba nimetatud esemeid kinnipeetaval omada justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 58, mis sätestab kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. A.Nikolajev oma süüd ei tunnistanud ega kirjutanud seletuskirja, samuti on tal kehtivad distsiplinaarkaristused. 2. Aleksandr Nikolajev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla direktori 10.11.2006 käskkiri nr 589-d. 3-06-2390 Rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2, ei teavitatud kaebajat haldusmenetluse algatamisest. Läbiotsimise aktile ei ole võetud kaebaja allkirja. 08.11.2006 koostatud akt selle kohta, et kaebaja keeldus seletuse andmisest, on vale. Kaebaja ei keeldunud seletuse andmisest, vaid ütles, et tema seletus ei mahu blanketile ära, ta kirjutab selle valgele paberile ja annab ära järgmisel päeval. Järgmisel päeval andiski kaebaja oma seletuse kontaktisikule Vitali Jefimenkole, kes aga ei lisanud seda distsiplinaarmenetluse materjalide juurde, vaid saatis direktorile. Rikuti sisekorraeeskirja § 98, mis sätestab, et protokollile lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta – praegusel juhul kõik need dokumendid puuduvad.
§ 64
kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, vaidlusalusel juhul tehti seda alles 08.11.
- Vaidlustatud käskkirjaga on rikutud HMS § 55 lg 1 ja 56 lg 2, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selles peab olema märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas
-i ja sisekorra eeskirja nõuetega. Vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Läbiotsimise akti ei pea koostama kinnipeetava juuresolekul ning ta ei pea sellele alla kirjutama. 4. Tallinna Halduskohtu 29.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 12.10.2006 kambri nr 404 läbiotsimisel võeti kaebaja kasutuses oleva madratsi seest ära 3 isevalmistatud terariista. See on tõendatud läbiotsimise aktiga ning tunnistajate A.Pille ja K.Konksu ütlustega. Isevalmistatud terariist on kinnipeetavale keelatud ese (sisekorraeeskirja § 58, § 59 ja § 641 p 1). Kaebaja väide, et tema polnud teadlik nende terariistade olemasolust madratsis, pole usaldusväärne. Kaebaja paigutati kambrisse nr 404 10.10.2006 ning ta elas seal üksi. Vatimadrats, millest terariistad leiti, oli kaebaja kasutuses alates 23.05.2006, mil see kaebaja taotlusel anti talle poroloonmadratsi asemel.
§ 64
lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Vangla direktor andis korralduse distsiplinaarmenetluse alustamiseks inspektor-kontaktisiku V.Jefimenko 08.11.2006 ettekande nr 1068 alusel ja samal päeval tehti kaebajale ka ettepanek kirjutada seletus, millest kaebaja aga keeldus. Aktile seletuse andmisest keeldumise kohta on alla kirjutanud V.Jefimenko ja inspektor-kontaktisik Oleg Kuropjatnik. Kaebaja järgmisel päeval kirjutatud seletus edastati vangla direktorile eraldi avaldusena, millele direktor vastas kui avaldusele seaduses ettenähtud 1-kuulise tähtaja jooksul. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud
ei sätestanud üldse distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega. Karistuse määramisel pole ületatud ka praegu kehtivas, 01.02.2007 jõustunud,
§ 64lg 41 sätestatud 1-kuulist tähtaega.
Kinnipeetav ise läbiotsimise juures ei viibinud. Blanketil selleks ettenähtud kohale kirjutab kinnipeetav üksnes siis, kui ta isiklikult viibis läbiotsimise juures. Kaebajat on aktiga tutvustatud õiguspäraselt samal päeval, kui distsiplinaarmenetlust alustati. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt langetas vangla direktor otsuse esitatud materjali põhjal, milleks oli distsiplinaarmenetluse protokoll ja selles lisadena märgitud ettekanne nr 1068, 12.10.2006 läbiotsimise akt, 08.11.2006 akt seletuse andmisest keeldumise kohta ja väljavõte kaebaja varasemate distsiplinaarkaristuste kohta. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Seega on käskkiri õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 2
(5)3-06-2390
- Apellatsioonkaebuses palub Aleksandr Nikolajev tühistada Tallinna Halduskohtu 29.05.2007 otsus ja kaebus rahuldada. Apellant leiab, et halduskohus ei ole arvestanud kõikide asjaoludega ning on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajatena üle Tallinna Vangla laohoidja Alevtina Novikova ja Tallinna Vangla kontaktisik Vitali Jefimenko. Apellant ei keeldunud seletuskirja kirjutamisest. Apellandi seletus saadeti vangla direktorile, kuid kontaktisik oleks selle pidanud lisama distsiplinaarmenetluse materjalide juurde. Apellandile tutvustati läbiotsimise akti ja distsiplinaarmenetluse protokolli peaaegu kuu hiljem. Läbiotsimise ajal, kui apellant seisis koridoris, käidi fotoaparaadiga pildistamas. Apellant ei mõista, miks ei pildistatud siis, kui madratsist peidik leiti. Apellant on seisukohal, et keelatud esemete leidmine tema kambrist on fabritseeritud. Leitud nugasid on tunnistajad kirjeldanud erinevalt ning madratsi kohta, mis keelatud esemete peitmise tõttu pidi katki olema, ei ole koostatud rikkumise akti. Tallinna Vangla kiusab apellanti selle eest, et ta liiga tihti kirjutab avaldusi ja kaebusi. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud vaidlustatud käskkirja vastavust HMS §dele 54, 55 ja 56 ning diskretsiooni kasutamist (HKMS § 19 lg 6 ja HMS § 4 lg 2).
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjaga kaebajale süüks pandud tegu on leidnud tõendamist distsiplinaarmenetluse materjalidega ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A.Pille ja K.Konksu ütlustega. Kaebaja väited menetlusnormide rikkumise kohta on alusetud, sest ükski õigusakt ei nõua läbiotsimise aktile leitud esemete kohta kinnipeetava allkirja võtmist, mis ei ole ka võimalik, kui kinnipeetav ei viibinud läbiotsimise juures. Karistuse määramisel ei ole ületatud ka praegu kehtivas vangistusseaduses sätestatud ühekuulist tähtaega. Kohtuistungil kuulati ära kolm tunnistajat: julgeolekuosakonna spetsialist Ave Pille, järelevalveosakonna juhataja Kristo Konks ja inspektor-kontaktisik Oleg Kuropjatnik. Rohkem tunnistajaid üle kuulata olnuks tarbetu. Puudub igasugune kahtlus selles, et lubamatud isetehtud terariistad leiti A.Nikolajevi poolt kasutatava madratsi seest, ning apellandi poolt esitatud väide, et käskkirja puhul on tegemist fabritseeringuga, on täielikult alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Kaebaja vaidlustas talle määratud distsiplinaarkaristuse põhjendusega, et karistuse määramisel rikuti menetlusnõudeid ja süütegu on tõendamata. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kaebaja pole rahul ka karistuse rangusega.
- Menetlusnõuete järgimine distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on oluline selleks, et tuvastada igakülgselt ja erapooletult rikkumise faktilised asjaolud, anda rikkumises kahtlustatavale võimalus omapoolseks seletuseks ning määrata õiglane karistus. Kaebaja väide, et läbiotsimist oleks tulnud fotografeerida ning üksnes fotod peidiku avastamisest oleksid kohased süütõendid antud asjas, ei ole õige. Justiitsministri 12.12.2002 määrusega nr 81 kehtestatud „Relvastatud üksuse tegevuskord“ § 6 lg 7, millele kaebaja oma väites tugineb, ei kohusta fotografeerima relvastatud üksuse poolt läbiviidavaid läbiotsimisi. Viidatud säte reguleerib relvastatud üksuse poolt teenistusrelvade, erivahendite ja numbrimärkide kasutamise fikseerimist üritustel ning näeb ette, et võimalusel üritused jäädvustatakse tehniliste vahendite abil. Ka ükski muu õigusakt 3
(5)3-06-2390 ei näe ette, et süütegu, mis seisneb keelatud ja vangla julgeolekut ohustavate esemete omamises, saaks tõendada üksnes fotodega avastatud peidikust. Seepärast ei saa käsitleda menetlusnõuete rikkumisena asjaolu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija tugines süüteo asjaolude tuvastamisel üksnes keelatud esemed avastanud A.Pille ja K.Konksu poolt koostatud aktile läbiotsimisel leitud esemete kohta.
- Kaebaja on väitnud, et ta jäi distsiplinaarmenetluses ilma võimalusest esitada omapoolne seletuskiri. Kaebaja on võtnud õigeks, et ta keeldus seletuskirja kirjutamisest inspektorkontaktisik V.Jefimenkole põhjendusega, et soovib selle kirjutada hiljem valgele paberile, mitte blanketile. Kaebaja väitel andiski ta seletuskirja V.Jefimenkole järgmisel päeval üle ja palus selle lisada distsiplinaarmenetluse materjalidele. Toimiku materjalide põhjal on kaebaja seletuskirja saatnud ümbrikus direktori nimele 10.novembril 2006, seega ülejärgmisel päeval, ning see on registreeritud vangla sissetuleva postina 14.novembril 2006 (vt kaebaja avaldus 12.novembrist 2006 toimiku lk 46 ning seletus 9.novembrist 2006 toimiku lk 44). Kuna tunnistaja O.Kuropjatniku ütlustega on tõendatud, et kaebaja 8.novembril 2006 keeldus seletuskirja kirjutamisest, kaebaja postitas seletuskirja direktorile samal päeval, kui distsiplinaarkaristus määrati, ei olnud seletuskirja arvestamine direktori poolt võimalik. Seletuskiri jõudis direktorini peale karistuse määramist ning kuna kaebaja oli algselt keeldunud seletust kirjutamast, ei saanud direktor teadagi, et kaebaja siiski kavatseb seletuse kirjutada. Seepärast on kaebaja ise tinginud olukorra, et ta ei saanud süüteo asjaolude kohta midagi seletada.
- Kaebaja leiab endiselt, et distsiplinaarmenetlusega alustati liiga hilja. Kaebaja arvates viitab see süüteo fabritseeritusele ning rikub tema õigust saada võimalikust süüteost teada koheselt. Samas kinnitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et paar-kolm päeva peale läbiotsimist kutsus vangla julgeoleku ülem ta enda juurde ning näitas muude tema kambrist leitud esemete hulgas ka mingeid torkenõelu, mida kaebaja omaks ei tunnistanud. Seega vaatamata sellele, et distsiplinaarmenetlus algatati ja läbiotsimise akti tutvustati kaebajale tõepoolest enam kui kolm nädalat peale läbiotsimist, oli kaebaja keelatud esemete leidmisest informeeritud ning võis soovi korral valmistuda distsiplinaarmenetluseks.
- Kaebaja ei ole kohut veennud selles, et tõendid kaebaja süüteo kohta on vanglaametnike poolt fabritseeritud. Asjas üle kuulatud läbiotsimist toimetanud ametnikud kinnitasid torkerelvade leidmist kaebaja madratsi seest. Tunnistajate antud torkerelvade kirjeldused ei erine teineteisest ega kohtuistungil antud kaebaja poolsest kirjeldusest. Kaebajat informeeriti keelatud esemete leidmisest paar-kolm päeva peale nende leidmist ning neid näidati talle.
- Halduskohus ei ole asja läbivaatamisel menetlusnorme rikkunud. Kaebaja poolt taotletud tunnistajate väljakutsumisest on kohus õigesti keeldunud. Tunnistaja V.Jefimenko viibis kohtuistungi päeval väljaspool Eestit ning asja arutamise edasilükkamine poleks olnud vastavuses temalt saadava tunnistuse tähtsusega tingimustes, kus seletuskirja küsimise asjaolude kohta oli teine tunnistaja – O.Kuropjatnik – juba ütlusi andnud (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 2). Samuti ei olnud vajalik laohoidja ülekuulamine, sest ta ei olnud teadlik süüteo asjaoludest (TsMS § 238 lg 1). Nagu kaebaja kinnitas, oleks madratsi rikkumise korral talle antud uus madrats ja koostatud rikkumise akt. Kuna seda ei tehtud, siis järelikult madratsi rikkumist laohoidja ei avastanud ning poleks teadnud midagi seletada peidiku olemasolu või puudumise kohta. Siinkohal võib veel märkida, et K.Konksu seletuse kohaselt oli auk madratsis väike (toimiku lk 74). 4
(5)3-06-2390 13. Samuti on kohus piisavalt käsitlenud käskkirja vorminõudeid ning andnud hinnangu karistuse proportsionaalsusele. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse seisukohaga, et käskkiri on piisavalt põhjendatud ning määratud karistus on vastavuses süüteo raskusega. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)