Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja R K ’i vahel on 09.056.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 7 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 29,03% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 4 063 krooni ja 37 senti. Hageja ja kostja U.L sõlmisid samal päeval käenduslepingu, millega käendaja võttis hageja ees endale vastutuse hageja ja põhivõlgnik R K ’i vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu maksimummääraks on 18 069 krooni ja tähtajaks 01.06.2009.a. Kostja R.K rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed, talle saadetud meeldetuletustest hoolimata, tasumata. Hageja saatis kostjatele meeldetuletuse ja 17.02.2006.a. lepingu ülesütlemishoiatuse koos palvega likvideerida võlgnevus kahe nädala jooksul. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 9 538 krooni ja 06 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 5 417 krooni ja 33 senti, intress 882 krooni ja 94 senti, leppetrahv 1 083 krooni ja 47 senti, viivis 1 562 krooni ja 13 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 80 krooni ning kahjuhüvitis 512 krooni ja 19 senti. Hageja selgitab, et nõude alusena tuleb lähtuda võlaõigusseaduse sättesit, millest VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga 2 on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 145 lg. 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.03.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, käendusleping, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, riigilõivu tasumise maksekorraldused, hinnakiri. II. Asja kohtulik menetlus. menetlus. Kohus 20.03.2007.a. võttis asja menetlusse ja korduvalt saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali kostjate elu- ja asukoha aadressidel ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama. Kostja R.K ei ole kohtule kirjalikku vastust saatnud, kuigi hagimaterjal on talle 31.05.2007.a. kohtutäituri vahendusel üle antud. Kostja U.L on hagimaterjali ja kohtukutse kätte saanud 16.07.2007.a. ning 25.09.2007.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses selgitab, et pärast paberite vormistamist teatas R.K talle, et ta laenu ei saanud. Kostja U.L ise on pikemaajaliselt haige ja saab ravi, mistõttu kohtusse ilmumine on raskendatud. 07.11.2007.a. eelistungile kostjad ei ilmunud, kuigi kohtukutsed on kätte saadud. Mõlemat kostjat on hoiatatud, et kohus võib teha asjas tagaseljaotsuse, kui kohalolev hageja seda nõuab. Hageja esindaja eelistungil palub asjas teha tagaseljaotsus ja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse katteks 8 538 krooni ja 06 senti, kuna kostja R.K on asja kohtuliku menetluse kestel laenu katteks tasunud 1 000 krooni, mis on arvestatud põhivõla katteks. Hageja esindaja palub välja mõista ka hageja menetluskulud. 3 III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt hageja poolt hagis märgitud asjaoludel solidaarselt kostjate vastu summas 8 538 krooni ja 06 senti, millest tagastamata krediidisumma katteks 4 417 krooni ja 33 senti, intress 882 krooni ja 94 senti, viivis 1 562 krooni ja 13 senti, leppetrahv 1 083 krooni ja 47 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 80 krooni ja kahjuhüvitis 512 krooni ja 19 senti.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele alates 13.03.2007.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,03% tagastamata krediidisummalt aastas.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad 4 nad menetluskulude eest võrdselt, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et menetluskulud tervikuna ja täiendavalt väljamõistetav viivis tuleb jätta kostja R K ’i kanda, kes krediidisaajana ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud ning on kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud, millega on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise ja käendaja tarbetu kohtuskäimise. Kostja R.K pole kohtule kirjaliku vastust saatnud, oma elukoha muutustest ei ole kohut teavitanud ega ka korduvalt kohtusse ilmunud. Kohtudokumendid on kostja R.K ’ile kätte toimetatud kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur Kersti Vilbo 04.06.2007.a. otsuse kohaselt kuulub täituritasu hüvitamisele koos käibemaksuga summas 295 krooni, kuna KTS § 2527 lg. 1 kohaselt on menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 250 krooni. Hageja on 11.05.2007.a. tsiviilasjas nr. 2-07-9083 kohtu deposiiti viitenumbriga 3100057484 täituritasu katteks arvelt 1120092793 tasunud 590 krooni, millest 295 krooni on
§-s 144 p. 5 sätestatud kohtuvälise kuluna põhjendatud kostja R.K ilt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud summa 295 krooni kuulub hagejale tagastamisele, kuna teisele kostjale U.L ’ile jäid kohtudokumendid kohtutäituri vahendusel üle andmata.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 145, 402 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.