Põhiline on kostja ja hageja suhte lühiajalisus, otsus perekonda mitte luua. Neil polnud kavas ühise perekonna planeerimist. Kostja oli seisukohal, et ta pole lapse isa kuni DNA testi tegemiseni. 2005.aastal elasid pooled Inglismaal ühe nädala. Kostja pole esindajale avaldanud, et nad hagejaga sõlmisid koos ühise üürilepingu. Kostja elab praegu hagiavalduses antud aadressil, töökohta ta ei tea. Kostja kinnisvara kohta andmed puuduvad. Kostja arvates oli kooselu palju lühem. On seda ka oma vastuses märkinud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 42, § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel. 2 Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostja ei vaidle vastu, et kostja on lapse isa. Kostja oli seisukohal, et ta pole lapse isa kuni DNA testi tegemiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud tuvastada, et K.G. on M.M.M. isa. Kohus leiab, et molekulaargeneetilise ekspertiisi arvamus, K.G.i ja K.M. väited, et nad on olnud seksuaalvahekorras, on piisavad asjaolud isaduse tuvastamiseks. Peale DNA testi tegemist ei vaidle kostja vastu, et ta on M.M.M. isa. Kohus leiab, et nende asjaolude alusel saab tuvastada, et M.M.M. põlvneb K.G.ist. Kohus leiab, et kuna enam selles vaidlust ei ole, ei ole vajalik seda rohkem tõendada. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 8 kohaselt kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud elatis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja taotles üle kuulata kohtuistungil tunnistajad, kes teavad, et hageja ja kostja kooselu oli lühiajaline, hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi ning hagejal ja kostjal puudus soov luua tulevikus ühine perekond.
lg 1 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus leiab, et poolte kooselu lühiajalisus on tõendatud. Hageja väitel elasid pooled koos 16.08. 2005 kuni 26.11.2005, kostja väitel umbes nädala. Kohus leiab, et ka kolmekuuline kooselu on lühiajaline. Kostja väitel kooselu kestel olid hageja ja kostja seksuaalvahekorras üksnes ühel korral. Kostja väitel hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi, samuti puudus nii hagejal kui ka kostjal soov luua tulevikus ühine perekond. Hageja väitel kostja on kunagi rääkinud, et tal pole lapse saamise soovi, kuid seda polnud ka hagejal. Kohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et poolte kooselu lühiajalisus on niigi tõendatud. Asjaolusid, et hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi ning hagejal ja kostjal puudus soov luua tulevikus ühine perekond, teavad kõige paremini pooled ise. Kohus leiab, et lühiajalise kooselu puhul ei ole tunnistajate ütlused poolte perekonna loomise ja lapse saamise soovi kohta usaldusväärsed. Samuti ei saa olla usaldusväärsed tunnistajate ütlused selle kohta, kas pooled oli oma kooselu jooksul seksuaalvahekorras üksnes ühel korral või enamal korral. 3 Kostja leiab, et lapse sündimine lühiajalisel perioodil toimunud vahekorra tõttu on kaalukaks põhjuseks kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus leiab, et selline kostja väide ei ole põhjendatud. Perekonnaseaduse kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, vaatamata sellele, kas lapse sünd on planeeritud või mitte ja vaatamata sellele, kui pikk oli koos elamise aeg. Kohus leiab, et kostja täisealise isikuna pidi ette nägema seksuaalvahekorra võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist, vaatamata sellele, kas vanem soovib teda ülal pidada või mitte. Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostja vaidleb elatise maksmise vastu. Kostja ei vaidle summa üle. Kohus leiab, et kuna kostja elatise summa üle ei vaidle, tuleb elatis välja mõista hageja nõutud suuruses. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.novembrist 2007. Menetluskulude arvestus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja hoidus kõrvale hagejaga suhtlemisest peale seda, kui sai teada, et hageja ootab last. Seetõttu on ka kostja elukohaks märgitud tema vanemate elukoht ning kostja elukoha sai ta teada alles vastusest hagile. Kostja leiab, et kostja menetluskulud, kostja menetluskulud ja muud kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja taotlus jagada kulud erinevalt
Hageja väide, mille kohaselt tuleks menetluskulude jagamisel arvesse võtta asjaolu, et hageja sissetulekud on väiksemad kui kostja sissetulekud, ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Kostja hinnangul ei ole õiglane jätta kostja ning hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuse järgi kohtule hagi kohta ( tl 20 ) kostja on seisukohal, et M. M. M. ei põlvne kostjast. Oma hilisemas vastuses ( tl 46 ) kostja on seisukohal, et ta ei ole keeldunud lapse põlvnemise tuvastamisest kohtuväliselt ja kostja hinnangul on kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on teinud endast oleneva, et isadus tuvastada kohtuväliselt. 4 Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.