Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on alaealine SV olnud sünnist saati isapoolse vanavanemate LV ja AV´i hooldusel ja kasvatusel oma ema JV nõusoleku alusel. Alaealise mõlemad vanemad viibisid tema sünni ajal kinnipidamisasutuses ning vabanesid sealt kevadel 2007.a.. Mõlemal lapsevanemal on probleeme narkootikumide tarbimise ja omamisega ning vargustega. Peale vanglast vabanemist soovisid lapse vanemad võtta lapse enda juurde kasvatada elukohaga aadressil XXX. Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna hinnangul puuduvad nimetatud korteris lapsele turvalise kasvukeskkonna tarvis sobilikud elamis- ja kasvatamistingimused, kuivõrd tegemist on täielikult amortiseerunud korteriga. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna esildisest nähtub, et lapse vanematel on korduvalt probleeme narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ning nad on korduvalt karistatud. Saku vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse kirjast nähtub, et alaealise SV´i vanavanemad on lapselast kasvatanud sünnist saadik aasta jooksul ja loonud talle turvalise kasvukeskkonna ning taganud kõik võimalused lapse eakohaseks arenguks. LV on hetkel kodune ja vanaisa AV töötab santehnikuna. Lapse vanemad JV ja PV ei ole vanavanemate sõnul oma poja kasvatamise vastu erilist huvi üles näidanud. Saku vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse hinnangul suhtuvad L ja AV lapse kasvatamisse suure kohuseja vastutustundega. Saku vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistus toetab LV soovi ja kinnitab tema sobivust hakata oma lapselapse SV´i eestkostjaks. Alaealise isapoolne vanaema LV on avaldanud soovi hakata alaealise seaduslikuks eestkostjaks. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 92-104, palub avaldaja määrata alaealise SV´ile eestkostjaks tema isapoolne vanaema LV. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel LV avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks SV´ile eestkostjaks. Samuti on LV abikaasa lapse SV´i vanaisa AV nõus LV määramisega lapsele eestkostjaks. Ärakuulamisel avaldasid lapse SV´i vanemad JVja PV nõusolekut lapse vanaema LV määramiseks lapse eestkostjaks. Lapse vanemate sõnul on neil rasked ajad ning lapsele on parem elada vanaema juures. Kuid last soovivad nad siiski näha ja vaatamas käia. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Mõlemal lapsevanemal on olnud probleeme narkootikumidega ning on karistatud narkootiliste ainete omamiste eest. Lapse vastu vanemad märkimisväärset huvi üles näidanud ei ole. Lapse vanemate elukohaks olev korter on antisanitaarses seisukorras , millises puuduvad lapsele sobivad elamis- ja kasvatustingimused. Esindaja nõustub LV´ga, et narkootiliste ainete tarvitamise tõttu on last ohtlik vanemate kätte jätta. LV koduks on 2-toaline korter XXX. Korter on väga heakorrastatud. Lapse kasutada on kõik talle eluks vajalik, elamiskoht on sisustatud eakohaselt. Vanaema ja vanaisa suhtuvad lapsesse suure hoole ja armastusega ning on loonud talle normaalse perekeskkonna. Lapse vahekord vanavanematega on soe ja usalduslik. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. Vanavanemad arvestavad vajalikul määral arstide soovitusi lapse eakohasel arendamisel. LV on käesoleval ajal kodune, sest kasvatab aastast S . Koduseks jäämiseni töötas LV XXX korpuses meditsiiniõena. AV töötab santehnikuna OÜ-s H. LV kinnitusel moodustubki pere ainus sissetulek praegu AV töötasust ja S lapsetoetusest. Esindaja leiab, et LV on sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on SV´i emaks JV ja isaks PV. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise SV´i vanemate hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus laps, alaealine SV, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma vanaema LV juures alates sünnist. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele SV´ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud lapse vanaema LV. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. LV on avaldanud soovi hakata alaealise SV´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 8). Ärakuulamisel kohtus jäi LV avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. LV abikaasa SV´i vanaisa AV on samuti nõus, et LV lapselapsele eestkostjaks määratakse. Kohus on ära kuulanud ka alaealise SV´i vanemad JV ja PV´i. Ärakuulamisel avaldasid lapse SV´i vanemad JV ja PV nõusolekut lapse vanaema LV määramiseks lapse eestkostjaks. Lapse vanemate sõnul on neil rasked ajad ning lapsele on parem elada vanaema juures. Kuid last soovivad nad siiski näha ja vaatamas käia. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning LV soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise SV´i huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud vanemate hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud LV, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et LV, kes on täitnud lapse sünnist vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma SV´i eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata SV´i eestkostjaks LV, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on laps aastane ega saa teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et lapse 7-aastaseks saamisel võib laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.