kohaseks tõendiks takistuse põhistamisel, sest ei vasta
juuni 2004 määruses nr 85 kehtestatud nõuetele. Lisaks juhtis hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja esitatud töövõimetuslehtede kohaselt hakkas kostja juhatuse liikme töövõimetus 3 päeva hiljem, kui kostja sai kätte kohtu nõudmise menetlustoiminguks.
lg 5 p 3 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Seega tuleb takistusest teada anda ja seda põhistada enne kohtu määratud tähtaja saabumist. Kostja ei ole oma kajas põhistanud, mis põhjusel ei saanud kostja taotleda kohtult vastamiseks täiendava tähtaja andmist, seda enam olukorras, kus vastamise tähtaja kestel oli periood, mil kostja juhatuse liikmel puudus mistahes takistus seda teha. Tartu Maakohus jättis
lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja on mõjuvaks põhjuseks nimetanud haiguslehel viibimist ja esitanud kohtule selle tõendamiseks töövõimetuslehtede ärakirjad, millest nähtub, et perioodidel 25.06.-24.08.2007, 25.08.17.09.2007 ja 21.09.-28.09.2007 viibis kostja töövõimetuslehel. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja juhatuse liikme töövõimetus hakkas 3 päeva pärast hagimaterjalide kättesaamist. Kohus nõustus hagejaga selles, et tagaseljaotsuse tegemine oli kooskõlas
§-s 407 lg 5 p 3 tooduga, sest vaatamata sellele, et kostja esindajale toimetati hagimaterjalid isikult allkirja vastu kätte, ei teavitanud viimane kohtule hagile vastamata jätmise mõjuvatest põhjustest. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kostja esitatud töövõimetuslehtede ärakirjadest nähtub, et kostja ainukene juhatuse liige on alates
Samuti ei nähtu kostja esitatud kajast, et mingi asjaolu oleks takistanud kostja seaduslikku esindajat taotleda kohtult vastamiseks täiendava tähtaja andmist. Kohus ei nõustunud hageja väitega selle kohta, et töövõimetuslehed ei ole
kohaseks tõendiks takistuse põhistamisel, sest ei vasta
Ainuüksi dokumendi vorminõuete järgimata jätmine ei tähenda, et seda dokumenti ei saaks tõendina kasutada (
Tuleb lähtuda dokumendi sisust ja kui seal on kõik vajalik informatsioon olemas, siis on seda võimalik ka tõendina kasutada. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud töövõimetuslehtede ärakirjad sisaldavad piisavalt vajalikku informatsiooni, mistõttu on need tõendina arvestatavad. Hageja on leidnud, et kuna kostja on kajale lisanud vastuse hageja hagiavaldusele, kuid ei ole lisanud ühtegi dokumentaalset tõendit oma vastuses esitatud väidete põhistamiseks, siis sellega on kostja rikkunud
§-des 200 lg 1 ja 230 lg 1 sätestatud kohustusi. Käesolevas asjas lahendatakse küsimus menetluse taastamisest ja selleks mõjuva põhjuse olemasolust, mitte sellest, kas kostja on vastuses hagiavaldusele oma esitatud väited põhistanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED T. M. Dwelling OÜ taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 13. novembri 2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada T. M. Dwelling OÜ avaldus menetluse taastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et juhatuse liikme haiguslehel olemine ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks
Nii on kohus viidanud ÄS §-le 180 lg 1, mille järgi juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte mõttest, et olukorras, kus osaühingu ainuke juhatuse liige viibib ise töövõimetuslehel, peab viimane hoolitsema, et sel ajal ei oleks osaühingu juhtimine kuidagi häiritud. Äriseadustik on oma olemuselt eraõiguslike normide kogum, reguleerides muuhulgas osaühingu olemust ning sellest tulenevaid osaühingu juhtorgani liikme kohustusi. Samas on selliste kohustuste olemuslikuks rakendusalaks äriseadustiku alusel reguleeritavad õigussuhted ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt ei ole vastavaid kohustusi võimalik üksüheselt kanda tsiviilkohtumenetluse konteksti ning mõjuv põhjus
lg 3 mõistes tuleb sisustada ikkagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku raames.
lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks muu hulgas poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata.
ei ole tehtud erisusi füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nimetatud säte kehtib ka äriühingu juhtorgani liikme suhtes. Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu, kelleks juhatuse liikme puhul on füüsiline isik. Seetõttu ei saa olla mingit mõistlikku põhjust, miks juhtorgani liikme haigus ei oleks mõjuvaks põhjuseks
Allakirjutanu hinnangul on antud juhul tegemist 3 kohtule vastuse mitteesitamise mõjuva põhjusega. Lisaks sellele on kohus leidnud, et juhatuse liikme haigus on olnud piisavat tõendatud
Seega on arusaamatu, et olukorras, kus kohus on tuvastanud
lg 3 alusel
§-s 422 lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolu, on ta samaaegselt jätnud arvestamata mõjuva põhjuse endaga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED AS Devisee vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt esitatakse vastavalt
§-le 416 lg 1 p 3 kajale nõuded, mille kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus. Kostja on oma hagile kohtu määratud tähtajaks mittevastamist põhistanud kostja juhatuse liikme haigusega, mis ei võimaldanud kohtu määratud tähtajaks hageja hagiavaldusele vastata, kuid on lisanud kajale töövõimetuslehed. Töövõimetuslehed ei ole
kohaseks tõendiks takistuse põhistuseks, kuna ei vasta
§-s 422 lg 2 ja sotsiaalministri 22.06.2004 määruses nr 85 kehtestatud nõuetele. Tulenevalt
§-st 422 lg 2 peab kaja esitanud pool oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitama menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra on kehtestanud sotsiaalminister 22.06.2004 määrusega nr 85. Ebaõige on Tartu Maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud arstitõendid on tõendina arvestatavad seadusliku takistuse olemasolu tõendamiseks, ehkki ei vasta
Nimetatud arstitõendid on kasutatavad küll
lg 3 mõttes üldise informatsiooni allikana, kuid ei saa olla seaduse mõttes takistust põhistavaks dokumendiks, kuivõrd seadusega on antud nimetatud tõendile kindel vorminõue. Sellisele tõendile tuginev kohtu otsus oleks kahtlemata seadusega vastuolus.
annab võimaluse arvestada tõendina igasugust teavet, mis on protsessi seisukohalt olulise kaaluga ning vajadusel annab kohtule võimaluse koguda ka ise tõendeid asja õiglaseks lahendamiseks, kuid seda erisustega. Üheks tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud erisuseks on menetlustoimingu takistuse tõendamine, mis on toodud
§-s 416 lg 1 p 3 ja
§-s 422 lg 2, kehtestades menetlustoimingu sooritamise takistusena esineva haiguse tõendamiseks kindla dokumendi vorminõude. Vastavat vorminõuet määruskaebuse esitaja ei täitnud, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja nõuete kohaselt tõendanud seadusliku takistuse olemasolu menetlustoimingu sooritamiseks kohtu poolt nõutud tähtajal ja juba seetõttu on menetluse taastamata jätmine õigustatud. Ebaõige on määruskaebuse esitaja tõlgendus mõjuvast põhjusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku raames. Määruskaebuse esitaja on esile toonud oma kaebuses mõjuva põhjuse sisustamise
lg 3 kohaselt.
lg 3 kohaselt on üheks menetluse taastamise aluseks hageja eelnev kohtule teatamine mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja selle põhistamine. Vastavalt
nõuetele tuleb takistusest kohtule eelnevalt menetlustoimingu tähtajale teatada ja seda seaduse nõuete kohaselt põhistada. Vastustaja nõustub määruskaebuse esitajaga, et
lg 1 kohaselt saab olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 4 Tsiviilasja toimikus olevatele määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditele tuginedes ei saa väita, et antud juhul oli menetlustoimingu sooritamise takistuse mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigus. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja T. L. oli haiguslehel alates 25.06.
lg 5 kohaselt tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Nimetatud sättest tuleneb, et tagaseljaotsuse vältimiseks peab kohtule hagi kohta tähtaegselt vastamata jätnud kostjal olema mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks, ta peab selle põhjuse põhistama ning ta peab olema sellest mõjuvast põhjusest kohtule teatanud. Seega saab kohus teha tagaseljaotsuse ka juhul, kui kostjal oli küll mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks ning tal on olemas ka tõendid mõjuva põhjuse põhistamiseks, kuid ta ei teatanud hagile vastamata jätmisest ja mõjuvast põhjusest kohtule enne hagile vastamiseks määratud tähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtub, et kostja sai hagi kätte 22. augustil 2007 ning ta oli kohustatud sellele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 5. septembril 2007. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse alles 2. oktoobril 2007. Samas ei ole kostja teavitanud kohut hagile tähtaegselt vastamata jätmisest.
lg 1 p 3 nõuab, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast, ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Eelnimetatud sätetest järeldub, et kaja ei saa rahuldada, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmisest mitteteatanud kostja küll suudab põhistada kohtule hagi vastamata jätmise mõjuva põhjuse, kuid ei suuda kaja esitamisel põhistada asjaolusid, miks ta ei saanud kohut oma tegevusetusest (hagile tähtaegselt vastamata jätmisest) teavitada enne kohtu poolt talle antud hagile vastamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole kajas ega ka määruskaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud kohut oma tegevusetusest (hagile tähtaegselt vastamata jätmisest) teavitada. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleksid saanud selleks olla mõjuvad põhjused. Kostja seaduslik esindaja (ainuke juhatuse liige) T. L. oli töövõimetuslehel alates 25.06.2007-24.08.2007, 25.08.200717.09.2007 ja 21.09.2007-28.09.2007. Töövõimetuslehtedelt ei nähtu, et T. L. i haigestumine oleks takistanud tal sidevahendeid kasutades kohut teavitada hagile tähtaegselt vastamata 5 jätmisest. Arvestades töövõimetuse kestust (ca 3 kuud), töötamist äriühingu juhatuse liikmena ning elukohta Tartu linnas, leiab ringkonnakohus, et T. L. il oli võimalus kohut oma tegevusetusest teavitada. Seepärast on maakohus põhjendatult leidnud, et kaja rahuldamata jätmise põhjuseks on T. L. i poolt kohtu teavitamata jätmine hagile tähtaegselt vastamata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kohus on vaidlustatud määruses küll viidanud ÄS §-le 180 lg 1, kuid jätnud kaja rahuldamata
§-de 407 lg 5 p 3 ja 415 lg 1 alusel. Nimetatud sätted reguleerivad nii füüsilisest kui juriidilisest isikust kostja tegevusetust hagile vastamisel ning maakohtu poolt T. L. ile kui äriühingu juhatuse liikmele viitamine kinnitab maakohtu järeldust, et T. L. il oli olemas reaalne võimalus kohut tähtaegselt teavitada hagile vastamata jätmisest. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad T. M. Dwelling OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.
Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.