← Eesti

3-06-2311/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2311 Haldusasi Sergei A. i kaebus Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 p 1.5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. septembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei A. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. oktoober 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Sergei A. Vastustaja (haldusorgan) – Aseri Vallavolikogu, esindajad Riho Kutsar ja Viivi Murakas RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
  4. septembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  5. novembrist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. Sergei A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 punkti 1.5 tühistamist. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p-is 1.5 kinnitati valla vabade metsamaade erastajate nimekiri ning märgiti selle punktis 1.5 metsatükkide nr 45 ja 47 erastajana ära FIE Sergei A. i nimi. Vaidlustatud 25.10.2006 otsusega nr 50 tunnistas Aseri Vallavolikogu oma 31.03.2004 otsuse nr 112 punkti 1.5 kehtetuks. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja õigeaegselt esitanud avalduse ja põllumajanduslikku tootmist tõendavad dokumendid, täitnud kõik maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) §-is 233 lg 2 sätestatud tingimused. Vallavolikogu 29.01.2004 otsusega nr 20 kinnitati metsamaa erastajate nimekiri, sellega loeti kaebaja põllumajandustootjaks. Kaebajat ei kutsutud maadega tutvumise juurde, arusaamatuks jäi, mida komisjon vaatas ning kas aastal 2006 on võimalik vaadata, kuidas on maad aastatel 2002 - 2005 kasutatud. Aseri Vallavolikogu on rikkunud kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-idest 26, 29 ja 32 tulenevaid õigusi ega ole kohaldanud kaalutlusõigust õigesti. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 ja 6, kuna teistelt nimekirja võetud isikutelt aastate 2005 ja 2006 kohta dokumente mitte nõudes on volikogu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.
  8. Vastustaja Aseri Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on S. A. i vastavust põllumajandustootja tingimustele põhjalikult kaalutud ja kontrollitud. Kaebaja ei vasta kehtestatud tingimustele, kuna rendilepingud on sõlmitud sellise maa kasutamiseks, mida kasutavad ka Maiga A. a ja Viktor L, kuid tegelikkuses on kõik maatükid harimata. Kaebaja tulud ja kulud pole kontrollitavad ega usaldusväärsed, sest tuludeklaratsioonis ja kuludokumentides pole välja toodud kulutusi põllumajandussaaduste tootmiseks ja töötajate töötasudele maaharimisel ning saagi koristamisel ja enamik tulusid tõendavatest dokumentidest on poolikult täidetud. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 p 1.5 kaebajat puudutava osa tühistamiseks puudub alus. Vaba metsamaa erastamist reguleerivad MaaRS § 234 ja Vabariigi Valitsuse 27.01.2005 määrusega nr. 16 kehtestatud “Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord”. Kumbki nimetatud õigusaktidest ei reguleeri nende alusel antud haldusaktide muutmise või kehtetuks tunnistamise korda. Seetõttu tuleb kohaldada halduse üldiseid põhimõtteid. Need kohustavad kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendama ja märkima seejuures ära otsustuse faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, milledest otsustamisel lähtutakse. MaaRS § 234 lg 2 kohaselt on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektiks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on Eesti kodanik ja tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega. Sellega on seadusandja täpselt ära määranud isikute ringi, kellel on vaba metsamaa erastamise õigus ega ole andnud kohaliku omavalitsuse organitele mingit võimalust kehtestatut laiendavalt või kitsendavalt kohaldada. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtub, et S. A. kanti füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse 05.03.
  11. 2 Kinnistusraamatu veebiversiooni andmetest nähtub, et S. A. i omandis on 2 elamumaa sihtotstarbega kinnistut, millest 1 asub Ida-Virumaal Aseri alevikus (3155 m², Maiga) ja 1 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Unukse külas (5464 m², Metsaääre), 2 korteriomandit Aseri alevikus (Metsa 2) ning 5 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut (kogupindalaga 81,399 ha, millest 21,48 ha kuulub haritava maa, 25,9 ha loodusliku rohumaa ja 29,39 ha metsamaa kõlvikusse), millest 1 asub Ida-Virumaal Aseri vallas ja 4 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas. FIE Sergei A. esitas vaba metsamaa erastamise avalduse Aseri Vallavalitsusele 23.12.2003, taotledes vaba maana erastamiseks 56 vaba metsamaatükki ehk kõiki avalikustatud vabade metsamaade nimekirjas olevaid metsamaatükke. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p 1.5 kohaselt on FIE Sergei A. kinnitatud vabade metsamaatükkide nr 45 ja 47 (suurused vastavalt 12,0 ha ja 7,20 ha), kokku 19,2 ha vaba metsamaa, erastajaks. FIE Sergei A. on esitanud Aseri Vallavalitsusele koopia 15.02.2003 sõlmitud maa rendilepingust, millega tõendab 0,5 ha suuruse põllumajandusmaa kasutamist (kinnistusregistriosa nr 341, katastritunnus 15401:002:0271) ja koopia 2003 tuludeklaratsioonist, millega tõendab tulu saamist põllumajandussaaduste tootmisel. Kaebaja esindaja väitel tegeleb kaebaja ka metsamajandusega, kuid maad soovis ta erastada põllumajandustootjana ning sellist soovi kinnitavad ka dokumendid, mis kaebaja on Aseri valla organitele esitanud. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on määratletud MaaRS §-is 233 lg 2, mille kohaselt põllumajandusliku tootmisega tegeleja on isik, kes omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kasutab seda ka tegelikult ja saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müügist. Sätestatust järeldub, et põllumajandustootjana vaba metsamaa erastamist taotleval füüsilisel isikul tuleb maa omandisse saamiseks täita üheaegselt mitu tingimust - tegemist peab olema Eesti kodaniku ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, ta peab erastatava metsamaa asukohajärgse omavalitsuse haldusterritooriumil omama põllumajanduslikuks tootmiseks sobivat maad või selle kasutamise õigust, maad tuleb põllumajandusliku tootmise otstarbel kasutada tegelikult ning omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müük peab olema andnud tulu. Aseri Vallavolikogu pole kahtluse alla seadnud asjaolusid, et S. A. on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eesti Vabariigi kodanik. 19.06.2006 Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse poolt läbi viidud kontrollimine rendilepingutega hõlmatud maaüksustel põllumajandusliku tootmise jälgi ei tuvastanud ning S. A. i maakasutust ei ole kinnitanud ka maa rendile andnud maaomanik Avo V . V kinnistu omanik A. V väitis kohtuistungil, et eelmistel aastatel kasutasid 0,5 ha suurust põllumaad A. id ja teised Aseri elanikud. Kuna ei selgu, kes, kus ja millist osa põllumaast kasutas, siis kohus nõustus vastustajaga, et pole kontrollitav maa tegelik kasutamine konkreetse maakasutaja poolt, s. t kas isik on kasutanud ja kasutab maad tegelikult vastavalt sõlmitud maa rendilepingule. Vaba metsamaa erastamise korda kehtestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi metsamaa omanikke, vaid on eristanud erastamist soovivate isikute hulgast need, kes reaalse tegevusega on tõestanud oma kogemust ja vajavad maad juurde ettevõtluse arendamise tarbeks ning on tahtnud välistada võimaluse, et maa lihtsalt jaotatakse taotlejate vahel. Rendilepingud, maksukohustust mitte kaasa toovad maksudeklaratsioonid ning raamatupidamise nõuetele mittevastavad kuludokumendid ei ole usaldusväärsed ja piisavad tõendid kinnitamaks, et isik ikka tõepoolest on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse tähenduses. 3 Oluline on ka see, et seaduses kasutatud mõiste “põllumajanduslik tootmine” eeldab sihikindlat, organiseeritud, kulusid nõudvat ja tulu toovat tegutsemist pikema aja jooksul ega saa seetõttu toimuda väikestel ajutiselt renditud maatükkidel kasvatatu oma perekonna tarbeks kasutamise, tuttavatele müümise ja metsloomade toiduks kasutamise teel. Lisaks eeldab asjaolu, et seaduseandja on andnud metsamaa erastamise võimaluse ka põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule, seda, et metsamaad kasutataks põllumajandusliku tootmise arendamiseks ja toetamiseks. Isiku puhul, kes ise põllumaad ei oma, on seda aastate jooksul vaid väheses suuruses rentinud ega ole seni mitte millegagi oma tootmist arendanud, jääb täiesti arusaamatuks seos põllumajanduslikku tootmise arendamise või toetamise soovi ja metsamaa omandamise soovi vahel. Neil põhjustel ei saa S. A. i tegevust pidada vaba metsamaa erastamise õigust andvaks põllumajanduslikuks tootmiseks ka juhul, kui 19.06.2006 koostatud aktide järeldused ei ole tõesed ja ta siiski on renditud maad kartuli kasvatamiseks kasutanud. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest kanda vaba maa erastamist taotlev isik erastajate nimekirja tekib nimekirja kantud isikul küll lootus, et ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata, kuid ei tulene õiguspärast ootust maad erastada ega ka subjektiivset õigust nõuda, et maavanem temaga müügilepingu sõlmib. “Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korra” § 16 lg 1 p 4 kohaselt kannab erastatava maa katastriüksuse moodustamisega seotud kulud vaba metsamaa erastaja. Seega ei saa Aseri Vallavolikogu otsus, millega S. A. vaba metsamaa erastajate nimekirja arvamine kehtetuks tunnistati, rikkuda PS §-is 32 kehtestatud õigust omandi puutumatusele. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks ei saa pidada kaebaja tegevust vaba metsamaa erastamise õigust andvaks põllumajanduslikuks tootmiseks. Samadel põhjustel ei saa olla piiratud tema PS §-ist 29 tulenev vabadus tegevusala valida. Vaidlustatud otsus käsitleb lisaks S. A. ile veel ka teisi vaba metsamaa erastamise tingimustele mittevastavaid taotlejaid, seega on väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest samuti alusetu. Viide PS §-is 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumisest aga on täiesti asjakohatu. HMS § 112 lg 2 kohaselt kohaldatakse eriseadustega reguleeritud haldusmenetlusele selle seaduse sätteid vaid juhul, kui eriseadus seda ette näeb. Maareformiseadus haldusmenetluse seaduse kohaldamist ette ei näe, seega ei ole alust kaebaja väidetel, et Aseri Vallavolikogu on rikkunud HMS §-ides 4 ja 6 kehtestatut. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt saavad vormi- ja menetlusnõuete rikkumised tuua kaasa haldusakti tühistamise vaid juhul, kui need olid nii olulised, et viisid ebaõige otsustuseni. S. A. i puhul on haldusorgan selgitusi andes ja oma seisukohtade väljaütlemist võimaldades ning täiendavaid dokumente vastu võttes kohaldanud piisavas ulatuses nii uurimiskohustust kui ka selgitamise ja ärakuulamise põhimõtteid, kaebaja kutsumata jätmine maade kontrollimisele 19.06.2006 aga pole kuidagi saanud mõjutada otsustuse lõplikku sisu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  12. S. Arafjev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  13. septembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõiged Aseri Vallavolikogu seisukohad ja tõlgendus, et S. A esitas 2002 ja 2003 tuludeklaratsiooni ja seletuskirja. S. A. esitas vastavalt MaaRS-le väljavõtte 4 tuludeklaratsioonist, maakasutuse lepingu (rendileping), avalduse maa erastamise kohta ja passi koopia; 2) on ebaõige Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutise komisjoni kontroll kohapeal, sest S. A. it ei kutsutud juurde ja arusaamatuks jääb, mida kontrollijad vaatasid, kui S. A. i kasutuses on 55 ha maad. Samuti on vale väide, et S. A. i esindaja ei ole nõudnud maade ülevaatust 24.08.2006 toimunud komisjoni istungil, kus nimelt esitati fotod haritud maast ja paluti komisjoni koos S. A. iga tulla kohale ja vaadata, kas on haritud või mitte. Komisjon keeldus tulemast; 3) on valesti tõlgendatud Avo V ütlusi, kus Aseri Vallavolikogu komisjon on väitnud, et M. A. a, S. A. ja V. L kasutavad kõik ühte ja sama maad. Kõigil oli eraldi kasutus, arvestust peeti istutatud kartulivagude jagamisega kolmeks. Kartulit kasvatati kokku 1,5 ha. Seda kinnitas kohtuistungil tunnistaja A. V . Õigesti on märgitud, et 2006 ei toimunud tootmist A. V lt renditud maal. Samas ei saanud komisjon kontrollida eelnenud aastate maakasutust, sest seda ei ole ju näha. Antud kohtuasjas ei ole olulised, mida ja kus toodavad M. A. a ja V. L; 4) on ebaõige vallavalitsuse komisjoni väide, et 2003 kulutused puuduvad. 2002 - 2004 tehtud kulutused on tehtud tootmiseks. Samas ei ole kuskil klassifitseeritud, millised kulutused on põllumajandustootmisele tehtavad kulutused. S. A. on täitnud iga-aastase tuludeklaratsiooni, kuhu on märkinud kõik kulud ja tulud. Tekkepõhist raamatupidamist ei ole keegi S. A. ilt nõudnud, seda peetakse arvutis. Maksu- ja Tolliamet ei ole tuludeklaratsioone vaidlustanud ega nõudnud ka lisadokumente. Kuludena ja tuludena on deklaratsioonis täidetud ja näidatud ainult põllumajandusega seotud tegevus; 5) ei saa kohtuistungil viibinud V. M midagi väita maakasutuse kohta, kuna ta on valda tööle asunud pärast 24.08.2006 ega ole ühelgi põllul käinud ega komisjoni töös osalenud; 6) on õigesti leitud, et Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-3-02 märkinud, millele peab põllumajandustootja vastama. S. A. vastab nimetatud nõuetele. Kohus on asunud seisukohale, et S. A. i kuludokumendid ei vasta raamatupidamisseaduse §-is 7 lg 1 kehtivatele nõuetele, kuid samas ei pööra kohus tähelepanu sellele, et Maksu- ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsiooni kohta ei ole kellelgi pretensioone. Maad on haritud ja saadud on ka tulu, mis on esmane. Kohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata S. A. i taotluse teostada paikvaatlus, mis oleks selgitanud välja, kas maa oli jooksval aastal haritud või mitte; 7) on ebaõige väide, et isikud olid füüsilisest isikust ettevõtjad ja omasid Aseri valla territooriumil põllu- ja metsamaad, kus oli võimalik tegeleda põllumajandusliku tootmisega. Hageja on ka käesoleval hetkel põllumajandustootja ja omab kinnistuid, mis on haritud. Maa on haritud kinnistutel Lagendiku, Paju, Karu (metsamaa), Serva, Piiri, mida apellant on rentinud abikaasalt, samas omab apellant naabervallas Viru-Nigulas kinnistuid, kus on maa haritud. Renditud kinnistud ei ole haritud terves ulatuses seoses osaliselt rikkis kuivendussüsteemidega. Volikogu otsuses on kasutatud väidet mitmuses, kuid igat isikut tuleb vaadata eraldi ja ka eraldi langetada otsus põhjendusega, miks ta ei ole põllumajandustootja.
  14. Vastustaja Aseri Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  15. septembri 2007 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on Aseri Vallavolikogu 2006 põhjalikult kaalunud ja kontrollinud FIE S. A. i põllumajandustootja tingimustele vastavust ning asunud seisukohale, et S. A. ei vasta MaaRS §is 234 lg 2 sätestatud põllumajandusliku ja metsamajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele. Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 „Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 „Metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” muutmine”, millega tunnistati kehtetuks otsuse nr 112 p-d 1 ja 5, on põhjalikult motiveeritud S. A. i mittevastavus MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud 5 põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, kellel oleks õigus erastada vaba metsamaad MaaRS § 234 alusel; 2) on Aseri Vallavalitsuses 24.08.2006 toimunud koosoleku protokoll S. A. ile kätte antud. Protokollist nähtub, et S. A. ei ole taotlenud ajutise komisjoni poolt tema kasutuses olevate maade uuesti ülevaatamist; 3) on ebaõige väide, et ajutine komisjon on S. A. i õigusi rikkunud, jättes tema maakasutuse kontrollimata. S. A. ei ole tõendanud Aseri Vallavalitsusele ega Vallavolikogule, et tema kasutuses on 55 ha maad; 4) ei ole S. A. i poolt esitatud dokumentide alusel võimalik tuvastada, et S. A. tegeleb põllumajandusliku tootmisega, kuna selgusetud on kasutatava maa täpne asukoht ja suurus, maaharimiseks vajalike seadmete olemasolu ja tulu suurus. Seda järeldust ei kummuta ka asjaolud, et S. A. i kasutuses on haritav maa ning sellel kasvatatakse põllumajandussaadusi, kuna haritav maa on pindalalt väike, seadmete rentimine muudab järjepideva tootmise ebastabiilseks ning saadav tulu ei ole suurusjärgus, mida saab pidada isiku põhiliseks sissetulekuks. S. A. on esitanud abikaasa M. A. aga 15.02.2006 sõlmitud maakasutuse rendilepingu Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute põllumaade kasutamiseks määramata tähtajaks. FIE M. A. a on sõlminud 15.02.2006 maakasutuse rendilepingud üheaegselt FIE S. A. iga ja FIE V. V ga Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute põllumaade kasutamiseks määramata tähtajaks. Rendilepingutele pole juurde lisatud maakasutuse kohta plaanimaterjali, seega ei selgu, millist osa maast kasutavad rentijad (kui üldse kasutavad ) ja millist osa omanik. S. A. väidab oma kaebuses, et istutatud kartulivaod jagati kolmeks, mistõttu on tõendatud, et toimus saagi jagamine kolmeks ja täpne maakasutus ei ole kindlaks määratud; 5) nähtub S. A. i poolt esitatud 2002 - 2005 tuludeklaratsioonidest, et tulu on saadud 30005000 krooni, kuid samas pole võimalik kindlaks teha, kas tulu on saadud põllumajandussaaduste müügist või on tegemist tulu saamisega põllumajandussaaduste vahendamisest; 6) on õige kohtu seisukoht, et oluline on ka see, et kasutatud mõiste „põllumajanduslik tootmine” eeldab sihikindlat, organiseeritud, kulusid nõudvat ja tulu tootvat tegutsemist pikema aja jooksul ega saa seetõttu toimuda väikestel ajutiselt renditud maatükkidel kasvatatu oma perekonna tarbeks kasutamise, tuttavatele müümise ja metsloomade toiduks kasutamise teel. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes omab metsamaad kohaliku omavalitsuse territooriumil ning on teostanud selles metsas metsaseaduse §-ides 16-18 nimetatud hooldustöid. S. A. i omandis on Aseri Vallavalitsuse territooriumil 8,42 ha metsamaad. Seadusest tulenevalt võinuks S. A. taotleda vaba metsamaa erastamist kui metsamajandusega tegeleja. Kuna apellant ei ole esitanud metsamajandusega tegelemise tõendamiseks täiendavaid dokumente Aseri Vallavalitsusele, puudub Aseri Vallavolikogul õiguslik alus teda vaba metsamaa erastajate nimekirja arvamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  17. septembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 6
  18. Õige on halduskohtu seisukoht, et S. A. ei vasta MaaRS §-is 233 lg 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele ning tulenevalt sellest ei ole ta MaaRS § 234 lg 2 kohane vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt. Vastavalt MaaRS §-ile 234 lg 2 (kuni 01.01.2007 kehtinud redaktsioon) vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik. Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 233
  19. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16–18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-is 11 sätestatud metsa uuendamise kohustust. Kaebaja esindaja soovis erastada vaba metsamaad põllumajandustootjana. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on määratletud MaaRS §-is 233 lg
  20. Vastavalt MaaRS §-ile 233 lg 2 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel.
  21. Põhjendamatu on apellandi väide, et Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutise komisjoni kontroll kohapeal on ebaõige, sest teda ei kutsutud kontrolli läbiviimise juurde ning, et tema maadekasutust (maade harimist) kontrollimas käinud komisjon ei olnud moodustatud vastavalt Aseri valla põhimääruse p-dele 22.1 ja 22.
  22. Aseri valla põhimääruse p-d 22.1 ja 22.7 ei käsitle sellise segakomisjoni, nagu seda oli Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon, tegevust. Need põhimääruse punktid põhinevad KOKS §-il 47, mis sätestab vallavolikogu alatiste ja ajutiste komisjonide moodustamise. Seega ei muuda see asjaolu, et segakomisjon ei olnud moodustatud Aseri valla põhimääruse p-de 22.1 ja 22.7 alusel, komisjoni tegevust õigusvastaseks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 179-181) kontrollis Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon 19.06.2006 S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist A. V lt ja M. A. alt väidetavalt renditud põllumaadel ning S. A. ile endale kuuluvatel kinnistutel ja tuvastas, et M. A. ale ning S. A. ile kuuluvate kinnistute koosseisus olevad haritav maa ja looduslik rohumaa ei ole põllumajanduslikult kasutusel. Samuti tuvastas komisjon, et 2006 ei toimunud A. V lt väidetavalt renditud maal põllumajanduslikku tootmist, kuid eelmistel aastatel olid A. id ja teised Aseri elanikud kasvatanud kartulit 0,5 ha-l. Komisjoni poolt tuvastatut ei muuda ebausaldusväärseks see asjaolu, et maade ülevaatusel ei olnud kaasas S. A. it. Seda, kas maa on põllumajanduslikus kasutuses või mitte, oli komisjonil võimalik vaatluse teel kindlaks teha ja S. A. i osalemine ülevaatuse teostamisel ei oleks muutnud 19.06.2006 teostatud kontrolli tulemusi.
  23. Samuti ei ole millegagi tõendatud apellandi väide, et 24.08.2006 toimunud koosolekul nõudis apellandi esindaja K. Kekki uut maade ülevaatust ja komisjon keeldus sellest. Haldusasja toimiku lk-del 182-183 olev koosoleku protokoll ei kinnita apellandi väiteid. 7
  24. Vallavolikogu on õigesti leidnud, et S. A. ei ole tõendanud põllumajandusliku tootmisega tegelemist Aseri valla või naaberomavalitsuse territooriumil. S. A. i poolt volikogule ja halduskohtule esitatud lepingud A. V lt maade rentimise kohta 2003, 2005 ja 2006 ei tõenda seda, et ta tegeles valla territooriumil põllumajandusliku tootmisega. A. V poolt Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutisele komisjonile 19.06.2006 antud seletuse kohaselt „2006 nimetatud maal põllumajanduslikku tootmist ei toimu, kuid eelnevatel aastatel on 0,5-l hektaril kartulit kasvatanud A. id ja teised Aseri elanikud“ (tl 179). Halduskohtu
  25. augusti 2007 istungil on A. V andnud ütlusi, mille kohaselt nii S. A. , M. A. a kui V. L kasutasid igaüks kuni pool ha maad. Ringkonnakohus leiab, et tõepärasem ja konkreetsem on A. V poolt komisjonile 19.06.2006 antud seletus maa kasutamise kohta, sest seletus komisjonile on antud ajaliselt varem ning isik on arvatavasti mäletanud konkreetseid asjaolusid paremini. Samuti on seletus komisjonile antud kohapeal ja seetõttu konkreetsem. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole kontrollitav see asjaolu, kui palju ja mis otstarbel kasutas S. A. A. V lt renditud maad. Isegi kui S. A. kasvatas mingis koguses A. V lt renditud maal kartuleid, ei saa selle põhjal otsustada, et ta tegeleb põllumajandusliku tootmisega MaaRS § 233 lg 2 mõttes. Põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ainuüksi tulu, kulu või põllumajandussaaduste kui kauba puudumisest ei saa teha järeldust, et isik ei tegele põllumajandusliku tootmisega Maareformi seaduse mõttes, vaid tõendatud peab olema reaalne tegelemine põllumajandusliku tootmisega ning antud juhul ei olegi S. A. tõendanud reaalset põllumajanduslikku tootmist. S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist ei tõenda ka M. A. aga
  26. veebruaril 2006 sõlmitud rendileping, mille kohaselt M. A. a on rentinud Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute põllumaad S. A. ile. Nimetatud kinnistute osas on komisjon 19.06.2006 tuvastanud, et kinnistute koosseisus olev haritav maa ja looduslik rohumaa ei ole põllumajanduslikult kasutusel. Samuti oli M. A. a sõlminud samade kinnistute osas rendilepingud V. Lga. Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon on kindlaks teinud ka selle, et S. A. ile kuuluvate kinnistute (s. h ka Viru-Nigulas asuv kinnistu) koosseisus olevad haritav maa ja looduslik rohumaa ei ole põllumajanduslikult kasutusel.
  27. Õige on halduskohtu seisukoht, et apellandi poolt vallavolikogule esitatud tuludeklaratsioonid, kassa sissetuleku orderid, apellandi enda poolt koostatud kulude arvestused ja kviitungid kartuli müügi kohta (tl 39-91) ei tõenda tema poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või naaberomavalitsuse territooriumil juhul, kui tema maaomand piirneb erastatava maaga (MaaRS § 233 lg 2). Tuludeklaratsioonis ei nähtu kulutuste tegemise ja tulu saamise koht, samuti ei tõenda kassa sissetuleku orderid ja kviitungid seda, kus on kasvatatud müüdud kaup. Samas asja materjalide kohaselt kontrollis Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon 19.06.2006 S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist ning tuvastas, et ta ei tegele põllumajandusliku tootmisega valla territooriumil ega ka talle kuuluval kinnistul ViruNigula vallas. Seega on õige vastustaja vastuväide, et S. A. i poolt esitatud 2002 - 2005 tuludeklaratsioonidest on näha küll tulu saamine 3000-5000 krooni, kuid samas pole võimalik kindlaks teha, kas tulu on saadud põllumajandussaaduste müügist või on tegemist tulu saamisega põllumajandussaaduste vahendamisest.
  28. Asjakohane ei ole apellandi väide, et S. A. oli Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr 112 p 1.5 kinnistatud vabade metsatükkide nr 45 ja 47 erastajaks ning edasised erastamistoimingud peavad toimuma vastavalt MaaRS §-ile
  29. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p 1.5 on tunnistatud kehtetuks käesoleva vaidluse esemeks oleva Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsusega nr
  30. Sellele, et volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamiseks, on viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-
  31. 8
  32. Aseri Vallavolikogu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et seisukoht S. A. i, M. A. a ja V. V põllumajandustootjaks olemise tingimustele vastamise või mittevastamise kohta on avaldatud ja ka põhjendatud kõigi kolme isiku suhtes eraldi, mistõttu ei ole õige apellandi väide, et volikogu oleks pidanud iga isiku kohta eraldi otsuse langetama ja ka põhjendama, miks üks või teine isik ei ole põllumajandustootja. Kuna ka ülejäänud apellandi väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  33. septembri 2007 otsus muutmata.
  34. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.