← Eesti

3-07-308/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-308 Haldusasi

§ 119lg 1, 2 ja 4 alusel.

Kaebaja viibis haigestumise tõttu

  1. a töövõimetuslehel 5 kuud 6 päeva. Kaebaja vabastamisel teenistusest järgiti ka ATS §-des 130 lg 1, 2; 131 lg 2; 132 sätestatud nõudeid. Tulenevalt ülalmärgitust oli kaebaja teenistusest vabastamine pikaajalise töövõimetuse tõttu seaduslik. HALDUSKOHTU LAHEND
  2. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei olnud kaebaja teenistusest vabastamine ebaseaduslik. Haldusasja materjalide kohaselt viibis kaebaja haigestumise tõttu
  3. a töövõimetuslehel järgmistel ajavahemikel: 16.01.-02.02.2006 (18 päeva, töövõimetusleht nr 0001166), 03.-08.03.2006 (6 päeva, töövõimetusleht nr 0001269), 01.-09.06.2006 (9 päeva, töövõimetusleht nr 0001432), 26.07.-04.08.2006 (10 päeva, töövõimetusleht nr 00032062), 04.08.-21.09.2006 (49 päeva, töövõimetusleht nr 0001507), 22.09.-21.10.2006 (30 päeva, töövõimetusleht nr 0001665), 22.10.-22.11.2006 (30 päeva, töövõimetuslehed nr 0084525 ja 0001666), 27.-31.12.2006 (5 päeva, töövõimetusleht nr 0001753), s.o 5 kuud 6 päeva. Seega on kaebaja subjektiks ATS § 119 lg 1 mõttes – ta puudus teenistusest üle viie kuu kalendriaasta jooksul haiguse tõttu. Seadusandja ei ole sätestanud, et ametniku võiks teenitusest vabastada vaid antud kalendriaastal, mil ametnik puudus üle viie kuu teenistusest haiguse või vigastuse tõttu. Perearst Larissa Golti 11.01.2007 tõendist nr 5 nähtub, et kaebaja haigestus 27.12.2006, töövõimetuslehelt nr 0001753 nähtub, et töövabastuse periood oli 27.12.2006-26.01.
  4. 2 Seega kaebaja vabastati haiguslehel oleku ajal, järgides ATS § 119 lg 2, mille kohaselt võib ametniku sama paragrahvi
  5. lõike alusel vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. ATS § 119 lg 4 kohaselt vabastatakse ametnik käesoleva paragrahvi
  6. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Ida Politseiprefektuuri 12.01.2007 käskkirjaga nr 21p vabastati kaebaja ametist arvates 16.01.
  7. Kaebaja vabastamisel teenistusest järgiti ka ATS §-de 130 lg 1, 2; 131 lg 2; 132 sätestatud nõudeid. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas kaebaja läbis tervisekontrolli või mitte, sest ta vabastati teenistusest pikaajalise töövõimetuse tõttu, s.

§ 119

lg 1, 2 ja 4 alusel, seetõttu jättis kohus kaebaja väite, et politseiprefektuuri juhtkond ei võtnud midagi ette edasise teenistuse küsimuses, tähelepanuta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. S.J taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võtmata. Kohus, analüüsimata olukorda, mis eelnes kaebaja teenistusest vabastamisele, motiveeris otsust ainult ATS §-ga
  2. Kaebuses kirjeldas kaebaja põhjalikult politseiprefektuuri tegevust, mis oli seotud kaebaja haigusega. Alates 23.11.2006 ei ole kaebaja suhtes mingeid toiminguid teostatud, kaebaja ei teadnud midagi oma edasise saatuse kohta, mis avaldas negatiivset mõju tema tervisele. Pärast arstliku komisjoni otsuse, milles oli öeldud, et kaebaja edasine teenistus võib toimuda kindlates tingimustes, esitamist politseiprefektuuri saatis politseiprefekt kaebaja kohustuslikku tervisekontrolli. Seda prefekti korraldust ei täidetud. Kaebaja vabastati teenistusest
  3. a. Prefekti vastuses kaebusele on märgitud, et seaduses ei räägita, et ametnikku saab teenistusest vabastada ainult sel kalendriaastal, mil ametnik puudus haiguse tõttu rohkem kui viis kuud kalendriaasta jooksul. Kuid seaduses ei räägita ka sellest, et teenistusest vabastamine nimetatud asjaoludel võib toimuda järgmisel kalendriaastal. Kaebaja töötas politseis kohusetundlikult 12 aastat, oli valmist teenistust jätkama, võttes arvesse oma tervist, ning selline suhtumine kaebajasse on ebaõiglane.
  4. Ida Politseiprefektuur taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub Ida Politseiprefektuur täielikult halduskohtu seisukohtadega ja jääb esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja väide, et tööandja ei teostanud kaebaja suhtes alates 23.11.2006 mingeid toiminguid, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ilmus küll 23.11.2006 teenistusse, kuid tervisliku seisundi tõttu ei olnud suuteline tööülesandeid täitma – parem käsi ei töötanud. Tööandja tuli kaebajale vastu ning võimaldas tal kodus olla, samal ajal oli ta kantud tööajatabelisse ning talle maksti töötasu, ehkki tegelikult ta tööl ei käinud. Kuni kaebaja ei olnud esitanud arstliku komisjoni otsust 80% ulatuses töövõime kaotuse kohta, polnud politseiprefektuuril alust seisukoha võtmiseks tema osas. Kaebaja esitas nimetatud tõendi 11.12.
  5. Tulenevalt politseiteenistuse seaduse § 23 ja VV 21.01.1999 määrusest nr 27 „Politseiametnike terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisus ja kord“ kohustas tööandja kaebajat esimesel korral suuliselt 27.12.2006 kell 10.00 ja teisel korral kirjalikult 04.01.2007 kell 10.00 ilmuma töötervishoiuarsti vastuvõtule. Kaebaja sinna ei ilmunud, kuna alates 27.12.2006 jäi ta jällegi töövõimetuslehele. Kaebaja suunati 3 tervisekontrolli põhjusel, et teha kindlaks, kas tegemist on ametnikuga, kelle tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohutusi nõuetekohaselt täita. Kui see asjaolu oleks leidnud kinnitust, oleks tulnud võtta seisukoht, kas tegemist on töötajaga, kes kuulub teenistusest vabastamisele ametikohale mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 5 alusel. Antud juhul ei oma enam tähtsust, kas kaebaja läbis tervisekontrolli või mitte, sest ta vabastati teenistusest pikaajalise töövõimetuse tõttu, s.

§ 119lg 1, 2 ja 4 alusel.

Töövõimetuslehtedega on tõendatud, et kaebaja viibis haigestumise tõttu

  1. a töövõimetuslehel 5 kuud 6 päeva. Kaebaja vabastamisel teenistusest järgiti ka ATS §-des 130 lg 1, 2; 131 lg 2; 132 sätestatud nõudeid. Tulenevalt ülalmärgitust oli kaebaja teenistusest vabastamine pikaajalise töövõimetuse tõttu seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  3. augusti 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. ATS § 119 lg 1 alusel võib ametniku teenistusest vabastada, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu siis, kui ta on teenistusest puudunud üle kaheksa kuu järjest või üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul. Haldusasja materjalide kohaselt viibis kaebaja haigestumise tõttu
  4. a töövõimetuslehel järgmistel ajavahemikel: 16.01.-02.02.2006 (18 päeva, töövõimetusleht nr 0001166), 03.-08.03.2006 (6 päeva, töövõimetusleht nr 0001269), 01.-09.06.2006 (9 päeva, töövõimetusleht nr 0001432), 26.07.-04.08.2006 (10 päeva, töövõimetusleht nr 00032062), 04.08.-21.09.2006 (49 päeva, töövõimetusleht nr 0001507), 22.09.-21.10.2006 (30 päeva, töövõimetusleht nr 0001665), 22.10.-22.11.2006 (30 päeva, töövõimetuslehed nr 0084525 ja 0001666), 27.-31.12.2006 (5 päeva, töövõimetusleht nr 0001753), s.o 5 kuud 6 päeva. Seega oli apellandi puhul tegemist isikuga, kes vastas ATS § 119 lg 1 nõuetele. ATS § 119 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi
  5. lõike alusel võib ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal. Töövõimetuslehest nr 0001753 nähtub, et apellant oli vabastatud töölt 27.12.2006-26.01.2007, seega toimus tema vabastamine Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillopi
  6. jaanuari 2007 käskkirjaga nr 21p seaduses ettenähtud ajal. Eeltoodu alusel puuduvad alused vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et pärast 23.11.2006 apellandi suhtes mingeid toiminguid ei teostatud. 11.12.2006 edastas apellant Ida Politseiprefektuurile arstliku ekspertiisi otsuse nr 306973, millest tulenevalt ta tunnistati püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 80% alates 23.11.
  7. 27.12.2006 oli apellant kutsutud töötervishoiuarsti vastuvõtule kuhu ta ei ilmunud palaviku tõttu. Apellandile selgitati ka seda, et tema teenistusest jätkamise otsustab töötervishoiuarst. 28.12.2006 apellandile saadetud kirjas kohustati teda ilmuma kohustuslikku tervisekontrolli 04.01.2007 (kirjas on ekslikult märgitud aastaks 2006). Ka sinna apellant ei ilmunud. Apellant on apellatsioonkaebuses vastustajale ette heitnud, et viimane ei täitnud seda kohustust. Kuna see kohustus tehti ülesandeks apellandile, mida viimane ise möönab, siis oli tema kohustatud selle täitma ja 4 vastustajat puudub alus kohustuse mittetäitmises süüdistada. Seega on alusetu apellandi väide, et tema suhtes mingeid toiminguid ei teostatud. Samuti oli ta informeeritud sellest, et on otsustamisel tema teenistuses jätkamise küsimus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuigi alates 23.11.2006 ei olnud apellant võimeline töötama tervisliku seisundi tõttu, võimaldati tal töölt puududa, kanti ta tööajatabelisse ja maksti töötasu tegelikult mitte tööl oldud aja eest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna apellant vabastati töölt 12.01.2007 ja üle viie kuu oli ta töövõimetuslehel 2006, siis on tegemist rikkumisega ATS-s on sätestatud haiguse tõttu teenistusest puudumine kalendriaastaga, mitte aga jooksva aastaga Seega on apellandi vabastamine ATS § 119 lg 1 alusel 12.01.2007 igati seaduslik. Vastustaja on järginud ka ATS § 130 lg 2 sätteid, mille alusel kui sama paragrahvi 1 ja
  8. lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.