) § 114 lg 3 ette, et sünniakt koostatakse ühe kuu jooksul arvates lapse sündimise päevast. Hageja pidi väidetavast kande ebaõigsusest teada saama koheselt peale sünniakti koostamist – hagejal oli selleks võimalus olemas ning ei esinenud teadasaamiseks mingeid takistusi. Kuna hageja ei esitanud sünniakti kande ebaõigeks tunnistamise nõuet ühe aasta jooksul, arvates hetkest, mil ta pidi teada saama kande väidetavast ebaõigsusest, siis on kande ebaõigeks tunnistamise nõue aegunud. Kostja palus teha kohtul vaheotsuse ning jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Hageja seisukoht kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks Vastuses vaheotsuse tegemise taotlusele leidis hageja, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada aegumise vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Samuti leidis hageja, et lapse huvides on niisuguse vaidluse võimalikult kiire ja selge lahendamine, kuna lapsel on DNA-ekspertiisile allumine psühholoogiliselt kindlasti lihtsam võimalikult nooremas eas. Kostja aga püüab ekspertiisist kõigi vahenditega hoiduda ja muudab selle tegemise lapsele koormavaks. Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega, mille kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema siis, kui isik saab teada sünniakti kandest. Hageja hinnangul tuleneb seaduse tekstist selgelt, et aegumistähtaega hakatakse arvestama ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Hageja sai teada kande võimalikust ebaõigusest elatise nõude menetluses ja esitas koheselt ka sellekohase avalduse. Tegelik teadmine kande ebaõigsusest saab tekkida alles pärast ekspertiisi läbiviimist. Esimese astme kohtu otsus Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud ja jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus andis hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostusid aegumise kohaldamise küsimusega.
lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Maakohtu hinnangul sai hageja kande ebaõigsusest teada siis, kui kostja esitas hageja vastu elatise nõude tsiviilasjas nr 2/230-9178/04, mil hagejal tekkisid kahtlused, kas ta on lapse isa. Kuivõrd elatise nõue esitati kohtule
lg 3 sisu edasi valikuliselt ning ei ole soovinud peatuda pidi-teada-saama aspektil. On oluline, et selle sätte valguses hakkab aegumistähtaeg kulgema kande ebaõigsusest teadasaamisest või võimalusest seda teada saada, mitte aga mingi kahtluse tekkimisest. Kahtluse tekkimine pole õiguslikult aluseks, millega siduda nn põlvnemishagi esitamist. Kohus tõlgendas vääralt ja kohaldas seetõttu ebaõigesti
Kohus ei näi eristavat sünniakti kande vaidlustamist sünnitunnistuse kande vaidlustamisest. Vaheotsusest ei selgu, millise dokumendi kannet väidetav ebaõigsus puudutab – näib, et sünnitunnistuse. Sünnitunnistuse kande väidetavast ebaõigsusest teadmine ei ole antud juhul aga õiguslikult oluline, kuna sünnitunnistuse kannet ei saa vaidlustada. On mõistetamatu, kuidas saab kohus järeldada, et sünnitunnistuse kande ebaõigeks tunnistamise nõue ei ole aegunud, mistõttu tuleb selle nõudega haakuvalt menetlust jätkata, teades, et sünnitunnistuse kande ebaõigeks tunnistamist
ei võimalda. Ainuüksi seetõttu on välistatud esitatud nõudega hagi rahuldamine. Kostja kirjutas nõude ebaõigsusest ka hagi vastuses. Kohus ei ole nõude ebaõigsusele vajalikku tähelepanu pööranud. Kohus peab enne nõude sisulist arutelu lahendama sisuliselt ja õigesti kostja esitatud aegumise kohaldamise taotluse. Hageja pidi väidetavast kande ebaõigsusest teada saama koheselt peale sünniakti koostamist. Hagejal oli selleks võimalus olemas ning ei esinenud teadasaamiseks mingeid takistusi. Kuna sünniakti kande ebaõigeks tunnistamise nõuet ei esitatud ühe aasta jooksul, arvates hetkest, mil hageja pidi teada saama kande väidetavast ebaõigsusest, siis on kande ebaõigeks tunnistamise nõue aegunud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega, et hagiavaldus on pahauskne, kuna hageja on kogu aeg teadnud, et ta on lapse isa. Samuti on jätnud kohus tähelepanuta, et hagi aluseks olevate asjaolude esitus on ebaselge. Jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid on kostja avaldanud elatisehagis ja selle menetlemisel, mis võiksid sundida hagejat kahtlema, kas ta on lapse vanem. Hagi aluse selgusetus ei võimalda mõista, millistele faktilistele asjaoludele soovib hageja tugineda. Hageja ei ole avaldanud, millal ta pidanuks väidetavalt ebaõigest kandest teada saama. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel pidi kohus esmalt tuvastama hagi alusesse kuuluvad asjaolud. Esitatud hagi ei saa nii menetleda, nagu hageja on seda soovinud. Kahtluse tekkimise asjaolu ei saa olla hagi rahuldamise, samuti hageja taotletud muu toimingu tegemise aluseks, kuna 3 kahtluse tekkimist, selle puudumist või olemasolu ei ole võimalik objektiivselt ega faktiliselt tõendada. Sisuliselt on hagi sellisel kujul esitatud selleks, et tuvastada, kas hageja väidetav kahtlus on õige – sellise asjaolu tuvastamiseks ei saa hagi esitada. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata
Kohus jättis analüüsimata rea kostja esitatud tõendeid, mida uurides ning hinnates pidi kohus jõudma veendumuseni, et hageja on olnud oma vanema staatuse kahtluse alla seadmisel ja käesoleva hagi esitamisel pahauskne. Kohus on jätnud tähelepanuta, et K.J.K sündis poolte abielust ning hageja on kantud lapse sünniakti isana. Hageja on korduvalt võtnud omaks isa staatuse lapse osas ning on väidetavalt soovinud pojaga kokku saada ja osaleda tema kasvatamises. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu.
annab võimaluse lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada. Nii võib
lg 2 p 1 järgi vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud isana. Kohus võib
lg 1 kohaselt tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande valeks, kui ta tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
lg 3 järgi on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Seega sõltub kande vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teadasaamisest või teada saama pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud ühe-aastase tähtajaga. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja väitele, et tal tekkisid kahtlused isaduse osas elatise hagi menetlemise käigus (tsiviilasjas nr 2/230-9175/04). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui sünniakti lapse isana kantud isik kahtleb oma isaduses, on tal
Kas see kahtlus annab alust hagi rahuldamiseks, kuulub hindamisele vaidluse sisulisel lahendamisel.
lg 3 seostab niisuguse nõude ühe-aastase aegumistähtaja algust hetkega, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis pidi hageja esile tooma faktilised asjaolud, mis tekitasid temas kahtluse oma isaduse suhtes. Niisuguseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ja TsMS § 329 lg 1 p 3 rikkudes ei ole maakohus välja selgitanud, millised on need faktid, millele hageja tugineb. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud menetluslik puudus kõrvaldada. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks hageja pidanud kande ebaõigsusest teada saama kohe pärast sünniakti koostamist. Kostja on küll väitnud, et hagejal oli selleks võimalus olemas ja teadasaamiseks ei olnud takistusi, kostja ei ole aga kirjeldanud, millistele faktilistele asjaoludele tema väide tugineb. On jäänud selgusetuks, millised olid need faktid, 4 mille alusel hageja pidi juba lapse sünnikande tegemise ajal teada saama, et see ei ole õige. Asjaolu, et laps sündis abielust ja hageja kanti sellest tulenevalt lapse sünniakti isana, ei anna iseenesest alust järelduseks selle kohta, kas kanne oli õige või ebaõige. Apellatsioonkaebus on selles osas ka vastuoluline, sest väite eelduseks, et lapse sünniakti isana kantud mees pidi sünniakti koostamisel teada saama kande ebaõigsusest, on asjaolu, et isa kohta tehtud kanne ongi ebaõige. Seda asjaolu on kostja oma kaebuses aga eitanud. Asjaoludel, mis puudutavad hageja poolt oma isaduse tunnistamist, võib olla tähendus vaidluse sisulisel lahendamisel, need ei anna aga alust väitele selle kohta, nagu oleks hagi aegunud. Pigem vastupidi, kui hageja pidas ennast pärast lapse sündi isaks, siis annab see tunnistust sellest, et kahtlus oma isaduses tekkis hagejal hiljem. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata
Abielu ilma eostamiseta ei muuda abikaasasid abielu ajal sündinud laste bioloogilisteks vanemateks ning seetõttu ei ole
39 lg-te 1 ja 2 mõte välistada võimalust
Õige on siiski kostja seisukoht, et
Ka hageja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses möönnud, et vormiliselt oleks olnud korrektsem nimetada nõuet sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks. Kuna maakohtu otsus kuulub tühistamisele, jätkub menetlus esimese astme kohtus ning hagejal on võimalus TsMS § 376 alusel oma nõuet täpsustada. Tähele tuleb panna, et hageja on nõuet esitades tuginenud
lg-le 1 ning seetõttu ei ole põhjust seada hagiga taotletud tegelikku eesmärki kahtluse alla. Menetluskulud tuleb jagada maakohtus vastavalt vaidluse uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.