Obsah (6)

§ 442§ 206§ 440§ 173§ 129§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Piret Landberg tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06.12. 2007.a.,

§ 442lg.

6, § 633 lg.7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796K 10220034796K011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul

2. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. korras. I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud kaks last - 31.01.2001.a. tütar A J ja 19.04.2006.a. poeg N J , kes mõlemad elavad hageja juures. 29.10.1999.a. sõlmitud abielu on lahutamisel. Kooselu lõppes 11.10.2007.a. Hageja elab Tapa valla poolt antud sotsiaalkorteris, kuna kostja on vägivaldne ja temaga koos pole võimalik elada. Hageja tööl ei käi, kuna on lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulekuks on igakuine peretoetus 2 400 krooni, millele lisaks on Tapa vald andnud suurema lapse lasteaia toidutoetust 2 000 krooni. Kostja ei ole laste ülalpidamiseks raha andnud, Hageja palub laste ülalpidamiseks elatis kostjalt välja mõista igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1, 2, 4 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 05.11.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hagi on esitatud vahetult pärast lahkukolimist, mistõttu kostja polegi jõudnud oma laste ülalpidamiskohustust täita. Pärast kooselu lõppu jäi kostja elama endisesse korterisse, kus tuleb tasuda kõik korteriga seonduvad kulutused. Kostja saab invaliidsuspensioni 2 000 krooni kuus, töötasu on umbes 10 000 krooni, millest tuleb tasuda eluasemelaen 3 000 krooni kuus, eluasemekulud 2000 krooni, millele lisandub elekter 1 000 krooni, kuna on elektriküte. Lasteaiamaksu 500 krooni on tasunud kostja ja teeb seda ka edaspidi. Telefonikulutused on 600 krooni, lapse võimlemistunnid 200 krooni, transpordikulud 2 000 krooni, kuna elukoht on Tapal, aga tööl tuleb käia Näpil. Kuni lahutusprotsess ja ühisvara jagamine on pooleli, ei ole kostjal võimalik rohkem maksta kui 2 500 krooni kahe lapse peale kokku. Kostja on nõus kirjaliku menetluse ja kompromissiga. II. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja seletab, et abielu on veel lahutamata, kuid elatakse eraldi ja jäädaksegi elama eraldi. Hageja ei ole nõus, et kostja maksab mingeid makse ise, sest lasteaias küsitakse maksu maksmist ikka hageja käest. Kostja kohtuistungil soovib laste lasteaiamaksu ja ringide eest maksta ise ning sellevõrra maksta vähem elatist. Kuulanud ära hageja seisukoha on kostja nõus elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus kummalegi lapsele. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada tervikuna. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga 2 õigus hagi õigeks võtta.

§ 440lg.

1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kohtuistungil on nõus maksma 1 800 krooni kuus lapse kohta. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 12.10.2007.a.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hageja elatise nõudes on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.

§ 129lg.

2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 3 600 x 9 = 32 400 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 750 krooni.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 60, 61, 70 sätteid ning juhindus

§-de 164 lg. 1, 206 lg. 1, §-de 440-442, § 450 lg. 1, § 630 lg. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3