2-06-25175/5

2-06-25175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2- 06-25175 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx ) esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Tiina Mare Hiob (AB Tiina Mare Hiob, asukoht Tondi 1-306 Tallinn 11313); Kostja xxx (isikukood xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista xxx xxx kasuks alates
5. oktoobrist 2007.a igakuine elatis 3111.- (kolm tuhat ükssada üksteist) krooni xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks kuni xxx täisealiseks saamiseni.
6. Välja mõista xxx xxx kasuks xxx (isikukood 49003020236) ülalpidamiskulude katteks elatise võlgnevus perioodi 01.04.2006- 01.10.2007.a eest 34 553 (kolmkümmend viis tuhat viissada viiskümmend kolm) krooni 74 senti. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1 Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatis ühise lapse xxx ülalpidamiseks summas 6000 krooni alates hagi esitamisest ja elatise võlgnevus perioodi eest 01.04-15.09.2006.a kokku 33 000 krooni. Menetluse käigus hageja muutis nõude suurust ja palus alates 01.04.2006.a kostjalt elatisena välja mõista 3500 krooni kuus. Hagiavalduse ja lisade kohaselt ei ole kostja alates 01.04.2006.a osalenud poolte ühise lapse ülalpidamises. Laps on nimetatud ajast alates täielikult hageja ülalpidamisel. Laps vajab korrapärast ja tervislikku toitu, riideid, õppevahendeid, hügieenitarbeid, ravimeid, talle tuleb arvestada side- ja kommunaalkulusid jne. Hageja oli seisukohal, et lapse elukvaliteet ei tohiks kannatada seetõttu, et isa keeldub teda ülal pidamast. Hagiavalduses oli hageja arvestanud lapse kuludeks kokku 11 650 krooni, kuid menetluse käigus vähendas seda summat, kuna täpsustas mitmete kulutuste osa ning loobus kuludest hobidele. Kulud lapsele on keskmisest suuremad, sest laps on allergik, mis seab piirangud toidu ja riiete valikule. Hageja oli elatise suuruse määramisel arvestanud ka asjaolu, et tal tuleb tasuda elatiselt tulumaks. Hageja soovis elatisena saada 3500 krooni. Menetluse käigus hageja möönis, et alates 01.04.2006.a on kostja kandnud osaliselt lapse ülalpidamise kulutusi, kuid seda mitteolulisel määral- tasunud lapse treeningtundide ja – laagrite eest, tasunud osaliselt elektri- ja sidekulud. Lapse taskuraha, telefoni ja interneti arvete tasumine ei ole samastatav lapse ülalpidamisega. Samuti ei saa lapse arvele tehtud rahalisi ülekandeid lugeda elatise tasumise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja kinnitas, et kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud elektri eest 1431.krooni. Hageja sissetulekuks on keskmiselt 5500 krooni kuus, talle kuulub kinnistu Tallinnas, xxx, kus hageja koos lapsega elab. Hageja võttis omaks, et tema nimel on ka kinnistu Pärnumaal. Hageja andmetel on kostja sissetulekud tunduvalt suuremad hageja omadest, talle kuulub kinnistu Tallinnas xxx. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu osaliselt- kostja oli nõus, et tal tuleb tasuda oma lapse ülalpidamiskulud pooles osas, kuid leidis, et hageja nimetatud kulutused on ebamõislikult suured. Samuti oli osa kulutusi kostja arvates tõendamata- näiteks ei kanna laps juba pikemat aega prille, tal ei ole tervise tõttu vajadust eritoidu ja riiete järele nagu väidab hageja. Algselt oli kostja nõus elatisega 1600 krooni kuus, kuid menetluse käigus nõustus, et elatise suuruseks võib olla 2500 krooni kuus. Kostja palus elatise tagasiulatuval määramisel arvestada ka seda, et kostja on täitnud hagi esitamisele eelnenud ajal tasunud lapse kulutused, ostnud talle riideid ja tasunud ka eluruumiga seotud kulusid. Näiteks tasus kostja alates jaanuarist kuni 18.10.
7. a kokku 53098.09 krooni. Alates 01.04.2006.a on kostja tasunud hageja arveid, teinud tütrele ülekandeid, tasunud tütre spordilaagri ja muid kulusid 54 205.06 krooni. Kostja kinnitas, et talle kuulub hageja poolt märgitud kinnistu ja osaühingu osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Kostja nimetas oma sissetulekuks 2006.a üheksa kuu eest 170 000 krooni. Kostjale teadaolevalt kuulub hagejale ka kinnistu Pärnu maakonnas Varbla vallas ning kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja on saanud muid sissetulekuid lisaks töötasule. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis 2 lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Pooled on lahutatud (I kd t lk 6), neil on ühine laps (I kd t lk 7), kes elab koos hagejaga (I kd t lk 9). Kostja on omaks võtnud, et tal on kohustus osaleda lapse ülalpidamises. Kostja on aga seisukohal, et on oma kohustust täitnud- kostja esitas kohtule konto väljavõtte perioodist 01.01.2006-01.10.2006 (I kd t lk 30-41), koondaruande tasutud summade kohta perioodist 03.03.2006- 10.09.2007a (II kd t lk 78-79, I kd t lk 28-29) ja maksekorraldused (II kd t lk 80100). Nimetatud tõenditest nähtub, et vaidlusalusel perioodil s.o alates 01.04.2006.a kuni 10.09.2007.a on kostja tasunud tütre xxx arvele kokku 4000 krooni, lisaks sellele on tasutud riiete eest 5855.50 krooni, töövihikute eest 766 krooni, treeningute eest (s.h laagrid) 18 690 krooni, Eesti Energia AS-le 2218 krooni (I kd t lk 47- 55), Elion Ettevõtted AS arveid 3954.91 krooni (I kd t lk 56- 59), Elisa Eesti AS arveid interneti kasutamise eest 374.85 krooni. Lisaks on kostja tasunud 06.12.2006.a hageja arvele 7500 krooni (I kd t lk 139) ja 25.07.2007.a 1500 krooni (II kd t lk 80). Kokku tasus kostja sellel perioodil 44859.26 krooni s.o keskmiselt 2492.18 krooni kuus (01.04.06-01.10.07). Kostja poolt 2006.a märtsis kütte eest tasutut ei saa kohus hagi lahendamisel arvestada, kuna see jäi nõudele eelnevasse aega. Hageja on omaks võtnud, et on kostja poolt nimetatud summad saanud. Seega ei ole kostja ülapidamiskohustust jätnud täielikult täitmata. Kohus leiab, et kõiki kostja poolt tasutud summasid ei saa käsitleda elatise tasumise kohustuse täitmisena. Elatisena saab käsitleda kulutusi lapsele riiete kostmiseks ja töövihikute eest tasumiseks. Kostja maksed lapse arveldusarvele ei ole aga elatise tasumise kohustuse nõuetekohane täitmine, sest vastavalt seadusele tuleb elatist tasuda teisele vanemale. Elatise tasumist otse lapsele saab lugeda elatiseks vaid siis, kui pooled on selles konkreetselt kokku leppinud. Poolte vahel selline kokkulepe puudub. Samuti ei loe kohus elatise nõuetekohaseks tasumiseks ka kostja poolt tasutud kulutusi treeningule ja muid sellega seotud kulutusi (reketid, laagrid jne). Elatisena käsitletakse eelkõige lapse esmasteks eluvajadusteks tehtud kulutusi ja alles nende katmisel hobitegevuseks s.t eelkõige peavad olema kaetud toidu, riiete, eluasemekulud, vajalikud transpordikulud jne. Hageja ja kostja vahel ei olnud vaidlust selles, et treeningute eest tasumine on pelgalt kostja ja lapse vaheline kokkulepe. Hageja, kelle juures laps elab, peab aga tagama lapsele igapäevase toimetuleku. Seetõttu leiab kohus, et treeningute eest tasumist ei saa käsitleda elatise tasumise kohustuse nõuetekohase täitmisena. Hageja oli seisukohal, et kostja pidi maksma elatist 1500 krooni tema arvele ning kandma lapse elektri-, interneti- ja telefonikulud. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on nimetatud kokkulepet osaliselt täitnud- nimetatud kulutuste eest on tasutud kokku 6547.76 krooni. Hageja on aga seisukohal, et kostja on tasunud nimetatud perioodil vaid elektri eest 1431 krooni (s. o 2006.a aprilli-augusti eest pool summast). Hageja väitis kohtuistungil, et kostja poolt Elion Ettevõtted AS-le tasutud summad arvestas ta eelmisest perioodist tekkinud võla katteks. Kohus ei analüüsi elatise määramisel seda, millised omavahelised võimalikud võlakohustused olid hagejal ja kostjal hagi esitamisele eelnenud ajaperioodil ning jätab ka esitatud tõendid hindamata (II kd t lk 16-17). Kuna hageja on esitanud elatise nõude alates 01.04.2006.a ning kostja on tasunud eelpool nimetatud summa 6547.76 krooni alates nimetatud asjast, tuleb lugeda see tasutuks elatise arvel. Hageja on märkinud 10.05.2007.a kirjas, et on alates 01.09.
8. tasunud ise kõik kommunaalkulud, lapse mobiiliarved, telefoni ja interneti arved. Samas on kostja tasunud alates 17.11.2006- 10.09.2007.a interneti kasutamise eest kokku 374.85 krooni. Kohus märgib küll, et kostja on tasunud nimetatud arveid väga pisteliselt. 3 Kostja poolt hagejale 25.07.2007.a tasutud 1500 kroonist saab elatisena käsitleda 775 krooni. Kostja ei vaielnud vastu, et osaliselt läks tema poolt tasutud summa teise tütre Maria poolt võetud n.ö laenu katteks. Poolte seisukohad lähevad lahku küsimuses, mille eest tegi kostja makse summas 7500 krooni 06.12.2006.a. Hageja leidis, et nimetatud raha oli lapsele reisi eest, kostja leidis, et kuigi jutt käis reisist, tasus tema nimetatud raha hagejale vabaks kasutamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja ei tasunud nimetatud summat sihtotstarbelisena s.t reisikorraldajale, tuleb seda siiski käsitleda kui vaba raha kasutamiseks hageja äranägemisel. Nagu kohus juba eelpool märkis, tuleb elatise tasumisel tagada eelkõige lapse esmavajalikud kulud. Kui hageja oli seisukohal, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et korraldada lapsele reis välismaale, oli see tema otsustus. Mille arvel rahalised vahendid tekkisid- kas hageja enda kokkuhoiust või kostjalt saadud rahalistest vahenditest, ei oma tähtsust. Seega tuleb 06.12.2006.a tasutud 7500 krooni lugeda tasutuks elatisena. Kokku on kostja alates 01.04.2006 kuni kohtuistungini täitnud elatise kohustust summas 21 444.26 krooni s.o kuus keskmiselt 1191.35 krooni. Kohus leiab, et sellises summas elatise tasumine ei ole piisav ja ei kata lapse vajadusi. Kohus arvestab tasutud summat kohtuotsusele eelneva perioodi elatise summa määramisel. Hageja oli seisukohal, et elatise suuruseks peaks olema 3500 krooni kuus. Arvestades tulumaksu osa maha jääks n.ö puhataks elatise summaks 2730 krooni. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud lapsega seotud kulutusi. Kohus leiab, et hageja on kulutusi tõendanudesitatud kommunaalkulude arvete ja asjaolu alusel, et majas elab kolm inimest alusel on kulutused kommunaalteenustele summas 560-600 krooni põhjendatud. Toidukulutusteks on hageja pidanud ca 80 krooni päevas, kostja aga 60 krooni. Muude kulutuste osas on pooltel väiksemad lahkarvamused vahemikus 50-200 krooni. Kokku on hageja nimetanud muudeks kulutusteks 2100 krooni, kostja aga 1090 krooni. Hageja on kulutusi osaliselt tõendanud oma pangakonto väljavõttega (I kd t lk 15-20, 163-188), mobiiltelefoni arve jaotusega (II kd t lk 49-59) esitatud arvetega (II kd t lk 4-15 18-47), kusjuures mitmetelt arevetelt (AS Eesti Energia, AS Elion) on näha ka kostja osalised tasumised. Lapse tervisliku seisundi kohta on hageja esitanud lapse tervisekaardi koopia (I kd t lk 86-93), arenguloo koopia (I kd t lk 189196) ja dr Toomas Vessini tõendi (II kd t lk 64). Nimetatud tõenditest nähtub, et lapsel on allergia, kuid ei nähtu mingeid erinõudeid toidule või riietele, mis tooksid kaasa arvestatavaid lisakulutusi (mõningate toiduainete ärajätmine menüüst ei suurenda kulutusi) v.a ravimid, mida laps kasutama peab. Hageja esitas mõned tõendi ravimite kohta (I kd t lk 197, II kd 65, 100). Hageja kõiki konkreetseid kulutusi tõendanud ei ole, kuid kohus leiab, et tema poolt nimetatud kulutused on lapse vanust ja vajadusi arvestades asjakohased ja mõistlikud. Seega on kulutused kuus lapsele keskmisel 5100 krooni, millest pool on 2550 krooni. Kohus ei arvesta elatise määramisel sotsiaalministeeriumi uurimuses arvestatud elatise määraga (I kd t lk 120- 121) , sest nimetatud uurimus on tehtud 2004.a kohta – seega kolm aastat vana. Elukallidus on aga nimetatud ajal tõusnud. Samuti ei arvesta nimetatud uurimus iga konkreetset juhtumit. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kulutused summas 5100 krooni objektiivsed ja põhjendatud. Kostja peab kandma nimetatud kulutustest poole, millele lisandub tulumaks, mille peab elatiselt tasuma hageja. Kokku on elatise suuruseks 3111 krooni. Kohus jätab eraldi analüüsimata poolte varalise seisundi, kuna hageja ja kostja varanduslik seisund on üsna võrdne: mõlemale kuulub kinnistu (I kd t lk 10- 14, 64), mida kasutatakse elukohana, kostja igakuine sissetulek on küll hageja omast suurem, kuid see on arvestades tema tegevusala kuude lõikes kõikuv (hageja sissetulek I kd t lk 15-20, 72, 158-162; kostja sissetulek I kd t lk 30- 46, 140-145), samuti kuulub hagejale lisaks veel teine kinnistu (I kd t lk 62). 4 Prks § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamisest. Hageja palus elatise välja mõista alates 01.04.2006.a. Nimetatud kuupäevast kuni 01.10.2007.a (s.o kuupäev millise seisuga esitas kostja elatise täitmise kohta andmeid) tuli tasuda elatist 55 998 krooni. Kostja on tasunud 21 444.26 krooni. Seega on tasumata 34 553.74 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Alates 01.10.2007.a tuleb tasuda igakuist elatist. Kohus jätab hindamata tõendid, mis puudutavad kulutusi enne 01.04.2006.a (I kd t lk 60- 61) Samuti ei hinda kohus esitatud maamaksuteadet, kuna see on esitatud hagejale kui maaomanikule ja ei puutu elatise vaidlusesse (II kd t lk 48). Elatise vaidlusesse ei puutu ka lapsele koostatud väärteoprotokoll (II kd t lk 60-62). Kohtukulud Riik tegi asja menetlemisel kulutusi posti edastamiseks (menetluskulu vastavalt TsMS § 143 p 4). Riigilõivu tasumisest oli hageja vabastatud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel. Hageja on palunud mõista kohtukulud välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldas hagi vaid osaliselt ning menetluse käigus ei leidnud kõik hagis märgitud asjaolud tõendamist (eelkõige hageja väide, et kostja üldse elatist ei tasu), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja lg 3 kohaselt määrab kohus kindlaks, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Maimu Laumets Kohtunik 5