ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Vastavalt
lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 2
Elatise vähendamise nõue Inna Kazakova vastu Kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud poja R ülalpidamiseks elatis summas 1 240 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalaga alammäärast moodustas elatist ühele lapsele 1 345 krooni. Lähtuvalt 2006.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Hageja esitas kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Vastavalt
lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 10 000 krooni. Kohtuistungil on mõlemad pooled omaks võtnud, et hageja igakuiseks keskmiseks sisstulekuks on 10 000 krooni. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt on hageja nimele sõiduautosid registreeritud ei ole, kuid samas on hageja sõiduki Ford M1 mahtuniversaal vastutav kasutaja. Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Hageja nimele on registreeritud korteriomand asukohaga xxx, xxx. Äriregistri andmetel on hageja OÜ Andreanin asutaja ja juhatuse liige. Kostja nimele vallasvara registreeritud ei ole. Kinnistusameti andmetel on kostja nimele registreeritud korteriomand, kus käesoleval hetkel ka kostja lastega elab. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Hageja ülalpidamisvõime on järgnev: 10000 / 4 = 2 500 krooni. Kohus märgib, et hageja abikaasat ei loeta ülalpeetavaks, kuna vanemahüvitise seaduse kohaselt on ühel lapsevanemal, kes viibib lapsehoolduspuhkusel, õigus saada vanema hüvitist, last hooldava abikaasa ülalpidamiseks on isik kohustatud vaid võimalusel, samas kui lapse ülalpidamiskohustus on olemas tingimusteta. Seega ei ületa miinimumsummas elatise maksmine hageja ülalpidamisvõimet ja tõele ei vasta väide, et elatise maksmise jätkamisel osutub hageja viimane laps vähem kindlustatuks. Vastuseks hagejale märgib kohus, et täpne ei ole väide, et hagejal on õigus nõuda, et talle jääks kätte miinimumpalk. Täitemenetluse seadustiku kohaselt jäetakse hagejale tema konto arestimisel igakuiselt alles miinimumpalk, kuid see ei tähenda, et nõuet ei võiks täita muu vara arvelt ega seda, et sellega peaks arvestama elatise väljamõistmisel. Täitemenetluse seadustiku rahaliste vahendite arestimise regulatsiooni kohaldamatust elatise väljamõistmisel on Viru Ringkonnakohus rõhutanud juba varasemalt. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.