2-06-8638/11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-8638 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J S ja A B avaldust vanema õiguste taastamiseks Menetlustoiming Vanema õiguste määramine laste suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2007.a. kell 11.00;
3. september 2007.a.. kell 11.00 j
4. novembril 2007.a. kell 10.00 Menetlusosalised Avaldaja: J S (IK XXX, elukoht: XXX) Avaldaja: A B (IK XXX; elukoht: XXX) Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn (Kohtla Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) RESOLUTSIOON
5. Avaldus rahuldada osaliselt.
6. Taastada J S vanema õigused alaealiste laste A S (sünd. XXX.a.); J B (sünd. XXX.a.) ja J B (sünd.XXX.a.) suhtes.
7. A B vanema õigused laste J B ja J B suhtes jätta taastamata.
8. Jõustumisel saata kohtumäärus täitmiseks Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 1
9. J S ja A B esitasid 10.04.2006.a. Viru Maakohtule avalduse vanemaõiguste taastamiseks, mille kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 13.05.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-481/04 J S’lt ära võetud vanemlikud õigused alaealiste laste A S, J B ja J B suhtes ja A B’lt alaealiste laste J B ja J B suhtes.
10. Avaldaja J S on lastest lahusolekut üle elanud väga raskelt ning muutnud laste tagasi saamiseks oma eluviisi ja ennast. Töötab alates 01.08.2005.a kokana baaris Monika ning tema tööandja oma temaga rahul, kuna täidab töökohustusi hästi. Hageja J S ei tarvita juba üle aasta alkohoolseid jooke.
11. Avaldajad paluvad taastada nende vanema õigused.
12. Eestkosteasutuses oma 02.03.2007.a. arvamuses toetas J S vanemlike õiguste taastamist alaealise poja A S suhtes, kuid oli vastu J B ja J B suhtes vanema õiguste taastamisele. Arvamuse kohaselt elavad tüdrukud hooldusperes ning vanemad lapsi ei külasta, nendega ei suhtle ega kindlusta materiaalselt ning ei huvitu nende tervisest ega õppimisest. Kohtuistung
13. juuni 2007.a. kell 11.00
14. Kohtuistungil jäi avaldaja J S taotles riigipoolset esindajat ning lõpetada elatise maksmine.
15. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust J S vanema õiguste taastamise osas alaealise poja Aleksandri suhtes ning ülejäänud osas palus jätta avalduse rahuldamata. Kohtuistung
16. september 2007.a. kell 11.00
17. Avaldaja selgitas, et töötab Rakvere Lihakombinaadis. Avaldaja selgitas, et A B nad koos ei ela. Avaldaja on nõus läbima perenõustamise.
18. Avaldaja A B selgitas kohtule, et püüab tööle saada, et hetkel tal alkoholiga probleeme pole ning oma trahvid maksab ära siis kui tööle saab. Avaldaja soovib, et vanema õigused taastataks ning on nõus läbima perenõustamise.
19. Puudutatud isiku esindaja leidis, et asja arutamine tuleb edasi lükata ning viia läbi perenõustamine enne asja lahendamist, kuna lapsed ei ole 2 aastat oma emaga suhelnud. Poja suhtes vanema õiguste taastamise vastu ei eestkoste asutus ei ole, kuna pojaga on emal olnud pidev side. Kohtuistung 28.11.2007.a. kell 10.00
20. Avaldaja J S palus avalduse rahuldada. Tema töötasu on hetkel 5900-6300 krooni ning ta leiab, et suudab lastele vajalikku kindlustada.
21. Avaldaja A B soovis, et avaldus rahuldatakse, kuna soovib vanema õiguste taastamist.
22. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust ema vanema õiguste taastamise osas, kuna see on laste huvides, kuid isa osas palus jätta avalduse rahuldamata. Kolme kuu jooksul on ema teinud pingutusi, et lastel oleks kodus hea. Isa pole lapsi vaatamas käinud ning lapsed isast üldse ei räägi. Ema oli avalduse esitamise initsiaatoriks ning saab väga hästi oma kohustustega hakkama ning ema osas vanema õiguste taastamine on last huvides. Kohtumääruse põhjendused 2
23. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
24. Kohus on tuvastanud, et Ida-Viru Maakohtu 13.05.2005.a. kohtuotsusega nr 2-481/04 on J S võetud ära vanema õigused alaealiste laste A S, J B ja J B suhtes ning A B’lt vanema õigused alaealiste J ja J B suhtes(tl 11-15).
25. Perekonnaseaduse (PKS) § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
26. Avaldaja on asunud tööle FIE Eila Druzdina juurde ning töötas baaris Monika kokana (tl. 8-10). FIE Eile Druzdina iseloomustuse kohaselt on avaldaja tööl alates 01.08.2005.a. ning näidanud tööl ennast heast küljest ning suhtub töösse hästi(tl 19).
27. Puudutatud isik on algusest peale toetanud avaldust J S vanema õiguste taastamiseks poja A S suhtes, kuna pojaga on ema regulaarselt suhelnud. Tütarde suhtes vanemaõiguste taastamist avaldajate suhtes puudutud isik ei toeta, kuna tütred J ja J elavad hooldusperes ning vanemad nendega pole suhelnud 2 aastat (tl 35).
28. Kohtla-Järve lastekodu avalduse kohaselt on A S lastekodus alates 05.03.2005.a. Lastekodus elamise ajal suhtles laps nii ema kui vanaemaga, kellega kohtus regulaarselt puhkepäevadel ning koolivaheaegadel. Laps tahab elada koos oma emaga ja vanaemaga keda ka väga armastab(tl 37).
29. A S oma 26.02.2007.a esitatud avalduses soovib elada koos oma emaga (tl 38).
30. Kohtla-Järve lastekodu toetab oma kirjalikus avalduses J S avaldust vanema õiguste taastamiseks, kuna see on lapse huvides(tl 57).
31. Nimetatud vaidlus puudutab vanemate õigusi ja kohustusi ühiste laste suhtes, seega ka lapsi ning nende õigusi ja kohustusi, seega on oluline antud vaidluses vanema õiguste taastamisel laste huvi. PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus ja kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. A S ärakuulamisel laps soovis päriselt jääda elama oma emaga ja väikeste õdedega(tl 61). J B ja J B oma avaldustes soovisid elada kasupere ema Nataljaga (tl 69-70). J ja J B ärakuulamisel soovisid elada koos oma emaga ja suure vennaga ning selgitasid, et isaga neil kontakt puudub (tl 76). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kõigi kolme lapse huvi on elada koos oma emaga.
32. Psühholoog Svetlana Muhhametzjanova arvamuse kohaselt elavad lapsed koos oma ema ja vanaemaga, käivad korralikult koolis, lapsed on välimuselt hoolitsetud, söödetud, avatud, sõbralikud, avameelsed ja rahulikud. Lapsed soovivad elada koos ema ja vanaemaga. Ema on mõjunud lastele hästi, mõjutab lapsi positiivselt, jälgib laste õppimist. Laste isa pole kooliga kordagi kontakteerunud. Sel ajal kui ema on tööl, hoolitseb laste eest vanaema.
33. Kohus leiab, et on tõendatud, et J S on oma eluviisi parandanud vanema õiguste taastamiseks ning laste huvides on tema vanema õiguste taastamine laste suhtes.
34. Avaldaja A B pole tõendanud kohtule, et ta oleks vanema õiguste taastamiseks oma eluviisi parandanud. Puudutatud isik ei toeta avaldust A B vanema õiguste taastamiseks(tl 35, 3 60, 74, 75, 79 ja 80). Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt on A B väärteokorras karistatud lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuse täitmata jätmise eest ning avaliku korra rikkumise eest. Ajavahemikul 2001 kuni 2007.a on A B karistatud väärteo korras 12 korda. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt avaldaja ei tööta ning soovib vanema õigusi taastada, kuna tahab seda. Kohus leiab, et A B vanema õiguste taastamine ei ole lapse huvides ning jätab tema vanema õigused laste J ja J B suhtes taastamata. Kohtunik 4