Obsah (7)

§ 146§ 113§ 151§ 135§ 114§ 143§ 149

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-40054 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi A.

§ 146

lg 4 ning VÕS § 103 lg 2 Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud enne võlaõigusseaduse jõustumist. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja tarnis sooja kostja korterisse ja kostja seeläbi rikastus, siis puudus poolte vahel leping. Seega kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikus on jaanuar 2001 kuni jaanuar 2002, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002.a, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS §

1. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui
2. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Aegumine 3 Vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (

) või Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

- s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates

1. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne
2. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui

– s või VÕS– s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne

1. juulit 2002 kehtinud seadust. Kohus leiab, et kuna hageja väitel on võlgnevus tekkinud alates 2001aastast, algas hagi aegumine TsK § 116 järgi (kuni
2. juulini 2002 kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid soojusenergia tarbimise eest. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne
3. juulit
4. a kehtinud

§ 113lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat.

Alates

1. juulist
2. a kehtiva

§ 151

lg 1järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem.

§ 151

lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi

1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja
2. Viidatud paragrahvi
3. lõike järgi kohaldatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
4. juulit
5. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
6. juulit
7. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit
9. a. Sama paragrahvi
10. lõige sätestab, et kui Tsiviilseadustiku üldosa seaduse või Võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
11. juulit
12. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
13. juulist
14. a. Seega tuleb vaadeldavas asjas kohaldada kehtiva

§ 151lg 1.

VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01. juulil 2005. a (

§ 135). Seega on hageja nõue aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud 29.

detsembril 2006.a.

§ 114lg 2 kohaselt kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel.

Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Alates 01.07.2002.a. kehtiva

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi A. O.`i vastu rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Vastuseks hagejale tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Seega ei saa asjas kohaldada

§-i 146 lg-t 4.Vastuseks

§ 149osas märgib kohus, et § 151 on § 149 suhtes erisätteks.

4 Haginõue Ksenia Volkova vastu Hageja palub K. V.`lt välja mõista võlgnevus ajavahemiku veebruar 2002 kuni oktoober 2002 eest. Kostja vastuväiteid võlgnevuse nõude osas kohtule esitanud ei ole. Võlgnevuse, mis on tekkinud ajavahemikul veebruar 2002 kuni juuli 2002 kohaldab kohus tsiviilkoodeksit. TSK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Ajavahemiku 01.01.2002 kuni oktoober 2002 kohaldab kohus Võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine. Kostja vastuväiteid haginõudele esitanud ei ole. Kohus rahuldab hagi Ksenia Volkova vastu ja mõistab võlgnevuse summas 324,01 krooni kostjalt välja. Menetluskulud Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, õigusabikulu 224,20 krooni ning omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 5