2-07-28315/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-28315 Tsiviilasi K T hagi A S vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Eve Jundas. Kostja A S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxx xxx-xxxx xxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2007 RESOLUTSIOON Välja mõista A Slt K T kasuks alates 01.detsembrist 2007.a. igakuuliselt 1800 krooni elatusraha tütar S T (xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus A S kanda jäävad hageja menetluskulud. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 2 Hageja nõue Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps- xx. xxxxxxxxxx xxxx sündinud tütar ST, mille kohta on koostatud xx. xxxxxxxxx xxxx xxx-xxxx Perekonnaseisuosakonnas sünniakt nr
3. Hageja registreeris end üksikvanemaks, kuna ta ei olnud teadlik, milliseks elu kujuneb.
4. augustil
5. aastal pooled abiellusid,
6. detsembril 2004 abielu lahutati, enne seda olid pooled elanud juba poole aasta lahus. Hageja asus koos lapsega elama Kohilasse oma vanemate juurde, et majanduslikult hakkama saada. Sellest ajast ei ole kostja last vaatamas käinud, ta helistab kaks korda aastas. Hageja on ise kaks korda aastas oma kulul lapse kostja juurde viinud ja tagasi toonud. Sel aastal tuli kostja lapsele Tallinnasse vastu, kuid tagasi pidi laps tulem jälle hageja kulul. Hageja on praegu teise lapsega kodune. Kostja on ostnud lapsele mõned riided, kui laps on tema juures olnud, aga rahaliselt pole ta teda toetanud. Kuna laps on 6-aastane ja tema vajadused kasvanud, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatise 1800 krooni kuus lapse täisealiseks saamiseni. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi ja nõustub tasuma elatist hagetavas suuruses. Tema seletustest ja kirjalikust vastusest nähtub, et hageja ei olnud nõus last isa nimele registreerima, kuna soovis saada üksikvanema toetust. Pärast abiellumist tegi kostja veelkord ettepaneku tütar tema nimele registreerida, kuid hageja sellega ei nõustunud.
7. detsembril 2004 helistas kostja hagejale ja pakkus oma abi, millest viimane keeldus. Laps on siiski kolm neli korda aastas elanud kostja juures, mil kostja on ostnud talle mänguasju, riideid ja andnud taskuraha. Kostjal on ka teine laps- xx. xxxxxxxxxx xxxx sündinud poeg S S. Kostja abikaasal on veel 5 aastane poeg, kelle ülalpidamisest kosta samuti osa võtab. Alates 01.oktoobrist k.a. on kostja uues töökohas, kus on tükkitöö ja töötasu ei ole igas kuus ühesugune. Seepärast ei ole kostja kindel, et ta suudab igas kuus 1800 krooni maksta. Kohtu seisukoht PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja seletustest nähtub, et kostja osavõtt lapse ülalpidamisest on olnud ebaregulaarne, oktoobrikuus ja novembrikuus on kostja tasunud talle 1800 krooni. Sellele vaatamata tulen hageja soov kindla igakuulise elatusraha saamiseks lugeda põhjendatuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, ja seepärast koosneb tema sissetulek vaid riiklikest toetustest. Kostja on hagetava summaga nõustunud ja nõutav elatis ei ületa PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammäära. Neil põhjustel puudub vajadus hinnata hageja poolt lapse ülapidamiseks nimetatud kulutuste põhjendatust. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Kuna hageja avaldas kohtuistungil, et seda ei soovi, siis peab kohus otstarbekask mõista elatis välja alates 01.detsembrist 2007.a. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Indrek Saar Kohtunik 3