KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-19

§ 4

ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. S.Pajupuul oleks kaebeõigus, kui kaebuse esitaja oleks Loksa abilinnapea ja täidaks abilinnapea ülesandeid. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti kaebaja asemel abilinnapeaks E. Kuuspalu, täidab tema abilinnapea funktsioone ning kaebuse esitajal puudub õigus nõuda abilinnapea ametiga seotud teenistustasu. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, millega avaldati umbusaldust linnapeale A.Kaarmannile, otsus nr 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann ning otsus nr 42, millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega. R.Heina juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punkti 11 kohaselt tehti ettepanek seada üles Loksa linnapea kandidaadiks H.Lootsmann. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest ning H.Lootsmanni poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Ka otsus nr 42 võeti vastu häälteenamusega. 2

) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asja otsustamist. 4. Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 42 toimunud S.Pajupuu teenistusest vabastamise seadusevastaseks ja mõistis kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja teenistustasu summas 64 735 krooni, millest 24 200 kuulus viivitamatult väljamaksmisele. Kohus jättis rahuldamata taotluse kaebaja ennistamiseks Loksa abilinnapea kohale ning Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühisuse tuvastamise nõudes. Kohtu põhjendused olid järgmised.

1. a)Käesoleva asja näol on tegemist teenistusvaidlusega, sest kaebaja on taotlenud enda teenistusse ennistamist ja vastava hüvitise väljamõistmist. Teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue hõlmab endas ka teenistusest vabastamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist. Seejuures hindab kohus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste kehtivust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse kontrollimiseks.
2. b)Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused on tühised. Tuginedes Riigikohtu 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, oli kohus seisukohal, et ei KOKS § 44 lg 1 ega põhimääruse § 10 lg 2 anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult.

§ 63

lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed ei kanna volikogu otsustuspädevust. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit.

1. c)Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa ka Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust. Seega on kaebaja vabastamine teenistusest toimunud õigusvastaselt.
2. d)Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 21, millega Svetlana Pajupuu vabastati Loksa Linnavalitsuse liikme kohustustest, on kehtiv. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest kaebaja teenistusest vabastamise kohta on 09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud Loksa Linnavolikogu ning viimatinimetatud otsust ei saa käsitleda tühisena HKMS § 63 lg 1 p 3 alusel. 09.02.2007 volikogu istung otsustati kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil. Volikogu 02.02.2007 istungi kutsus KOKS § 42 lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks toonane volikogu esimees O.Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud O. Gogin aga välja ja lasi volikogu liikmel I.Ignahhinil öelda kohale ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära, teatamata istungi ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selline tegevus on kooskõlas KOKS § 9 lg-ga 1 ja § 43 lg-ga 1. Olukorras, kus O.Gogin ei asunud täitma 02.02.2007 kokkukutsutud istungil volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V.Fjodorov.
3. e)Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 21 kehtivuse tõttu ei ole S. Pajupuu abilinnapea ametisse ennistamine võimalik. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 vastuvõtmise päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase teenistusest vabastamise päevana. Teistkordselt vabastati S.Pajupuu abilinnapea ametist 3

§ 58

välistab haldusakti kehtetuks tunnistamise ning tühisuse tuvastamise üksnes formaalsetel alustel. Tühisust tingiva asjaolu esinemine peab olema ilmselge. Linnavolikogu pädevuse hindamisel tuleb lähtuda volikogu liikmete enamuse tahtest ega saa eirata demokraatia põhimõtte teostamist. 01.09.2006 volikogu istungit asus juhtima tollane Loksa Linnavolikogu esimees O.Gogin, kuid tema ebaseadusliku ning volikogu istungi korda jämedalt rikkuva tegevuse tõttu oli volikogu aseesimees Viktor Fjodorov sunnitud võtma volikogu juhtimise üle. 01.09.2006 toimunud R.Heina poolt juhitaval Loksa Linnavolikogu istungil leidis aset üksnes üks korrapärastest reeglitest väljuv sündmus. Nimelt olid kaheksa volikogu liiget ehk volikogu enamus volikogu esimehe meelevaldse tegevuse tõttu sunnitud lahkuma istungit jätkama kõrvalsaali. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 päevakorras oli muuhulgas O.Goginile umbusalduse avalduse otsustamine. O.Gogin oli teadlik sellest, kes linnavolikogu liikmetest toetab umbusalduse ettepanekut, mistõttu tema tegevus Evald Strandbergi ja Vladimir Grilli istungilt kõrvaldamiseks kandis eesmärki nurjata umbusalduse hääletus. Kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti küll istungi läbiviimise norme, kuid arvestades O.Gogini käitumist ning kahe volikoguliikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks kõigi liikmete istungilt mittelahkumise korral umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused moonutatud nii, et see ei kajastaks volikogu tegelikku tahet. Ainuüksi fakt, et volikogu enamus võttis otsused vastu kõrvalsaalis, ei tähenda, et sellised otsused võeti vastu ebapädeva organi poolt. Esinduskogu kui haldusorgani pädevuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata organi koosseisule. 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb silmas pidada eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine 4

§ 63lg 2 p 3 kohaselt.

1. b)Kohus ei ole väljunud kaebuses esitatud nõude piiridest, arvestades HKMS § 19 lg 7. Kaebuses oli esitatud nõue tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud aja eest töötasu hüvitamiseks ning kohus pidi tuvastama teenistusest vabastamise aluseks oleva haldusakti kehtivuse.
2. c)Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Volikogu pädevust saab kanda üksnes see istung, mis on kokku kutsutud ja läbi viidud vastavalt KOKS § 43 lg 1 ja § 44 lg 1. Volikogu esimees teatas 01.09.2006 istungi alguses valimiskomisjoni otsusele tuginedes, et 2 volikogu liikme volitused on peatatud. Otsuse volikogu liikme liikmelisuse peatamiseks teeb vastavalt KOKS § 20 lg-le 3 KOV valimiskomisjon, mitte volikogu esimees.
3. d)Kuna vaidlusalune haldusakt on tühine, on kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastane. Sellest tulenevalt on tal tulenevalt ATS § 135 lg-st 1 õigus nõuda hüvitist töölt sunnitult puudutud aja eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme kaebaja taotluse kindlaks tegemisel ega lahendamisel. Nii kirjalikus kaebuses kui ka 12.03.2007 kohtuistungil on kaebaja taotlenud enda teenistusse ennistamist. Teenistusse ennistamise nõue kätkeb endas teenistusest vabastamist puudutava haldusakti õiguspärasuse kontrolli, sest teenistusse saab tulenevalt ATS §-st 135 ennistada vaid ebaseaduslikult vabastatud ametniku. Kaebaja vabastati teenistusest 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel välja antud otsusega nr 42, seega pidi kohus kontrollima kaebaja väidet, et nimetatud haldusakt on tühine. Kuna teenistusse ennistamine ei olnud võimalik vaatamata teenistusest vabastamise seadusele mittevastavusele, sai kohus otsuse resolutsioonis võtta seisukoha üksnes teenistusest vabastamise seadusevastasuse ning hüvitise väljamõistmise kohta. Seega on kohus asja lahendamisel lähtunud kaebaja poolt esitatud nõude piiridest. 5

§ 63lg 2 p 3 kohaselt on tühine haldusakt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan.

Kaebaja viitab õigesti, et

§ 63lg 2 p 3 kohaldamiseks peab tühisuse aluseks olev asjaolu olema ilmselge.

Ringkonnakohtu arvates ei ole otsuse nr 42 vastu võtnud organil pädevuse puudumine vaieldav. V.Fjodorovi juhitud istung ei kujutanud endast volikogu istungit. Volikogu otsustuspädevus ei sõltu mitte üksnes kogunenud liikmete arvust. Otsuste vastuvõtmisel peavad olema järgitud menetlusnõuded, et volikogu liikmete enamuse seisukohta käsitleda volikogu otsusena. Riigikohus on 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu kahe istungi osas jõudnud 29.09.2006 otsuses nr 3-4-1-11-06 seisukohale, et „istungilt lahkunud volikogu liikmetel oli oma õiguste kaitseks võimalik kasutada seaduses sätestatud vahendeid, mida nad ka kasutasid.“ (p 22). Riigikohus on samas otsuses pidanud 01.09.2006 tekkinud olukorda erinevaks Riigikohtu 27.06.2001 otsuses nr 3-3-1-35-01 käsitletud olukorrast ja apellatsioonkaebuse põhjendused ei veena ringkonnakohut vastupidises. O.Gogin ei katkestanud 01.09.2006 volikogu istungit ega lahkunud istungilt, istungilt lahkusid osad volikogu liikmed, see aga ei omanud vaadeldaval juhul õiguslikku tähendust. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Loksa Linnavolikogu menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluses 9440 krooni õigusabikulude hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid ringkonnakohtu arvates on kulud põhjendamatult suured. Tegemist oli teenistusvaidlusega, milles mõlema poole põhilised seisukohad olid esile toodud esimese astme kohtus, apellatsioonimenetluses ei esitatud uusi väiteid ega seisukohti. Seetõttu peab ringkonnakohus asjas vajalikeks õigusabikuludeks 3000 krooni (HKMS § 93 lg 5), mis tuleb kaebajale välja mõista. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6