nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 10.09.2007.a. esitas AS SÜ kohtule hagi MR vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i SÜ(endise nimega Ü AS) ja H OÜ (kohustatu) vahel 12.09.2003.a. Rendileping nr L03106453, mille kohaselt kohustus kohustatu tasuma rendiobjekti, mis on ära toodud lepingu punktis 1.1, eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kohustatu poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kohustatu rahalisi kohustisi hageja ees. Lähtuvalt kohustatu poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest, esitas hageja kostjale nõude, käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, tähtajaga 18.10.2004.a. Tasumiseks antud tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeritud. Seisuga 07.09.2007.a. on kostja võlgnevuse põhiosa lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest 18 306.68 krooni. Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivise määras 0,3 % päevas, so 108 % aastas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohtu. Kostja viivisevõlg hageja ees on 73 490.63 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 18 305.68 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 36 612.36 krooni (põhivõlgnevus 18 306.68 krooni ja viivised 18 305.68 krooni). Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse(VÕS) §-ga 5, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1, 3 ja 6, § 108 lg-ga 1, §-ga 113, § 115 lg-ga 1, § 127 lg-ga 1, §-ga 145, §-ga 146 ning §-ga 158. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 36 612.36 krooni. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.