menetlusdokumendi kätte kohturuumides kostja TOon´le, määrates 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kuna TO on T OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige), siis loeb kohus menetlusdokumendid kättetoimetatuks ka OÜ-le T . Vastamise tähtpäev saabus seega 05.11.2007.a. Kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostjate vastu 08.08.2006.a. töövõtulepingust ning selles sisalduvas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 85, samuti 08.08.2006.a. sõlmitud käenduslepingust TOi ning T OÜ vahel. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Kostjate võlg hageja ees on 4873,40 krooni. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 142 järgi vastutab käendaja käenduslepingu alusel võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised 0,5 % päevas tasumata põhivõlalt. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et hagi esitamise päevaks on viivise summa 8505,00 krooni.
kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4873,40 kooni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 8505,00 krooni ja edasi alates 07.08.2007.a. viiviseid 0,5 % päevas tasumata põhivõlalt kuni võlakohustuse täitmiseni.
lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 2-07-28830 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.