) § 198 lg 1 p 2) ka äriühingu teise osaniku xxx. 13.12.2007.a saabus kohtule avaldaja xxx ja puudutatud isiku xxx poolt 12.12.2007.a allkirjastatud kompromissleping, milles selle pooled paluvad lõpetada tsiviilasjas nr 2-07-14372 menetluse. Lepingu pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromisslepingus palub kumbki pool
lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tuginedes tagastada poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o kummalegi 100 krooni. 19.12.2007.a saabus kohtule puudutatud isiku OÜ xxx seadusjärgse esindaja Katrin Metsmaaker´i poolt allkirjastatud avaldus, milles OÜ xxx teatab nõustumisest ülalnimetatud kompromisslepingu sisuga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et esitatud kompromissi saab kinnitada ning sellega seoses menetluse asjas lõpetada. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtu hinnangul on nimetatud säte käesoleval juhul analoogia korras kohaldatav ka hagita menetluses juriidilise isiku nõukogu asendusliikmete määramiseks. Sõlmitud kompromissleping ei riku olulist avalikku huvi ega kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. 2 Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab seega, et menetlusosaliste poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil edasikaebetähtaega. Kohus leiab, et xxx ja xxx poolt esitatud taotlused poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Avaldaja xxx eest on asja materjalidest nähtuvalt 16.04.2007.a tasunud 200 krooni riigilõivu Aleksander Vares arvelduskontolt nr xxx SEB Eesti Ühispangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072123, selgitus "Riigilõiv xxx avalduselt hagita menetluses."). Tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, seega 100 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Aleksander Vares arvelduskontole nr xxx SEB Eesti Ühispangas. xxx eest on asja materjalidest nähtuvalt 06.06.2007.a tasunud 200 krooni riigilõivu OÜ Advokaadibüroo Urge arvelduskontolt nr 10220003824011 SEB Eesti Ühispangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (viitenumber 2900072123, selgitus "Riigilõiv xxx avalduselt hagita menetluses."). Tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, seega 100 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Urge (registrikood 10066616) arvelduskontole nr 10220003824011 SEB Eesti Ühispangas. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.