lg 7 kohaselt võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet /- - -/ ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. On küsitav, kas haginõude vähendamise näol on tegemist nõudest loobumisega; seadus seda otsesõnu ei ütle. Samas leiab kohus, et igal juhul võib hageja enda kinnitust (küll esindaja kaudu eelmises menetluses), et kostja on vastava summa ära maksnud, vaadelda tõendina selle kohta, et kostja võlg on tõepoolest kustutatud. Et hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit vastupidise kohta (
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited), leiab kohus, et hageja nõude olemasolu kostja vastu ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus KÜ A. 136 hagi E.U. vastu rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.