Obsah (7)

§ 415§ 317§ 142§ 413§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-4950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007. a, Tartu Tsiviilasja

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 09.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja saatis kostjale 11.10.2005, 14.11.2005 ja 14.12.2005 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja kirjadele ei reageerinud.

1. veebruaril
2. a saabus Tartu Maakohtusse Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi X vastu. Hageja palub kohtult mõista kostjalt välja 34 171,15 krooni, millest 18 409,47 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 926,50 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 524,61 krooni viivis, 3 681,89 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2 728,70 krooni kahjuhüvitis. KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 lg-st 1, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hageja esindaja on

1. septembril
2. a toimunud kohtuistungil esitanud kohtule taotluse teha tagaseljaotsus hageja kasuks. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 413lg 1).

Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. augustil
2. a (tl 40). Kohus kutsus X kostjana
3. septembril
4. a toimunud eelistungile ja hoiatas kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja ei ilmunud
5. septembril
6. a toimunud eelistungile kohale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud (VÕS § 161 lg 2). Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 09.06.
7. a sõlmitud tarbijakrediidilepinguga (tl 10-14), kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega (tl 15-17) ja ülesütlemisavaldusega (tl 19). Tarbijakrediidilepinguga võttis kostja kohustuse tagastada hagejale laenusumma koos intressidega vastavalt maksegraafikule, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on 2 temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel ja leppetrahvis. Võlgu olev summa, viivised, leppetrahv ja kahju kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 34 171,15 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3