lg 3 ja § 1301 lg 5 ),panga finantskulu 10318 krooni 2.2 pankrotimenetluse kulud - ajutise halduri tasu - 8083.00 krooni - halduri tasu - 46 923.20 krooni - ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused oma ülesannete täitmiseks ( enampakkumise kuulutused ajalehtedes, teadaanded, sõidukutu)- 4999.80 krooni. Kõik kokku 70 318 krooni III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. AS Hansapank: nõue 1 318 051.10 krooni; jaotise suurus I rahuldamisjärgust 100/100, summas 382 500 krooni. IV Andmed pandieseme müügist saadu kohta AS Hansapank (AS Hoiupank õigusjärglane) pandiesemeks oleva vara müügist laekus 450 000 krooni. 11.12.1995 sõlmisid AS Hoiupank ja AS S laenulepingu, mille tagamiseks sõlmiti 25.07.1997 laenuleping, millega võlgnik AS S pantis AS Hoiupank kasuks kaks kahetoalist korterit aadressil xxx, Narva. 03.09.1999 sõlmiti pandilepingu muutmise leping, sest pandi esemeks olnud korterid oli muudetud mitteeluruumideks (kaupluseks). Kaupluseruumidele koos sisustusega kaks enampakkumist, milles esimene nurjus, kuid teisel enampakkumisel müüdi pankrotivara 18.12.2003 450 000 krooni eest AS M G-le. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta puuduvad. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, korraldanud raamatupidamiskohustuslasest võlgniku raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele, valitsenud pankrotivara. Pankrotivara valitsemine on seisnud pankrotivõlgniku tegevuse juhtimises ja pankrotivara säilimise tagamises. Halduril on olnud seejuures juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Halduril on olnud kohustus teavitada pankrotitoimkonda pankrotimenetluse läbiviimisega seotud tegevustest. Haldur on seda teinud, kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi ning korraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamise, võlgniku likvideerimise, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt. Korraldatud on ka võlgniku majandustegevuse tulemusena tekkinud raamatupidamisdokumentide korrastamine ja arhiveerimine. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 3
- panga finantskulu vastavalt panga hinnakirjale dets. 2003 - kuni mai 2004, summas 318.80 kr. - enampakkumise kuulutused ja teadaanded Ametlikes Teadaannetes okt.2003 - kuni veebruar 2007,summas 3 993 kr. - sõidukulu menetluse ajal Haapsalu, Rakvere, Narva summas 1060.80 kr. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus AS S (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga vaid muud asjaolud. Narvas ei olnud kuni 2000 aasta alguseni toiduainete müümisel suurte kaubanduskettide filiaale ega kauplusi. Toiduaineid müüdi vanadest nõukogudeaegsetest poodidest, kortermajades asuvates kauplustest. Pärast uute kaupluste teket kahanes AS S toidukaupade realiseerimise käive, mis uuenenud turu-ja konkurentsi olukorras visas S-i maksejõuetuse tekkimiseni. AS S juhatus ei osanud tekkinud olukorras adekvaatselt hinnata majanduslikku situatsiooni. KOHTU SEISUKOHT Haldur on esitanud Viru Maakohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks, pankrotimenetluse lõpetamiseks, halduri tasu määramiseks ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et pankrotihalduri Tiit Joosti taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mistõttu kuulub AS S (pankrotis) lõpparuanne kinnitamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. 4
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Vastavalt
lg 1 kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. ÄS § 58 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega- kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande.
Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb pankrotihaldur Tiit Joost vabastada tema kohustustest. Vastavalt TsÜS § 46 lg 1-le, lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat.
lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Sama korra § 4 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 500 000 krooni on 67 810 pankrotivarast ja ülemmääraks on 89 602 krooni. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, on põhjendatud välja mõista halduri tasu taotletud ulatuses, seega summas 46 923, 20 krooni. Halduri tasu ei ületa seadusega ette nähtud halduri tasu ülempiiri. Vastavalt korra § 7 lg 1 taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks esitakse kohtule ajutise pankrotihalduri poolt koos kirjaliku aruandega ja pankrotihalduri poolt koos lõpparuandega. Korra § 7 lg 5 ja 6 alusel kontrollib pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kulutuste suuruse arvestamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest. Kohus lähtudes heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest leiab et pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 15 371, 80 krooni on pankrotimenetluse läbiviimisel olnud vajalikud ja põhjendatud, seega kinnitab kohus kulutuste suuruse pankrotihalduri poolt näidatud ulatuses. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 5
§-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 65, 130, 157 p 5, 163, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.