← Eesti

2-07-49432/5

Obsah (7)§ 432§ 632§ 428§ 430§ 168§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49432 Tsiviilasi xxx AB hagi xxx OÜ ja xxx OÜ

§ 432järgi.

2.7.Pooled paluvad kaebeõigust lühendada ühe päevani (

§ 632lg 4).

2.8.Käesolev dokument on koostatud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest poolele jääb üks eksemplar ning üks eksemplar esitatakse kohtule menetluse lõpetamiseks.

  1. Lõpetada menetlus hageja nõudes xxx OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-07-
  3. Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2007 määrusega xxx OÜ-le (registrikood xxx) kuuluvale xxx kinnistule asukohaga xxx (kinnistusregistri registriosa number xxx) seatud võõrandamise ja muude asjaõigustega koormamise keelumärge xxx AB (Rootsi ettevõtteregistri kood xxx) kasuks.
  4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ (registrikood xxx) arveldusarvele nr 10220049344018 riigilõiv 26 750 krooni. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe

(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 27.11.2007 esitas hageja kostjate vastu hagi, milles palub tunnistada kehtetuks 25.04.2006 Tallinna notar Jaan Hargi büroos xxx asuva xxx, mis kannab kinnistusregistri registriosa numbrit xxx (edaspidi tekstis kinnistu) võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõigusleping, tuvastada kostja II kohustuse olemasolu anda nõusolek eelnimetatud kinnistu suhtes omanikukande tegemiseks, kandes omanikuna sisse kostja I, asendada kostja II nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks kohtuotsusega ning muuta eelnimetatud kinnistu omanikukannet kinnistusraamatus, kustutades kostja II omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda omanikuna kinnistusraamatusse kostja I. Hageja palub tehingu kehtetuks tunnistamist lähtudes TMS § 188 lg 1, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Hagi kohaselt on Stockholmi linnakohtu 13.06.2007 tagaseljaotsusega mõistetud kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis ja kohtukulud. Antud täitedokumendi alusel algatas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 03.10.2007 kostja I suhtes täiteasja nr 034/2007/1077 nõude suurusega 4 480 881.58 krooni sissenõudmiseks. Rootsi Kuningriigis kohtumenetluse algatamise järgselt, s.o. 25.04.2006 sõlmis kostja I Tallinna notari Jaan Hargi juures kostjale I kuuluva xxx asuva xxx kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega võõrandas kinnistu kostjale II. Tehingu tegemise ajal oli OÜ xxx (praegune xxx OÜ ehk kostja I) juhatuse liikmeks xxx, kes on xxx OÜ juhatuse liikme xxx isa. 27.12.2007 esitasid hageja ja xxx OÜ kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Hageja esindaja on 28.12.2007 teavitanud kohut, et xxx OÜ on kompromissilepinguga võetud rahalise kohustuse hageja ees täitnud. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja eest on riigilõivu summas 53 500 krooni tasunud 10.12.2007 MAQS Law Firm Advokaadibüroo, selgitusega „Riigilõiv xxx AB eest“. Pool tasutud riigilõivust kuulub tagastamisele. Meeli Kaur kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.