) §-s 67 p 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest, mis väljendus selles, et A.N. 12.10.2006.a. kambris 404 toimunud läbiotsimise ajal leitud 3 isevalmistatud terariista kohta polnud teatanud vangla direktorile, et temal on kambris esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut.
p 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. Samuti ei luba nimetatud esemeid kinnipeetaval omada justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja(edaspidi „sisekorraeeskiri“) § 58, mis sätestab kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. A.N. oma süüd ei tunnista ega kirjuta seletuskirja, samuti on tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades rikkumise iseloomu on kartserisse paigutamine proportsionaalne toimepandud süüteoga(tl 25). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada. 12.10.2006.a. koostatud läbiotsimise aktil leitud esemete kohta puudub kaebaja allkiri, kuigi akti blanketil on selleks ettenähtud koht. Kaebajat ei teavitatud haldusmenetluse algatamisest, kuigi haldusmenetluse seaduse(HMS) § 35 lg 1 p 2 kohustab haldusorganit menetlusosalist menetlusest teavitama. Vangla juhtkond ei andnud kaebajale võimalust esitada oma arvamust toimunu kohta. 8.11.2006.a. koostatud akt selle kohta, et kaebaja keeldus seletuse andmisest, on vale. Kaebaja ei keeldunud seletuse andmisest, vaid ütles, et tema seletus ei mahu blanketile ära, ta kirjutab selle valgele paberile ja annab ära järgmisel päeval, kuna seletuse kirjutamine võtab palju aega. Järgmisel päeval andiski kaebaja oma seletuse kontaktisikule Vitali Jefimenkole, kes aga ei lisanud seda distsiplinaarmaterjalile, vaid saatis direktorile. Asjas pole distsiplinaarmenetlust läbi viidud ning karistuse määramisel pole arvestatud V.Jefimenko 8.11. 2006.a. ettekannet. Sellega on rikutud sisekorraeeskirja § 98, mis sätestab, et protokollile lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta – praegusel juhul kõik need dokumendid puuduvad.
kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, vaidlusalusel juhul tehti seda alles 8.11.2006.a. Distsiplinaarmenetluse käigus pole välja selgitatud terariistade sattumise viis kaebaja kambrisse. Käskkirjas puuduvad asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata käskkirja põhjendatust. Tulenevalt HMS §-dest 55 lg 1 ja 56 lg 2 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selles peab olema märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
tustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale määrati karistus läbiotsimise ajal leitud 3 isevalmistatud terariista omamise eest. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas
-i ja sisekorra eeskirja nõuetega. Vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Läbiotsimise akti ei pea koostama kinnipeetava juuresolekul ning ta ei pea sellele alla kirjutama. Kui kambrites tehakse läbiotsimist, viiakse kinnipeetavad kambrist välja, mõnikord päris kaugele, näiteks spordisaali. 30.01.2006.a. Tallinna Vanglasse saabumisel sai kaebaja poroloonmadratsi, kuid hiljem vahetas ta selle ümber vatimadratsi
tu väidetavate seljavalude pärast. Seletuskirja kirjutamisest kaebaja keeldus, ei öelnud, et soovib kirjutada pikemat seletust, kui blanketile mahub. Menetlus võttis rohkem aega sellepärast, et 12.10.2006.a. teostas vanglas läbiotsimist eriüksus, otsiti läbi ka teisi kambreid ja leiti palju keelatud esemeid. KOHTU PÕHJENDUSED
tavalt
§-le 63 lg 1 on distsipliinirikkumine
-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 12.10.2006.a. kambri nr 404 läbiotsimisel võeti kaebaja kasutuses oleva madratsi seest ära 3 isevalmistatud terariista. See on tõendatud läbiotsimise aktiga leitud esemete kohta(tl 27) ning kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A.P.(tl 39) ja K.K. ütlustega. Sisekorraeeskirjas fikseeritud kinnipeetavale lubatud(§ 58) ja erandkorras lubatud(§ 59) asjade loeteludes sellist eset nimetatud pole. Seega on isevalmistatud terariist kinnipeetavale keelatud ese. Sisekorraeeskirja 1.02. 2007.a. rakendunud redaktsiooni §-s 641 loetletud ka kinnipeetavale keelatud esemed, paragrahvi punktis 1 on kirjas, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kaebaja väide, et tema polnud teadlik nende terariistade olemasolust madratsis, pole usaldusväärne. Kaebaja paigutati kambrisse nr 404 10.10.2006.a.(tl 34) ning ta elas seal üksi. Vatimadrats, millest terariistad leiti, oli kaebaja kasutuses alates 23.05.2006.a., mil see kaebaja taotlusel anti talle poroloonmadratsi asemel(tl 3537). Siinjuures väärib märkimist, et vatimadratsi sisse peidikuid teha on tunduvalt turvalisem kui poroloonmadratsi sisse, sest vatt on poroloonist palju paindlikum materjal. Seega on kaebajale distsiplinaarmenetluses süüks pandud tegu tõendamist leidnud ka kohtumenetluses. Mil viisil kaebaja terariistad kambrisse toimetas, pole oluline. Alusetud on kaebaja väited vangla administratsiooni poolt menetlusnormide rikkumise kohta.
tavalt
§-le 11 lg 1 kohaldatakse
-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Vangla direktor andis korralduse distsiplinaarmenetluse alustamiseks inspektor-kontaktisiku V.Jefimenko 8.11.2006.a. ettekande nr 1068(tl 26) alusel ja samal päeval tehti kaebajale ka ettepanek kirjutada seletus, millest kaebaja aga keeldus. Kaebaja väide, et ta ei keeldunud seletuse kirjutamisest, vaid ei soovinud seda kirjutada seletuse blanketile, kuna sinna poleks kogu tema jutt ära mahtunud, on ümber lükatud aktiga seletuse andmisest keeldumise kohta, millele on alla kirjutanud V.Jefimenko ja inspektor-kontaktisik Oleg Kuropjatnik(tl 28) ning O.Kuropjatniku tunnistusega kohtuistungil, et kaebajale pakuti võimalust kirjutada seletus, kuid ta keeldus sellest. Tunnistaja ei kuulnud, et kaebaja oleks öelnud, et tema seletus ei mahu blanketile ära. Kaebaja järgmisel päeval kirjutatud seletust distsiplinaarasja materjalile ei lisatud, vaid edastati vangla direktorile eraldi avaldusena, millele direktor
tas kui avaldusele seaduses ettenähtud 1-kuulise tähtaja jooksul. Kuid ka siis, kui kaebaja seletus olnuks lisatud distsipli- naarasjale, poleks see toonud kaasa kergemat karistust, sest selles seletus kaebaja eitas enda seotust leitud terariistadega. Vangla administratsioon pole distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ebamõistlikult venitanud. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud
ei sätestanud üldse distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega. 1.02.2007.a. jõustunud
redaktsioon sellise tähtaja küll kehtestas §-s 64 lg 41, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates, kuid karistuse määramisel pole ületatud ka praegu kehtivas
-s sätestatud 1-kuulist tähtaega. Ükski õigusakt ei nõua läbiotsimise aktile leitud esemete kohta kinnipeetava allkirja võtmist. Seda ei saagi teha, kui kinnipeetav pole ise läbiotsimise juures viibinud. Kinnipeetav kirjutab alla blanketil selleks ettenähtud kohale üksnes siis, kui ta isiklikult viibis läbiotsimise juures. Kaebajat on aktiga tutvustatud õiguspäraselt samal päeva, kui distsiplinaarmenetlust alustati. Alusetu on kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlust üldse läbi ei viidudki ning karistuse määramisel pole arvestatud V.Jefimenko 8.11.2006.a. ettekannet. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt langetas vangla direktor otsuse esitatud materjali põhjal, milleks oli distsiplinaarmenetluse protokoll(tl 29) ja selles lisadena märgitud ettekanne nr 1068, 12.10.2006.a. läbiotsimise akt, 8.11.2006.a. akt seletuse andmisest keeldumise kohta ja väljavõte kaebaja varasemate distsiplinaarkaristuste kohta. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid
-i ja sisekorra eeskirja sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Käskkiri on õiguspärane. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.