lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast.
23 sätestatud tähtaja jooksul, kuid seisuga 06. veebruar 2003.a. ükski võlausaldaja haldurile nõudeavaldust esitanud ei olnud. Ametlikes Teadaannetes 20.veebruaril 2003.a. oli avaldatud teade, et " E.S (pankrotis), isikukood xxx nõuete kaitsmise koosolek toimub 03.03.2003 kell 12 aadressil xxx. Nõudeavaldustega ja kirjalikult esitatud vastuväidetega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne koosolekut eelneval kokkuleppel halduriga tel 050 84 879."
lg 3 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. 03.märtsil 2003.a. kell 12.00 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekust võttis osa pankrotihaldur G. Mihelson, võlgnik E.S ja võlgniku lepinguline esindaja Julia Tuštšenkova. Nõuete kaitsmise koosolekul otsustati lugeda nõudeavaldused esitamata jäätuks, kuna seisuga 03.märts 2003.a. kell 12.00 vastavalt Pankrotiseaduse § 69 lg 1 ükski võlausaldaja pankrotiavaldust ei esitanud. 28.03.2003.a. on võlgnik E.S esitanud vastuväite Eesti Ühispanga nõudele ja koosolekul palub pankrotihaldurit kaitstes tema huve esitada vastuväide. Pankrotihaldur G. Mihelson vaatamata nõudeavalduste puudumisele arvestades võlgniku huve vaidleb vastu Eesti Ühispanga nõudele E. S pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosoleku kohta 03.03.2003.a. kell 12.00 koostati nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ja tunnustatud nõuete nimekiri, mis allkirjastati kõigi kohalolijate poolt. Ei võlgnik, võlausaldaja ega ka haldur vastavalt
võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega loeti nõudeavaldused esitamata jäetuks. Puudub vaidlus nõuete tunnustamise üle, kuna vastavalt
Nõuete kaitsmise 03.03.2003.a. koosolekul ei ilmnenud, et nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine oleks põhinenud võltsitud andmetel või, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel oleks oluliselt rikutud seadust. Ükski võlausaldaja, võlgnik või haldur ei ole nõudnud nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise uuesti läbi vaatamist nõuete kaitsmise koosolekul. Ükski võlausaldaja ei ole kohtusse pöördunud nõude tunnustamise hagiavaldusega. Seega ei vajanud ükski võlausaldaja nõude tunnustamiseks kohtuotsust ning ühtki isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Tulenevalt
lg-st 1, §-dest 70 ja 71 ning § 72 lg-test 2,3,6 oli E.S pankrotimenetluses tagatud põhimõte, et igal võlausaldajal oleks võimalus vastu vaielda kaitsmisele esitatud nõudele või selle rahuldamisjärgule. See põhimõte tagatakse nõuete esitamise, nendega eelneva tutvumise, vastuväidete esitamise ja nõuete tunnustamise korra kaudu. Selle põhimõtte järgimine tähendab, et kohus ei saa tunnustada ühegi võlausaldaja sellist nõuet või nende nõuete rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekul. Narva Linnakohus on 21.09.2004.a. jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2 - 347/02 seisukohal, et kuna AS Eesti Ühispank nõudeavaldus on loetud esitamata jäetuks, siis see ei ole esitatud 2
koosoleku otsuse alusel. Seisuga 11.10.2004.a. pankrotivara arvel on Hansapanga arvelduskontol nr 221004131466 rahaliste vahendite jääk summas 281 322, 56 krooni, mis ettepaneku rahuldamisel kuulub tagastamisele E.S-le. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel väljamakseid teostatud ei ole. Võlgnikul teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Tunnustatud nõuded puuduvad. Hagisid pankrotihaldur esitada ei kavatse. Kohtukulud puuduvad, halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks on tehtud väljamakseid summas 34 840 krooni, mis on tehtud võlausaldajate 20.12.2002.a koosoleku otsuste alusel. IV Andmed pandieseme müügist saadu kohta Puudusid pandiga tagatud nõuded ja seega ka pandiese, seetõttu puuduvad vastavad andmed. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikule kuuluvat vara müüdud ei ole. Nõuded teiste isikute vastu, saada oleva vara osas puuduvad. Haldur ei pea võimalikuks nõuete esitamist teiste isikute vastu. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, korraldanud raamatupidamiskohustuslasest võlgniku raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele, valitsenud pankrotivara. Pankrotivara valitsemine on seisnud pankrotivõlgniku tegevuse juhtimises ja pankrotivara säilimise tagamises. Halduril on olnud seejuures juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Halduril on olnud kohustus teavitada pankrotitoimkonda pankrotimenetluse läbiviimisega seotud tegevustest. VII Kohtkulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotitoimkonna poolt otsustati kiita heaks halduri tegevus pankrotimenetluse läbiviimisel. Väljamakseid pankrotivarast on tehtud halduri vajalike kulutuste katteks 34 840 krooni. 3
) § 157 p 7 pankrotimenetlus lõpeb muul seadusest tuleneval alusel. Kohus leiab, et kuna võlgniku vastu vastavalt pankrotiseadusele nõudeid ei esitatud, siis ei ole võimalik täita pankrotimenetluse eesmärki st. rahuldada võlausaldajate nõudeid ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest, seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada muul seadusest tuleneval alusel.
lg 7 kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka pankrotihalduri vabastamine tema kohustustest. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse, tuleb pankrotihaldur Gennadi Mihelson vabastada tema kohustustest. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes
§-dest 1 lg 2 ja 3, 2, 3, 157 p 7, 163, 165 lg 3, 166 lg 7 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.