← Eesti

3-06-198/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-198 Haldusasi AS Klass Auto (likvideeri

§ 26lg 1 p 1).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

3. Mõista MTA Põhja MTK-lt AS Klass Auto (likvideerimisel) kasuks välja osaliselt kantud riigilõiv, summas 1000.- (üks tuhat) krooni. Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 15.12.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 29.12.2005 maksuotsuse nr 12-5/722, millega kohustas AS-i Klass Auto (likvideerimisel) tasuma täiendavalt käibemaksu summas 258 209 krooni ja tulumaksu summas 594 742 krooni. Maksuotsuses asus Põhja MTK seisukohale, et Baltex Auto OÜ, OÜ Vipemer ning OÜ Mormele rekvisiitidega arvete alusel ei saanud kaebuse esitaja soetada autosid ega osta teenust eelpoolloetletud äriühingutelt. Samuti leiti otsuses, et kaebuse esitaja poolt tehtud kulu OÜ Mormele, Baltex Auto OÜ, OÜ Vipimer ja OÜ Scanvest arvete alusel ei ole ettevõtlusega seotud. 1
  2. AS Klass Auto (likvideerimisel) esitas 27.01.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub maksuotsus tühistada.
  3. Tallinna Halduskohus võttis oma 31.01.2006 määrusega kaebuse menetlusse, jättes samas rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse maksuotsuse täitmise peatamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  4. Maksuamet on eksinud korduvrevisjoni keelu vastu. Nimelt väljastas maksuhaldur kaebuse esitajale 05.04.2004 teate, et revisjon lõpeb hiljemalt 30.11.
  5. Sellest hoolimata teatas maksuhaldur 08.02.2005, et revisjon pikeneb kuni 30.11.
  6. Kuigi maksuhaldur räägib revisjoni tähtaja pikendamisest, on sisuliselt tegemist korduvrevisjoniga, kuna pikendatud perioodil uuriti varasemalt läbi vaadatud asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et korduvrevisjon on ebaproportsionaalselt koormav toiming ning maksurevisjon viidi seega läbi ebaseaduslikult.
  7. Alusetud on Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) seisukohad, mille kohaselt kaebuse esitaja ei soetanud sõiduautot „Mazda Xedos 9“ mitte 29.06.2000 OÜ-lt Mormele arve nr 2002 alusel, vaid 17.11.1999 Baltex Auto OÜ-lt. Lisaks pannakse otsuses kahtluse alla ka esitatud arvetel kajastatud teenustööde ostmine OÜ-lt Mormele. Komisjonimüügi puhul esitab kauba müüki tooja täisarve komisjonimüüjale ning komisjonimüüja omakorda täisarve ostjale. See on vajalik korrektse maksuarvestuse jaoks ning seda näeb ette käibemaksuseadus. Seepärast ongi tehtud nii OÜ Mormele arve kaebuse esitajale kui ka kaebuse esitaja arve Hansa Liisingule. OÜ Mormele esindaja esitas vajaminevad dokumendid ning kaebaja viis tehingu probleemitult läbi. Mazda vormistamine ARK-s kaebuse esitaja nimele ei oma õiguslikku mõju, kuna ARK registrikanne on vaid informatiivne ning ei saa seega asjas kaebuse esitaja maksukohustuse suurendamist mõjutada. OÜ Mormele osutas kaebuse esitajale kasutatud autode remondi ja müügiettevalmistusega seotud teenuseid äritegevuse intensiivsetel perioodidel, mil ettevalmistamist vajavate sõidukite hulk ei võimaldanud kaebuse esitajal kõiki töid ise teha ning seetõttu oli kiiresti vajalik kolmandate isikute teenuste kasutamine. Vaidlust ei ole küsimuses, et arvetel nimetatud teenused on tegelikkuses osutatud ning need olid kaebuse esitaja ettevõtluses vajalikud. Kaebuse esitaja on tegutsenud heauskselt ning eeldanud, et OÜ Mormele täidab maksukohustusi.
  8. Vastustaja PMTK on valesti aru saanud tehingust, olles leidnud, et kaebuse esitaja ei ole sõiduautot „Mercedes-Benz C220“ 19.10.2000 OÜ-lt Vipemer soetanud, vaid on soetanud sõiduauto 17.11.1999 OÜ-lt Baltex Auto. OÜ Vipemer volitatud esindaja tõi sõiduauto kaebuse esitaja juurde komisjonimüüki. Sõiduauto vormistamine ARK-s ei oma õiguslikku mõju, kuna ARK registrikanne on vaid informatiivne. Kuna OÜ-l Vipemer oli kehtiv KMKR number, ei olnud kaebuse esitajal põhjust kontrollida OÜ Vipemer esindaja volitusi ega tegevust täpsemalt.
  9. Väär on PMTK seisukoht, mille kohaselt ei ole kaebuse esitaja saanud autode müügialast ettevalmistustööd OÜ-lt Baltex Auto. Kaebuse esitaja tasus OÜ-le Baltex Auto alles ülevaatuse järgselt Mormele arve alusel ning koostati ka sularaha väljamineku order. Kuna OÜ-l Baltex Auto oli kehtiv KMRK number, ei olnud kaebuse esitajal põhjust kontrollida OÜ Baltex Auto volitusi ega OÜ Baltex Auto tegevust täpsemalt.
  10. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja ei ole teostanud tehinguid OÜ-ga Scanvest. OÜ Scanvest osutas kaebuse esitajale kasutatud autode müügiettevalmistusega seotud teenuseid
  11. a märtsis. OÜ Scanvest seadusliku esindaja volitatud isikule anti ettevalmistamist vajavad autod ning OÜ Scanvest teostas tööd. Kuna kaebuse esitaja tasus alles 2 peale tööde ülevaatamist, ei olnud täiendav kontroll Scanvesti tegevuse üle vajalik. Kuna OÜ-l Scanvest oli kehtiv KMKR number, ei olnud kaebuse esitajal põhjust kontrollida Scanvesti esindaja volitusi ega tegevust täpsemalt. Vaidlust ei ole küsimuses, et arvetel nimetatud teenused on tegelikkuses osutatud ning need olid kaebuse esitaja ettevõtluses vajalikud. Kaebuse esitaja on tegutsenud heauskselt ning eeldanud, et OÜ Scanvest täidab maksukohustusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  12. OÜ Mormele ei saanud sõiduautot AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto Likvideerimisel) müüa 29.06.2000 ega anda ka komisjonimüüki, kuna asjas kogutud tõendite põhjal kuulus sõiduauto omandiõigus perioodil 17.11.1999 kuni 30.06.2000 AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto Likvideerimisel). Kaupa, käibemaksuseaduse tähenduses, ei saa müüa või anda komisjonimüüki ilma omandiõiguseta. Käesolevas asjas ei ole kinnitust leidnud, et AS Eurost Auto oleks sõiduauto nimetatud perioodil võõrandanud kellelegi kolmandale isikule ning seejärel ostnud või teostanud komisjonimüüki samale sõiduautole. Kaebuse esitaja raamatupidamise dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja on soetanud ühe ja sama sõiduauto, Mazda Xsedos nii OÜ-lt Baltex Auto kui ka OÜ-lt Mormele. Samuti on kaebuse esitaja mõlemal korral tasunud kauba eest ja arvestanud arve alusel sisendkäibemaksu maha tasumisele kuuluvast käibemaksust. Samuti ei saanud OÜ Vipemer sõiduautot AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto likvideerimisel) müüa 19.10.2000 ega anda ka komisjonimüüki, kuna asjas kogutud tõendite põhjal kuulus sõiduauto omandiõigus perioodil 17.11.1999 kuni 24.10.2000 AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto Likvideerimisel). Kaebuse esitaja raamatupidamise dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja on soetanud ühe ja sama sõiduauto, „Mercedes-Benz C220“ nii OÜ-lt Baltex Auto kui ka OÜ-lt Vipemer. Samuti on kaebuse esitaja mõlemal korral tasunud kauba eest ja arvestanud arve alusel sisendkäibemaksu maha tasumisele kuuluvast käibemaksust. Lisaks ei oska sõiduautode väidetava müügi kohta AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto Likvideerimisel) seletusi anda ei OÜ Mormele ega ka OÜ Vipemer juhatuse liikmed.
  13. Kaebuse esitaja kajastab
  14. a märtsi, juuni, septembri, oktoobri ja
  15. a märtsi ning aprilli käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulgas OÜ-de Scanvest, Baltex Auto ja Mormele rekvisiitidega arveid, mille sisuks on autode remonttööd või müügieelne ettevalmistus. Arvetest nähtuvalt on eelloetletud äriühingud osutanud AS-le Eurost Auto (AS Klass Auto Likvideerimisel) mitmesuguseid sõiduautodega seotud remonttöid. Samas ei ole kaebuse esitaja selgitanud, kellega konkreetsete tehingute puhul eelloetletud äriühingutest suheldi, samuti ei koostatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akte ning lepinguid. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile tehingute toimumise tõendamiseks esitanud üksnes arved ning tasumist tõendavad dokumendid. Teenuse tellija, AS Klass Auto (likvideerimisel), ei oska muuhulgas selgitada, kus teenuseid osutati ning kes olid isikud, kes toimetasid autosid töökotta. Antud juhul on selgitatud, et autod anti üle volitatud isikutele, kuid volitust tõendavaid dokumente või konkreetseid isikute nimesid mainitud ei ole.
  16. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 03.06.2004 otsuse nr 3-3-1-24-04 punktile 15 ning raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 p-le 3, on PMTK seisukohal, et sularaha saaja isikusamasuse tuvastamine on raamatupidamise seisukohast oluline, sest väljamaksed kuuluvad maksustamisele või mitte, erinevate aluste põhjal ning seega muudavad äriühingu varalisi kohustusi erineval määral. Sellest tulenevalt on sularahas tehtud väljamakse saaja isikusamasuse tuvastamise kohustus pandud äriühingule. Maksumenetluses ei ole tuvastatud väidetavaid isikuid, kellele sularahas tasuti. Seega ei ole kaebuse esitaja näidanud üles nõutavat 3 hoolsust ega tõendanud, et tehingud on toimunud ka tegelikult ning kauba/teenuse müüja on tõepoolest arvel märgitud isik. Maksumenetluse käigus kaebuse esitaja seda tõendanud ei ole. Kaebuse esitaja ei tea, kellelt reaalselt kaupa/teenust soetati, kellele tasuti ning kes kaebuse esitaja poolt arvetel näidatud teenust tellis. Vastavalt OÜ-de Mormele, Baltex Auto, Scanvest ja Vipemer juhatuse liikmete poolt antud ütlustele ei olnud nad teadlikud firmadega seotud tehingutest. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et maksumenetluses ei ole tuvastatud isikut, kellelt väidetavalt teenust/kaupa soetati. Seega ei ole äriühing täitnud majandustehingute dokumenteerimise nõuet.
  17. Riigikohtu halduskolleegium on oma 03.06.2004 otsuse nr 3-3-1-21-04 p-s 15 selgelt väljendanud seisukohta, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, seda eriti olukorras kui tasutakse sularahas. Maksuotsusega on tuvastatud väidetavalt sularahas tasumine, mida tehingu teine poolt eitab. Seega on tegemist ostja hoolsusnõude rikkumisega. Riigikohtu halduskolleegium on 03.06.2004 otsuse nr 3-3-1-48-04 p-s 14 asunud seisukohale, et kui väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust, on õige maksuhalduri ja kohtute seisukoht, et kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks tulumaksuseaduse § 51 järgi. KOHTU SEISUKOHT
  18. Sõiduautode Mazda Xedos 9 ning Mercedes Benz C220 soetamine Käesolevas haldusasjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja on OÜ Mormele 29.06.2000 sõiduauto Mazda Xedos 9 müügiarve nr. 2002 ning OÜ Vipemer 19.10.2000 Mercedes Benz C220 müügiarve nr. 024 alusel sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud. Kuna maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et sõiduautosid eeltoodud arvete alusel tegelikult ei soetatud, peab kohus kontrollima tehingute toimumist kaebuse esitaja ning eeltoodud äriühingute vahel. 13.1 Sõiduauto Mazda Xedos 9 soetamine OÜ Mormele on 29.06.2000 esitanud kaebuse esitajale tasumiseks arve nr. 2002 sõiduauto Mazda Xedos 9 eest, summas 161 016,94 krooni, millele lisandus käibemaks 28 983,06 krooni (kogusumma 190 000 krooni) (toimiku lk. 43). Vastustaja on seisukohal, et eeltoodud arve alusel ei saanud sõiduauto omandiõigus kaebuse esitajale üle minna, kuna kaebuse esitajale juba kuulus nimetatud ajal sõiduauto omandiõigus. Autoregistriandmetest nähtuvalt registreeriti Mazda Xedos 9 kaebuse esitaja nimele 22.11.1999 ning 30.06.2000 läks sõiduauto omandiõigus üle AS-le Hansa Liising Eesti (toimiku lk. 93). Auto algse arvelevõtmise kohta on kaebuse esitaja esitanud ARK Tallinna büroole 17.11.1999 avalduse (toimiku lk. 94) ning maksnud ka koondarve, millest nähtub, et auto müüja Baltex Auto OÜ on müünud kaebuse esitajale 60 000.- krooni eest kasutatud sõiduauto (toimiku lk. 95). Sõiduki omandiõiguse hilisema ülemineku kohta kaebuse esitajalt Hansa Liising Eesti AS-le on vormistatud sõiduki ostu-müügi (omaniku vahetuse) leping, millele on nii kaebuse esitaja kui ka Hansa Liising Eesti AS-i nimel alla kirjutanud V. P. (toimiku lk. 92). Kaebuse esitaja on vormistanud Hansa Liising Eesti AS-le 30.06.2000 arve, mille kohaselt tuli Hansa Liising Eesti AS-l tasuda sõiduauto Mazda Xedos 9 eest koos käibemaksuga 199 000.- krooni (toimiku lk. 4 90). Poolte vahel on sõlmitud 30.06.2000 ka sõiduauto ostu-müügileping nr. 02084 (toimiku lk. 91). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendite alusel tuleb pidada põhjendatuks maksuhalduri järeldust selle kohta, et kaebuse esitaja oli juba OÜ Mormele 29.06.2000 arve esitamise ajal Mazda Xedos 9 omanik. Asjaolu, et Baltex Auto OÜ on müünud kaebuse esitajale sõiduauto Mazda Xedos 9, on kaebuse esitaja ise oma esindaja allkirjaga sõiduki registreerimiseks esitatud koondarvel tõendanud. Eeltoodud dokumendile on alla kirjutanud V. P.1, kelle töökohustuseks maksuhaldurile antud kirjaliku seletuse kohaselt oli vormistada ARK büroos sõidukite omanikuvahetust ning kes sai kõik korraldused tööks R. J.i käest (toimiku lk. 114). Äriregistri väljatrükist nähtuvalt oli R. J. Klass Auto AS-i (endine Eurost Auto AS) juhatuse liige alates 29.07.1997 kuni 28.09.
  19. Vaidlus puudub selle üle, et maksuhaldur ei ole kontrollinud asjaolu, kas kaebuse esitaja on Baltex Auto OÜ-lt
  20. aastal sõiduauto Mazda Xedos 9 omandamisel sisendkäibemaksu oma käibest maha arvanud või mitte, kuna maksurevisjoniga kontrolliti vaid kaebuse esitaja käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2000 kuni oktoober 2002 (kaasa arvatud), mistõttu
  21. aasta kohta andmeid ei kogutud. Samas ei mõjuta eeltoodu kohtu arvates maksuhalduri järeldust selle kohta, et OÜ Mormele 29.06.2000 arve alusel sõiduauto ostu-müügitehingut ei toimunud ning kaebuse esitajal eeltoodud arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei olnud. Revideeritavast maksuperioodist väljapoole jäänud võimaliku arve alusel kaebuse esitajale täiendavat maksu määratud ei ole. Seega omab maksustamise seisukohast tähtsust vaid asjaolu, kas tehing OÜ-ga Mormele toimus või mitte. Kuigi kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et autoregistri andmed on vaid informatiivse tähendusega ning ei välista sõiduauto omaniku vahetust ka ajal, mil kaebuse esitaja oli autoregistri andmete järgi sõiduauto Mazda Xedos 9 omanikuks, ei ole kaebuse esitaja esitanud usutavat versiooni ega tõendeid, millest nähtuks, millal ning millise hinna eest sai OÜ Mormele sõiduauto Mazda Xedos 9 omanikuks ning miks ei toimunud vahepealne omaniku kande muutus autoregistri andmetes, kuigi auto müügi korral Hansa Liising Eesti AS-ile tehti kohe muudatused ka autoregistri andmetes. V. P., kes 01.06.2000 töölepingu (toimiku lk. 116) p. 3.2.4 kohaselt tegeles autoregistri ja tehnilise ülevaatuse dokumentide vormistamisega ning p. 3.2.5 kohaselt sisseostetud ja komisjonimüügis olevate autode aruandluse koostamisega, ei vormistanud suuliste selgituste protokolli kohaselt OÜ Mormele ja AS-i Eurost Auto vahelisi sõiduautode üleandmise-vastuvõtmise dokumente ega olnud kuulnud OÜ-st Mormele (toimiku lk. 110). Samas on kaebuse esitaja juhatuse liige R. J. andnud maksuhaldurile suulise seletuse, mille kohaselt tema OÜ-le Mormele raha üle ei andnud ning OÜ-ga Mormele võis tegeleda V. P. (toimiku lk. 139). Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt nõustub kohus maksuhalduriga selles, et kaebuse esitaja on alusetult OÜ Mormele 29.06.2000 arve alusel sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud. 13.2 Sõiduauto Mercedes Benz C220 soetamine OÜ Vipemer 19.10.2000 arve nr. 024 kohaselt müüs OÜ Vipemer AS-le Eurost Auto sõiduauto Mercedes Benz C220, hinnaga 169 491,52 krooni, millele lisandus käibemaks 30 508,48 krooni (hind kokku 200 000 krooni) (toimiku lk. 65). Nimetatud auto on ARK Tallinna büroole 24.10.2000 esitatud sõiduki ostu-müügi lepingu ning 23.10.2000 ostu-müügilepingu nr. 02211 (toimiku lk. 104-105) alusel kaebuse esitaja poolt müüdud J. P.’le. 5 Autoregistri andmetest nähtuvalt muudeti samas juba 22.11.1999 registriandmeid selliselt, et sõiduauto omanikuks sai Eurost Auto AS. ARK Tallinna büroole 17.11.1999 esitatud sõiduki ostu-müügi lepingust nähtuvalt on Baltex Auto OÜ sõiduauto Mercedes Benz C220 Eurost Auto AS-le müünud ja üle andnud (toimiku lk. 99). Eeltoodud andmete õigsust on nii müüja (üleandja) kui ka ostja (vastuvõtja) nimel kinnitanud V. P. Uus registriandmete muutus toimus alles 24.10.2000, mil sõiduauto uueks omanikuks registreeriti J. P. (toimiku lk. 106). Seega ei peegelda autoregistriandmed vahepealseid võimalikke omanike vahetusi. Küll aga on autoregistrikeskusele esitatud 23.10.2000 R. J. kui Eurost Auto AS-i juhatuse esimehe otsus sõiduauto Mercedes Benz müümiseks ning V. P.’i volitamiseks ARK büroos dokumentidega tegelemiseks (toimiku lk. 103). Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule usutavat versiooni ega tõendeid, millest nähtuks, millal ning millise hinna eest sai OÜ Vipemer sõiduauto Mercedes Benz C220 omanikuks ning miks ei toimunud vahepealne omaniku kande muutus autoregistri andmetes. V. P.’il ei olnud suuliste selgituste protokollist nähtuvalt OÜ-ga Vipemer sõiduautode üleandmise-vastuvõtmise dokumentide sõlmimise kohta mingit teavet (toimiku lk. 110). OÜ Vipemer kunagine juhatuse liige ning praegune dokumentide hoidja A. K. ei tea suuliste selgituste protokolli kohaselt midagi AS-ist Eurost Auto ega ka V. P.’ist, ei ole OÜ-d Vipemer soetanud ega OÜ Vipemer arvetele allkirja andnud (toimiku lk. 147). OÜ Vipemer pangakonto allkirjaõiguslik isik A. A.’a kirjaliku seletuse kohaselt ei ole ta osalenud auto Mercedes Benz C220 müügitehingus ega kinnita ka raha laekumist OÜ Vipemer pangakontole, kuna andis pangakaardi kohe pärast kättesaamist üle kolmandale isikule. Kirjalikust seletusest nähtuvalt vormistas ta kaardi enda nimele raha eest, kuid mingeid tehinguid ise firma rahadega ei teinud (toimiku lk. 146). Kuna kaebuse esitaja ei ole seega suutnud kummutada vastustaja versiooni, mille kohaselt sõiduauto Mercedes Benz C220 ostutehingut kaebuse esitaja ja OÜ Vipemer vahel ei toimunud, kuna kaebuse esitaja oli juba väidetava ostutehingu ajal sõiduauto omanik, tuleb pidada õigeks maksuhalduri järeldust, mille kohaselt kaebuse esitajal puudus õigus OÜ Vipemer 19.10.2000 arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kohus on ühtlasi seisukohal, et kuna sõiduauto omandamine
  22. aastal jääb väljapoole revideeritavat maksustamisperioodi, ei pidanud maksuhaldur OÜ Vipemer ning kaebuse esitaja vahelise väidetava sõiduki müügitehingu toimumise kohta seisukoha võtmiseks omama ümberlükkamatut teavet selle kohta, kas AS Baltex Auto oli
  23. aastal vormistatud dokumentide alusel ka tegelikult isikuks, kellelt kaebuse esitaja sõiduauto soetas. Kohtu arvates piisas käesoleval juhul sõiduauto soetamise fakti tuvastamisest, mis on ARK büroost saadud dokumentide alusel tõendatud.
  24. OÜ Mormele, Scanvest OÜ ning Baltex Auto OÜ poolt väljastatud autode remonditööde arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja on kajastanud
  25. aasta märtsi, juuni, septembri, oktoobri ja
  26. aasta märtsi ning aprilli käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulgas OÜ Mormele ja Scanvest OÜ ning Baltex Auto OÜ rekvisiitidega arveid, mille sisuks on autode remonttööd või müügieelne ettevalmistus. Maksuotsusega hõlmatud perioodi november 2000 kuni aprill 2001 kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 18 lg 1 sätestas: „Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse paragrahvis 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma 6 ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasutud käibemaks.“ Vaidlustatud maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ Mormele, Baltex Auto OÜ ja OÜ Scanvest rekvisiitidega arved ja muud dokumendid on koostatud tehingute kohta, mida antud äriühingud ei ole reaalselt teinud (maksuotsuse lk. 13). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Eurost Auto AS ei saanud osta teenust eelpoolloetletud äriühingutelt. „Reaalse teenuse ja kauba olemasolu korral on selle müüjaks olnud keegi kolmas isik ja reaalselt mittetegutseva äriühingu nimel väljastatud arvetel kajastatud tehinguid poolte vahel ei ole toimunud. /…/ Oluline on ka asjaolu, kas kuludokumendil näidatud kaup on kulusaaja poolt kulukande tegijale üle antud. Kui kulukanne küll tehakse ja saadakse ka kaup, kuid mitte kulukande saajalt, vaid tundmatult kolmandalt isikult, siis ei ole kuludokumendi alusel võimalik tuvastada adekvaatselt majandustehingu toimumist kuludokumendil näidatud poolte vahel.“ (maksuotsuse lk. 14). Lõppjäreldusena leidis maksuhaldur maksuotsuses, et Eurost Auto AS-i poolt tehtud kulu OÜ Mormele, Baltex Auto OÜ ja OÜ Scanvest arvete alusel ei saa käsitleda ettevõtlusega seotud kuluna, kuna Eurost Auto AS ei ole suutnud maksuhaldurile tõestada, kes on tehingu teine pool (maksuotsuse lk. 14). Kirjalikus seletuses kohtule asus maksuhaldur seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole näidanud üles nõutavat hoolsust (seletuse lk. 3). Kohtuistungil asus maksuhaldur nii seisukohale, et remonditöid pole üldse teostatud kui ka seisukohale, et arvetel näidatud remonditöid võisid siiski teostada teised äriühingud (toimiku lk. 282). Riigikohus on 06.03.2002 otsuses nr. 3-4-1-1-02 p-s 16 leidnud: „Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.“ Samas ei laiene ostja heausksuse põhimõte juhtumile, kui on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed ostja ja müüja – käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta (vt Riigikohtu otsus nr. 3-3-1-50-03 p. 10). Samas on Riigikohtu halduskolleegium 02.10.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-50-03 p-s 9 leidnud: „…käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult.“ 14.1 Tehingud OÜ-ga Mormele OÜ Mormele on esitanud kaebuse esitajale
  27. aastal tasumiseks järgmised arved: 01.09.2000, summas 49 726.- krooni, 04.09.2000 summas 29 256 krooni, 06.09.2000 summas 49 986.- krooni (septembris kokku 148 968 krooni ulatuses), 02.10.2000 summas 49 500.krooni, 05.10.20000 summas 48 970.- krooni, 11.10.2000 summas 49 855.- krooni, 16.10.2000 summas 47 318.- krooni, 19.10.2000 summas 49 272.10 krooni, 23.10.2000 summas 48 557.krooni, 27.10.2000 summas 48 527.90 krooni (oktoobris kokku 342 000 krooni ulatuses). OÜ Mormele on esitanud kaebuse esitajale
  28. aastal tasumiseks järgmised arved: 09.03.2001, summas 41 300.- krooni, 11.03.2001 47 200.- krooni, 15.03.2001 46 020.- krooni, 7 16.03.2001 42 480.- krooni, 20.03.2001 47 672.- krooni, 22.03.2001 41 536.- krooni, 26.03.2001 43 660.- krooni, 27.03.2001 49 560.- krooni, 30.03.2001 30 573.80 krooni (märtsis kokku 390 001.80 krooni) ning aprillis 2001 järgmised arved: 12.04.2001 40 000 krooni ja 19.04.2001 38 000 krooni (aprillis kokku 78 000 krooni). Kaebuse esitaja on kõigi eeltoodud arvete eest tasunud sularahas. OÜ Mormele on asutatud 21.03.2000, põhitegevusalaga tööstus- ja toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, komisjonikaubandus, eksport ja import ning transportteenuse osutamine. Autode remonttöid, hooldust ja autode ostu-müüki ei ole tegevusaladena loetletud. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Mormele ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi maksu- ega käibedeklaratsiooni ega tasunud riiklikke makse. OÜ Mormele oli registreeritud TJIMA-s käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2000 kuni 31.03.
  29. OÜ Mormele pangakontolt ei ole tasutud majanduskulude või remonditeenuste ega hooldustööde teostamise eest ega makstud töötasusid. Eesti Haigekassa 23.10.2003 kirja nr. 1-6/6434 kohaselt puudusid OÜ-l Mormele ravikindlustusega kindlustatud töötajad. OÜ Mormele juhatuse liige Ü. T. on andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt temalt rööviti raha, pass ja autojuhiload ning tehti enda teadmata juhatuse liikmeks. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ Mormele näol oli tegemist varifirmaga, kes reaalselt ei tegutsenud. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse RPTS § 6 lg-st 5 tulenevalt on tehingu sooritaja kohustatud tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. RPTS kui väljaspoole maksuõigust jääva õigusakti sätete rakendamise kohta maksuvaidluses on Riigikohtu halduskolleegium oma
  30. juuni
  31. a lahendis nr 3-3-1-40-04 selgitanud järgmist (p 9): „Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata.“ Kohus on seisukohal, et septembris ja oktoobris 2000 toimunud tehinguid, samuti märtsis ja aprillis 2001 toimunud tehinguid kokku saab vaadelda seotud tehingutena RPTS mõistes, kuna kõik eeltoodud tehingud toimusid lühikese ajaperioodi (september-oktoober 2000, märts-aprill 2001) jooksul, arvetel tasumiseks mõeldud summad olid praktiliselt identsed (jäid 40 000 – 50 000 krooni vahemikku) ning kõik arved seondusid sõiduautode müügieelse ettevalmistamisega. Kuna nii septembris-oktoobris 2000 kui ka märtsis-aprillis 2000 väljastatud sularahaarvete eest maksti sularahas kokku üle 100 000 krooni, oli kaebuse esitaja kohustatud RPTS-ist tulenevalt kontrollima müüja esindaja isikusamasust. Kaebuse esitaja juhatuse liige R. J. ei suutnud maksuhaldurile esitatud seletuses meenutada isiku nime, kellega 8 OÜ-st Mormele tehinguid tehti (toimiku lk. 135). Kaebuse esitaja töötaja V. P. ei olnud üldse kuulnud OÜ-st Mormele (toimiku lk. 110). Tunnistaja M. S., kes töötas AS-is Eurost Auto tehnilise töötajana, andis kohtus ütluse, mille kohaselt „OÜ Mormele tegi vist mingil ajal lühiajaliselt ettevalmistust“ ning autod vaatas üle ja arvetega tegeles A. J. (toimiku lk. 253). Tunnistaja A.J. ei suutnud kohtuistungil meenutada OÜ-d Mormele esindanud isiku nime (toimiku lk. 255). Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tehingute tegemisel OÜ-ga Mormele järginud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kuna tehingud varifirmaga OÜ Mormele tegelikkuses toimuda ei saanud ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud tehingu tegelikku teist poolt, puudub kaebuse esitajal käibemaksu mahaarvamise õigus. 14.2 Tehingud Scanvest OÜ-ga Scanvest OÜ on esitanud kaebuse esitajale
  32. aasta märtsis kokku viis arvet: 02.03.2000 summas 49 253.30 krooni, 08.03.2000 summas 25 016.00 krooni, 13.03.2000 summas 24 984.krooni, 14.03.2000 summas 47 200.- krooni ning 30.03.2000 summas 49 324.- krooni. Eeltoodud arvetest on 08.03.2000 ning 13.03.2000 arved tasutud maksekorraldusega, ülejäänud sularahas. 13.03.2000 arve on tasutud maksekorraldusega autorehvide eest, ülejäänud arvetel on selgituseks märgitud „müügieelne ettevalmistus“. Kohus on seisukohal, et 02.03.2000, 08.03.2000, 14.03.2000 ning 30.03.2000 sularahas ja sularahata arvete aluseks olevate tehingute näol on tegemist omavahel ilmselt seoses olevate tehingutega. Kuna eeltoodud tehingute alusel teostatud maksed ei ületa aga 200 000 krooni piiri, ei olnud kaebuse esitajal kohustust Scanvest OÜ esindajate isikusamasuse tuvastamiseks RPTS alusel ning kaebuse esitaja hoolsuskohustus sai piirduda kontrollimisega, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kõigil Scanvest OÜ arvetel on olemas käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksusumma. Maksuotsuses esitatud väide selle kohta, et teostatud tööde kohta puudusid kalkulatsioonid ning arvetelt ei selgu, milliseid autosid on remonditud, ei saa välistada hoolsuskohustust täitnud kaebuse esitaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samuti ei ole maksuhaldur tuvastanud, et Scanvest OÜ oleks tegutsenud kaebuse esitaja kontrolli all. Seega tuleb maksuotsus Scanvest OÜ-ga teostatud tehingutest tuleneva maksu juurdemääramise osas tühistada. 14.3 Tehingud Baltex Auto OÜ-ga Baltex Auto OÜ on esitanud kaebuse esitajale
  33. aasta juunikuus järgmised arved: 05.06.2000 arve summas 49 138.- krooni, selgitusega „värvieelne ettevalmistamine ja värvimine“, 12.06.2000 arve summas 48 860.- krooni, selgitusega „kere ja plekitööd, venitus“ ning 27.06.2000 arve summas 49 981.- krooni, selgitusega „puhastamine, poleerimine, vahatamine“. Arvetest nähtuvalt on arved väljastanud M. L. ning arvetel on ka loetavalt allkirjana kirjutatud M. L.. Kõigi eeltoodud arvete eest on kaebuse esitaja tasunud sularahas. M. L. kirjaliku seletuse kohaselt ei tea ta midagi OÜ Balteks Auto tehingutest ega tunne OÜ Balteks Auto asutajat T. N.(toimiku lk. 221). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Baltex Auto OÜ registrisse kantud 31.10.
  34. Alates 08.07.1998 kuni 01.02.2001 oli äriühingu juhatuse liikmeks M. L.. 01.02.2001 on äriühing kantud sundlõpetamisnimekirja. Ainsast äriühingu poolt esitatud majandusaasta aruandest
  35. aasta kohta nähtub, et äriühingu põhitegevusalaks oli kasutatud mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük. Maksuhaldur on tuvastanud, et Baltex Auto OÜ oli registreeritud TJIMA-s käibemaksukohustuslasena perioodil 01.11.1997 kuni 30.09.2000, kuid käibedeklaratsioone on esitatud kuni
  36. aasta oktoobrikuuni (k.a.). Hansapanga 07.06.2000 kirjast TJIMA-le nähtub, et Baltex Auto OÜ nimel 10.10.1997 avatud konto allkirjaõiguslikeks isikuteks olid 9 alates 12.11.1997 kuni 21.01.1999 T. N. ning alates 21.01.1999 T. N. ja V. P. (toimiku lk. 210). T. N. on kriminaalasjas toimunud ülekuulamise raames andnud ütlused, millest nähtuvalt pakkus R. J. talle lisatööd, mis seisnes selles, et ta vormistati AS-i Baltex Auto juhatuse liikmeks ja pangas allkirjaõiguslikuks isikuks, mille eest ta hakkas saama 1000 krooni palgale lisa. T. N. ütluste kohaselt hakkas ta edaspidi panka raha viima ja pangast raha välja võtmas käima, pidi allkirjastama ka arveid ja maksuametile saadetavaid deklaratsioone ja aruandeid. Kõik tunnistaja allkirja nõudvad dokumendid tõi talle allkirjastamiseks R., samuti andis tunnistaja R. kätte kõik AS-i Baltex Auto arvelt välja võetud summad ja temalt sai ka kõik korraldused.
  37. aasta suvel vormistas tunnistaja end R.’i soovil AS-i Baltex Auto juhatusest välja konsultatsioonifirmas Divec (toimiku lk. 223). V. P. on andnud kirjaliku selgituse, milles ta selgitab järgmist: „Baltex Auto OÜ tegutsemise ajal olin Hansapangas firma allkirjaõiguslik inimene, kuna selleks andis suulise käsu R J. T. N.’ile, kes vormistas Hansapangas vastavad dokumendid ja näitas mulle, kuidas telepank toimib. Baltex Auto OÜ kontolt Hansapangast olen võtnud välja rahasummasid ja viinud need R. J. kätte (toimiku lk. 115).“ R. J. on omakorda OÜ-ga Baltex Auto teostatud tehingute osas selgitanud järgmist: „OÜ Baltex Auto poolt teostatud remonttööde kohta üleandmisvastuvõtmise dokumente ei koostatud, ka selles äriühingus remonttööde teostamise korraldas V. P., ise ei tegelenud selle valdkonnaga, ei tea isikutest kedagi. Raha võttis V. P. Eurost Auto kassast ja ise maksis arve alusel edasi, mina viseerisin arve ja lisasin oma avansiaruande juurde“ (toimiku lk. 140). Kohus loeb M. L.’i, T. N.’i ning V. P.’i poolt maksuhaldurile antud selgitustega tõendatuks, et M. L. Baltex Auto OÜ esindajana Baltex Auto OÜ nimel tegelikult tehinguid ei teostanud ning Baltex Auto OÜ tegevust juhtis ning pangaarvel toimunud liikumisi kontrollis faktiliselt R. J.. Eeltoodud järeldustest lähtudes ei pea kohus samas usaldusväärseiks R. J. poolt antud selgitusi. Kohus nõustub maksuhalduri maksuotsuses (lk. 14) tehtud järeldusega, et Baltex Auto OÜ tegutses R. J.i kontrolli all. Riigikohtu halduskolleegium on 5.mai 2003 otsuses asjas nr. 3-3-139-03 p-s 12 selgitanud: „Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“ Kohus on seisukohal, et arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid on kaebuse esitaja käesoleval juhul kasutanud OÜ Baltex Auto rekvisiitidega arveid teadlikult AS-st Klass Auto raha maksuvabalt äriühingust väljaviimiseks maksupettuse eesmärgil. Sel põhjusel puudus ASil Klass Auto õigus sisendkäibemaksu Baltex Auto OÜ arvete alusel mahaarvamiseks.
  38. Korduvrevisjoni keeld 10 Kaebuse esitaja on kaebuses leidnud, et Maksuamet on eksinud korduvrevisjoni keelu vastu, pikendades pärast esialgse revisjoni tähtaja lõppemist revisjoni tähtaega. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on sisuliselt korduvrevisjoniga, kuna pikendatud perioodil uuriti varasemalt läbi vaadatud asjaolusid. Korduvrevisjoni keeld tuleneb MKS § 102 lõikest 3, mille kohaselt revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu on tuvastatud seoses MKS §des 152-154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend või kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust. Riigikohtu halduskolleegium on 20.10.2004 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-48-04 p-s 11 leidnud, et eeltoodud piirang tuleneb nii usalduse kaitse kui proportsionaalsuse põhimõttest. Riigikohus järeldas, et juhul, kui varem kehtinud MKS alusel on läbi viidud revisjon ja selle tulemusena on tehtud maksusumma määramise ettekirjutus, siis saab seda muuta ainult uue tõendi või asjaolu ilmnemisel tingimusel, et see tõend või asjaolu on tuvastatud seoses MKS-s sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend, või kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul revisjoni tähtaja lõppedes maksuotsust ei koostatud ning revisjon sisuliselt jätkus, ei kuulu kohaldamisele ka MKS § 102 lõikes 3 toodud põhimõte ning maksuhaldur ei ole eksinud korduvrevisjoni keelu vastu.
  39. Kaebuse osaline rahuldamine ning kohtukulud Eeltoodud kaalutlustel tuleb kaebus OÜ-d Scanvest puudutavas osas rahuldada ning maksuotsus OÜ-d Scanvest puudutavate tehingutega seotud osas (käibemaksu ja tulumaksu juurdemääramise osas) tühistada. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja ei esitanud kohtuistungil kohtule taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajalt, küll on aga kaebuses taotlenud kohtusse pöördumisega seotud kulude hüvitamist vastustaja poolt. Vastavaks kuluks on riigilõiv kaebuse esitamiselt, summas 5000.- krooni. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale kuulub vastavalt

§ 92

lõikele 2 hüvitamisele riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, 1000.- krooni ulatuses. Tiina Pappel kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.