Korteriomand on tekkinud ajal, millal pooltevahelised abielusuhted lõppesid. Antud asjas tuleb tuvastada kas oli hageja korteri omanikuks enne selle kandmist kinnistusraamatusse. Esitatud hagiavaldusest tuleneb, et korteriomand oli abielu ajal poolte ühisomandis. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud ning sellest tulenevalt peab kohus selle asjaolu põhjendatuks. Kuna kostjalt vastava nõusoleku saamine ei olnud hageja väidete kohaselt võimalik, on hagejal perekonnaseaduse § 17 lg 5 lausest 2 tulenev õigus esitada nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi ning selgitas, et kui seadusega on hagejal selline õigus, siis tuleb kanda hageja registrisse korteri ühisomanikuna. Kostja lepinguline esindaja selgitas, et kostja on nõus kandma hageja korteri . ühisomanikuna kinnistusregistrisse. 2 2-05-17775 Kohtu poolt on tuvastatud, et korteriomand kuulub poolte ühisomandisse. Seega on hagejal vastavalt perekonnaseaduse § 17 lg 1 kostjaga võrdsed õigused korteriomandi osas. Perekonnaseaduse § 17 lg 5 tulenevalt on abikaasa kohustatud tegema avalduse teise abikaasa kandmiseks ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Seda kohustust jätis kostja täitmata. Eeltoodu alusel tuleb antud asjas kohaldada
lg 5, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kohtukulud Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 2150 krooni väljamõistmist (juriidilised teenused 1800 krooni ja Narva Kinnisvarabüroo tõendi eest 350 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu, ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt mõista välja riigilõivu 200 krooni riigituludesse. Hageja esitas kohtuistungil 01.11.2005.a. kviitung-order tõendi eest 350 kroonile, 06.10.2005.a. kviitung nr 21 juriidilised teenused: hagiavalduse koostamise eest 800 kroonile ja15.12.2007.a. arve nr 81/07 juriidilised teenused: konsultatsiooni ning kohtuistungil esinemine eest 400 krooni. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teisele poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et ei kuulu rahuldamisele hageja taotluse kuna ei või olla Olga Närgi esindajaks vastava hariduse puudumise tõttu (TsMS § 85 lg 1 p 7). Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 15 lg 1, § 17 lg 1, 5,
lg 5, eluruumide erastamise seaduse § 21-1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438, § 441, § 442, § 661 lg 2. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.