6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Poolte abielu on registreeritud xxxx.a. Sankt-Peterburgi Kirovi Rajooni Perekonnaseisuosakonnas kandega nr. xxxx. Kuni aastani 1993 pooled elasid ja õppisid koos Sankt Peterburgis. Kooli lõpetamisel 1993.a. sõitis hageja tagasi oma vanemate juurde Narva linna, kostja aga jätkas õpinguid Sankt Peterburgis. Viimast korda külastas kostja hagejat 1995.a. ning pärast seda ei ole pooled kohtunud. Samuti ei ole kostja huvi tundnud lapse vastu ega last materiaalselt aidanud. Hagejale teadaolevalt kostja töötab ja on võimeline ka elatist maksma. Juhindudes PKS §-de 29 lg. 1 ja 61 nõudeist ning Eesti Vabariigi Ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse §-st 28 lg. 2 palub hageja poolte abielu lahutada ja kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 500 krooni kuus. 18.06.2007.a. on hageja teinud taotluse tunnistada Sergei Anohhin teadmata äraolijaks. II. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. arutelu. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 17.04.2002.a. Tsiviilasi on edastatud Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohtu 27.09.2007.a. määrusega on tsiviilasi võetud menetlusse Rakvere kohtumajas ja määratud kohtuistungi toimumise aeg. 19.11.2007.a. kohtuistungile hageja ilmunud, kostja ilmumata. Kostjale on 15.10.2002.a. saadetud hagimaterjal justiitsministeeriumi kaudu, kuid materjal on üleandmatult tagastatud. Teistkordselt on hagimaterjal kostjale edastatud justiitsministeeriumi kaudu 11.10.2005.a., kuid ikkagi üleandmatult tagastatud, sest kostja elu- ega asukoht pole teada. Hageja on alates 2002.a. kostja asukoha kindlakstegemiseks pöördunud mitme ametkonna poole Venemaal ja Eestis, kuid Sankt-Peterburgi SAO teatel ja Narva Politseiprefektuuri teatel ei ole neile kostja elu- ega asukoht teada. Hageja on kostja otsinguga pöördunud Venemaa Punane Risti poole, kuid 26.10.2005.a. on Eesti Punase Risti vahendusel Venemaa Punane Risti poolt palutud hagejale teatada, et positiivset lahendust ei leitud. Hageja on SanktPeterburgi Vassiliostrovski Rajooni kohtule esitanud avalduse kostja teadmata kadunuks tunnistamiseks, kuid materjal tagastati määrusega soovitusega pöörduda Narva Linnakohtusse. 1993.a. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse art. 25 sätestab teadmata äraolijaks tunnistamise, surnuks kuulutamise ja surma fakti tuvastamise. Viidatud artikli p. 2 kohaselt ühe lepingupoole asutused võivad tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel. Artikli p. 3 kohaselt artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad lepingupoole asutused oma riigi seadusandlust. 01.07.2002.a. jõustunud Rahvusvahelise eraõigusseaduse § 10 kohaselt füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. Alates 01.07.2002.a. kehtiv TsÜS § 17 ei sätesta kohtu kohustust tunnistada isik teadmata kadunuks. TsÜS § 17 lg. 1 sätestab, et teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kostjast puudub igasugune teave alates 1999.a. Kostja on teadmata kadunud, mida tõendavad toimikus olevad dokumentaalsed tõendid – hageja avaldused 2 ja neile saadetud vastused Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti SAO Peavalitsusest, Vene Föderatsiooni konsulilt Narvas, Eesti Vabariigi siseministeeriumilt, Moskva Informatsioonija otsingukeskuselt, Narva Politseiprefektuurilt, samuti kostja ema vastuskiri. Seega on tegemist olukorraga, kus tuleb kostja lugeda teadmata kadunud isikuks ja asi lahendada ilma kostja kohalolekuta. Kohtuistungil hageja seletab, et elatakse eraldi 1993.a., kui hageja saabus õpingutelt tagasi Eestisse Narva linna. Viimast korda käis kostja Eestis 1996.a. Hageja külastas kostjat Sankt-Peterburgis 1998.a. ja sellest kohtumisest on abielusuhted tegelikkuses lõppenud. Ühist elukohta pooltel pole kunagi olnudki, õppimise aegu elati ajutiselt ühiselamutes. Hageja kinnitab, et abielu pole võimalik jätkata. Hagejal on uus elukaaslane ja kooselust temaga on hagejal 2003.a. sündinud poeg. Abielust kostjaga on sündinud tütar M , kelle ülalpidamiseks kostja pole kunagi materiaalset abi osutanud. Hageja palub abielu lahutada, perekonnanimeks jätta praegune nimi ning kostjalt välja mõista elatis 500 krooni kuus. Hagejal kohtukulude nõuet pole, vara jagamise nõuet samuti mitte. III. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kohaldada tuleb Eesti seadusi ja avaldus neist lähtuvalt rahuldada. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art. 28 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Sama lepingu art. 30 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Lapse kodakondsus on määratlemata. Rahvusvahelise eraõigusseaduse § 57 lg. 1 järgi abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Pooltel pole kunagi ühist elukohta olnud. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg. 2 kohaselt, kui abielu lahutamine ei ole võimalik käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Hageja on Eesti kodanik ja tema elukoht Eestis. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõuet pole. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – A . Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Seega sätestab seadus 3 lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. Hageja soovib lapse elatusrahaks 500 krooni kuus.
kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele igakuise elatusrahana 500 krooni kuus. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 17.04.2002.a. Hagi on menetluses alates 17.04.2002.a.
RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kohtukulude nõuet esitatud ei ole. Järelikult jäävad hageja tehtud kohtukulud tema enda kanda. Kohus kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus VÕSRS § 5,
§-de §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 27. detsembril 2007.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.