Obsah (7)

§ 415§ 317§ 142§ 413§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-06-36302 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007. a, Tartu kohtumaja Tsi

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 17. jaanuaril 2001.a sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ja sellest tulenevalt võlgneb kostja 31.07.2002.a seisuga hagejale 1139.37 krooni. Lepingu üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1139.37 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 2 278,74 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 lg-st 1, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hageja on esitanud kohtule taotluse teha kostja kohtuistungile mitteilmumise korral tagaseljaotsus hageja kasuks (tl 49). Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 413lg 1).

Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. juunil
2. a (tl 48). Muu hulgas hoiatas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded, et kostja mitteilmumisel on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks alates

1. juulist
2. a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne
3. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 17.01.
4. a liitumislepinguga (tl 8), 30.06.
5. a, 31.07.
6. a ja 31.08.
7. a kostjale esitatud arvetega (tl 10-12) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (15-19). Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 2 278,74 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS 2

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3