Obsah (4)

§ 60§ 61§§ 50§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-25278 Tsiviilasi O. N. hagi V. N. vastu

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 15. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et pooled elasid ja kasvatasid last koos kuni

1. a juunini, alates juulist pooled koos ei ela. Kohtumenetluse ajal on kostja maksnud elatist kahel korral a` 1 000 krooni. Laps viibib ka aeg-ajalt koos kostjaga, kui hageja peab tööl olema ning pooled on selles kokku leppinud. 3 Kohtuistungil 23.10.
2. a võttis kostja õigeks, et mitte igal nädalal ei viibi laps tema juures (tl 69). 16.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma

1. a on 1 800 krooni).
2. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

1. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.
2. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid

§ 61

lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, lapsel ei ole piisavat sissetulekut, ka hageja töötab miinimumpalgaga, kostja tõendeid oma varalise seisu kohta, mis takistaks maksta elatist nõutavas määras, kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1 000 krooni. 20. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§§ 50

ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras. 21. Kohus leiab, et puuduvad ka teised mõjuvad asjaolud

§ 61lg 6 p 3 mõttes, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Poolte seletustest nähtub, et lapse elukoht on ema juures ning isa juures viibib laps aeg-ajalt. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Õige ei ole elatise suurusest maha arvestada kulutusi, mida teeb lapsevanem sel ajal kui laps viibib koos teise vanemaga või vanavanemaga (ostetud asjad, toit). Ka vanavanemad on perekonnaseaduse mõtte kohaselt kohustatud lapselapsi ülal pidama, kui nende varaline seisund seda võimaldab. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt ei arvesta kohus elatisraha suurust, võttes arvesse, mitu päeva laps ühe või teise lapsevanema juures viibib. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse 4 kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et elatise väljamõistmisel arvestaks kohus kohtumenetluse ajal tasutud elatise summaga (kokku 2 000 krooni).
2. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (09.07.
3. a), kostja leiab, et elatis tuleks välja mõista alates 01.09.
4. a.
5. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kasvatasid last koos ühiselt perekonnas kuni juunini (kaasa arvatud)
6. a.
7. Kohtumenetlus on kestnud ca 6 kuud. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates hagi kohtusse esitamisest (

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest), juulist

1. a. Kohus tuvastas, et kostja rikkus ülapidamiskohustust sellega, et ülalpidamine ei olnud piisav ja regulaarne (vt kohtuotsuse p 15 ja 21).
2. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt

§ 61lg 3.

Kohtunik 5