2-07-13264/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja

1. novembril 2007.a Tallinnas koht Tsiviilasja number 2-07-13264 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus JL vanema õiguste äravõtmiseks tütre MKL suhtes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna linn (Nõmme Linnaosavalitsuse kaudu, XXX), esindaja IK esindajad Asjast puudutatud isik: JL(alaealise ema, i k XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: M-KL(alaealine i k XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik viibimiskoht XXX laste keskus XXX), esindaja advokaat Helen Tomberg Resolutsioon
2. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
3. Võtta ära JL vanema õigused tema XXX sündinud tütre M-KL(i.k. XXX, sünd registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne XXX) suhtes. Menetluskulude jaotamine. Jätta M-KL esindaja tasu riigi kanda. Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebus esitajale kättetoimetamisest. Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused.
4. 04.04.2007.a. Harju Maakohtule esitatud avalduses palub Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ära võtta JL vanema õigused tema tütre M-KL suhtes.
5. Avaldust põhjendab avaldaja järgnevaga: 1 - JL tarvitab narkootilisi aineid, ta oli narkojoobes juba lapse sündimise ajal , mille tagajärjel vajas vastsündinud laps pärast sündimist võõrutusravi. JL ise ei ole läbinud võõrutusravi vaatamata sellele, et ta on seda korduvalt eestkosteasutusele teha lubanud; - JL avaldab korduvalt toime pandud õigusrikkumistega oma lapsele kahjulikku mõju; JL ei hoolitse oma lapse eest, laps on olnud lastekodus alates lapse sündimisest ning JL teda kasvatanud ei ole.
6. Kuna kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud JL külastanud oma lastekodus viibivat last rohkem kui üks aasta (viimati külastas JL last lastekodus XXX.), täienesid vanema õiguste äravõtmise aluseks olevad asjaolud kohtuistungi toimumise ajaks veel ühe täiendava alusega.
7. Avalduses tugines Tallinna linn PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 märgitule, mis sätestab alused vanema õiguste äravõtmiseks alkohoolsete jookide, narkootiliste ainete või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks vanema kohustuste täitmata jätmisel, LkS § 3 ja § 8 sätestatule, mis sätestab lapse huvide prioriteetsuse ning lapse sünnipärase õiguse elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule ning SHS § 25 lg 1 ja LkS § 27 sätestatule, mis märgib alused millal võib last kodust ja perekonnast eraldada. Asjast puudutatud isiku M-KL esindaja advokaat Helen Tombergi seisukoht esitatud avalduse suhtes.
8. Juhindudes TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatust määras kohus M-KL riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Helen Tombergi.
9. Alaealise esindaja on seisukohal, et avaldus JL vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab ta järgnevaga: - M-KL on vanemliku hoolitsuseta laps. Emal puuduvad oskused ja soov lapse eest hoolitsemiseks Rohkem kui aasta pikkune sotsiaaltöö ema jaluleaitamiseks eesmärgiga teadvustada temas vajadust lapse eest hoolitseda ei ole kandnud vilja ema huvipuuduse tõttu - Lapse ema on tarvitanud narkootikume nii raseduse ajal kui pärast lapse sündi ning teda on korduvalt võetud vastutusele narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest NPAS §-i 15¹ järgi, samuti on teda võetud vastutusele väheväärtuslike asjade varguste eest. Eeltoodu tõttu ei ole JL võimeline last kasvatama, kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda ega tagama lapsele turvalist elukeskkonda. - Käesoleval ajal elab M-KL XXX. Laps on terve ja rõõmsameelne. Alates XXX, seega juba aasta vältel, ei ole ema last külastanud ega telefoni teel tema käekäigu vastu huvitundnud. Asjast puudutatud isiku JL seisukoht esitatud avalduse suhtes.
10. JL vaidles kohtuistungil avaldusele vastu ning avaldas, et tema elu on käesolevaks ajaks stabiliseerunud, tal on olemas töökoht ning elukaaslane kellega koos soovib ta ise oma last M-KLt kasvatama hakata.
11. JL tunnistas kohtuistungil, et ta on tarvitanud narkootikume, kuid väitis, et ta enam narkootikume ei tarvita ning tegi läbi võõrutusravi. 2 JL väidetel ravis ta end dr. Anti Liivi juures, kes kirjutas talle välja opiaate sisaldavaid ravimeid võõrutusravi läbiviimiseks, mistõttu ei saanud ta eestkosteasutusele viia tõendit, et narkootikume enam ei tarvita.
12. JL tunnistas, et teda on karistatud narkootikumide tarvitamise eest, kuid mäletas seda tehtud olevat kahel korral. Ka tunnistas JL, et teda on karistatud pisivarguse toimepanemise eest.
13. JL väidetel ei ole ta saanud oma lapse eest hoolitseda ega teda kasvatada ja lastekodust koju võtta kuna ta pidi aitama oma elukaaslasel Eestis äri ajada, sest viimane vajas teda igapäevaselt tõlgiks. Kohtumääruse põhjendused.
14. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja, alaealise esindaja ja asjast puudutatud isiku JLi, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus JL vanema õiguste äravõtmiseks tema tütre M-KL suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus PkS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 sätestatu, milliste kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta eestkosteasutuse nõudel kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kohus on seisukohal, et kuivõrd avaldaja ei esitanud kohtule hagita asja täiendamise avaldust tulenevalt sellest, et kohtuistungi toimumise ajaks olid avalduse aluseks olevatele asjaoludele lisandunud veel PkS § 54 lg 1 p 5 sätestatud alus vanema õiguste äravõtmiseks JL ja kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda avalduse aluseks olevaid asjaolusid täiendada kohtuistungil suuliselt, ei saa kohus otsustuse tegemisel anda hinnangut avaldaja väitele, et JL tuleb vanema õigused ära võtta ka seetõttu, et ta ei ole osalenud rohkem kui aasta oma kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamisel.
15. Asjas kogutud tõendid tõendavad, et JLil sündis XXX. tütar M-KL L . Laps on JLil sündinud vallaslapsena.
16. Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et JL on isik kes kuritarvitab narkootilisi aineid. Seda kinnitavad järgmised tõendid: - AS-i Ida –Tallinna Keskhaigla teatis Kristiine Linnaosa Valitsusele selle kohta, et JL oli oma lapse sünnituse ajal nähtavalt narkootikumide uimas, mida kinnitas ka tehtud test; - Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna teatis Nõmme Linnaosa Valitsusele ja Karistusregistri teatis mille kohaselt on JLit karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15`lg 1 alusel ajavahemikul 03.11.2003.a. kuni 17.09.2006.a. kuuel korral. - AL ja H SA vastus kohtule, mille kohaselt alustas JL küll ajavahemikul 01.02.2005 – 06.07.2005.a. neljal korral heroiinisõltuvuse ravi, kuid katkestas selle iga kord kohe ravirežiimi rikkumisega.. 3 Eelpoolnimetatud tõendid lükkavad ümber JL kohtuistungil esitatud paljasõnalised väited, et ta ei olnud sünnituse ajal narkojoobes ning, et ta on läbinud võõrutusravi ja loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest.
17. Kohtu käsutuses olev karistusregistri teatis kinnitab, et JLit on karistatud kahel korral ka kriminaalkorras – 20.03.2003.a. karistati teda KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 30 päevaks 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ning kuna JL pani toime uue õiguserikkumise KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, mõisteti JLile Tallinna Linnakohtu 26.01.2004.a. kohtuotsusega lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust, mille JL reaalselt XXX Vanglas ka ära kandis. Seega on JL isikuks kes avaldab oma lapsele kahjulikku mõju ka muul viisil, s.o. õigusrikkumiste toimepanekuga.
18. Kohus on seisukohal, et toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega ja asjast puudutatud isiku enda ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et JL on jätnud mõjuvate põhjusteta täitmata oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Käesolevas hagita perekonnaasjas leidis tuvastamist, et JL ei ole oma last kasvatanud ega tema eest hoolitsenud alates tema sündimisest kuni käesoleva ajani. Pärast lapse sünnitamist palus ta koheselt paigutada lapse lastekodusse tema oma avalduse alusel. JL väide, et ta ei saanud last koju võtta kuna ta pidi aitama igapäevaselt tõlkida oma elukaaslasel kes soovis Eestis äritegevust arendada, ei ole tõsiseltvõetav ega vabasta vanemat oma lapse hooldamise ja kasvatamise kohustuste täitmisest. Asjaolu, et laps viibib XXX alates XXX s.o. peaaegu 2 aastat ning, et JL käis last küll vaatamas esimese aasta jooksul, kuid külastas last viimati XXX mida ta ka ise kohtuistungil kinnitas, tõendab, JL soovimatust hoolitseda oma lapse eest ning huvi puudumist oma lapse käekäigu vastu. Igasugused mõjuvad põhjused miks JLei saa oma vanemakohustusi lapse ees täita, puuduvad. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et JL tuleb ära võtta vanema õigused tema tütre M-KLsuhtes.
19. Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda. Piret Randmaa kohtunik 4