lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja annab poolte ühisele lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt. Kohtuistungil hageja antud seletuse kohaselt on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatist kokku 3950 krooni. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus nõustub hageja poolt välja toodud igakuuliste kulutustega summas 3300 krooni ja leiab, et nimetatud summaga on lapse vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades lapse vajadusi, asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele poja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2007.a. on 1800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
Kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu
Kohus on seisukohal, et 1800 krooni elatise maksmisel poolte ühisele lapsele ei jää teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
lg 2 alusel alates elatishagi kohtusse esitamisest, sest kostja ei täida regulaarselt lapse ülalpidamiskohustust. Elatisraha maksmisel tuleb arvestada juba maksud elatisega. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 16 200 krooni (9 x 1800 = 16 200). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 16 200 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.