← Eesti

2-07-6680/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6680 Tsiviilasi JS hagi RS`i vastu elatise

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel kehtib kuupalga alammäär 3600 krooni ja seega ei tohi elatis olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Tegelikult kulub poolte ühise tütre ülalpidamiseks 5537 krooni kuus, millest toidule ja hügieenitarvetele kulub 1677 krooni, toidule koolis ja teatris „Junost“ kulub 750 krooni, kommunaalmaksetele ja elektrienergiale kulub 867 krooni, koolitustasudele 120 krooni, teatrile „Junost“ 300 krooni, riietele ja jalatsitele 700 krooni, kultuuriüritustele, puhkusele ja vabale ajale kulub 600 krooni, kodutelefonile 77 krooni, mobiiltelefonile 150 krooni ja kuusõidupiletile 96 krooni, kooliraamatutele, vihikutele 200 krooni. Kuna elatise saamisel maksab hageja koheselt ka tulumaksu 22%, siis selle summa võrra palub hageja elatist ka suurendada, nii et tütre ülalpidamiseks kostja poolt jääks vähemalt 2500 krooni. Tõendid: Tallinna Linnakohtu 17.02.2005. a otsus, lapse kulutused ühes kuus, arved, ostutšekid. Kostja seisukoht 23.08.2007. a toimunud kohtuistungil tunnistab kostja hagi osaliselt ja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kostja annab lapsele endale ka taskuraha. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletuse ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 61

lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Tallinna Linnakohtu 17.02.

  1. a otsusega hageja kasuks tütre DS ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1345 krooni kuus ei ole piisav
  2. aastase tütre ülalpidamiseks ning asjaoluga, et

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud DS igakuised kulutused kommunaalmaksetele ja elektrienergiale 867 krooni, teater „Junost“ kuutasule 300 krooni, telefonidele kokku 227 krooni, ühistranspordile 96 krooni, koolitarvetele 200 krooni. Kohus ei nõustu inglise keelele kuluva 120 krooniga kuus, kuna Mustamäe Laste Loomingu Maja arve on välja antud 11.09.

  1. a, seega rohkem kui aasta tagasi. Nimetatud arve ei tõenda, et DS osaleks käesoleval ajal inglise keel koolitusel. Samuti on tõendamata lapse kulutused toidule koolis ja teatris „Junost“ 750 krooni. Kohus leiab, et kultuuriüritustele, puhkusele ja vabale ajale ei kulu 600 krooni kuus ja vähendab nimetatud summat 400 kroonile kuus. Kohus vähendab ka toidule ja hügieenitarvetele kuluvat 1677 krooni 1200 kroonile. Kohus peab mõistlikuks kulutusteks riietele ja jalanõudele 700 krooni kuus. Seega kulub lapse vajadusteks ühes kuus kokku 3990 krooni. Sotsiaalministeerium on tellinud
  2. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" (kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf) kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14 või üle selle on 3210 krooni. Kohus arvestab asjaoludega, et uuring on aastast
  3. a ja vahepeal tõusnud elukallidusega. Kohus peab mõistlikeks kulutusteks
  4. aastase lapse ülalpidamiseks kuus 3990 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on lapse vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Seega oleks kummagi vanema kanda 1995 krooni. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit. Pooled kohtule tõendeid sissetulekute kohta esitanud ei ole. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt DS ülalpidamiseks väljamõistmisele 2400 krooni hageja kasuks. Suurendatud elatis tuleb välja mõista alates elatise suurendamise hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 02.03.2007. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 750 krooni. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.