lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja annab lastele ülalpidamist ebaregulaarselt. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades laste vajadusi, asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja kostja varalist seisundit, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele mõlema poja ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2007.a. on 1800 krooni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
lg 2 alusel alates elatishagi kohtusse esitamisest, sest kostja ei täida regulaarselt laste ülalpidamiskohustust. Elatisraha maksmisel tuleb arvestada juba maksud elatisega.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 32 400 krooni (9 x 1800 = 16 200 + 9 x 1800 = 16 200). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 32 400 krooni riigilõivu 2000 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.