lg 2 p 4 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Vastavalt
lg 2 p 1 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. H AS on veendunud, et käesolevas asjas on F OÜ nõue nii tõendamata kui ka õiguslikult põhjendamata. Tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Maakohtu põhjendused
lg 2 p 2 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudel põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidluse nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt ostis H AS võlausaldajalt aastatel 2005-2006 korduvalt seadmeid, kuid arved tasuti alati suure viivitusega. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgnik tasunud küll põhivõla, mille osas vaidlust polegi, kuid kuna võlgnik pole tasunud tavapäraseid viiviseid, 2 leiab võlausaldaja, et see viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on põhjendamata ja tõendamata ning tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F OÜ on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus.
lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 30 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.