Obsah (8)

§ 173§ 5§ 436§ 438§ 442§ 230§ 2§ 374

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-4419 T

) § 442 lg-s 8 sätestatut.

1. Kohus väitis otsuses ka seda, et 23.02.2007 nõukogu otsusest nähtub, et J. W. Zemlo ja R. Männiste on AS Oiltanking Tallinn juhatuse liikmed. Selle otsuse on teinud D. Vos, J. Vogel ja Ü. Kullör, kuid nõukogusse kuuluvad M. Lorvi, M. Hääl, H. Hääl, Ü. Kullör ja J. P. Vogel, mille tuvastamiseks on Harju Maakohtus menetlemisel tsiviilasjad. Kohus ei võimaldanud esitada hagejal kohtuistungil väiteid selle kohta, miks ta leiab, et AS Oiltanking Tallinn nõukogu liikmeteks on M. Lorvi, M. Hääl, H. Hääl, Ü. Kullör ja J. P. Vogel. Kohtuistungitel ei tõusetunud küsimust, et AS Oiltanking Tallinn nõukogu selline koosseis on tõendamata. Nõukogu liikmeteks said alates 02.08.2006 H. Hääl, Ü. Kullör ja J. P. Vogel. Enne nimetatud koosolekut ei olnud kostjal ühtegi nõukogu liiget. Maakohus leidis otsuses, et 04.10.2006 aktsionäride üldkoosoleku otsusega on tuvastanud, et 29.11.2006 otsuse teinud isikutel ei ole nõukogu liikme volitusi. Kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis, ei ole põhjendatud. Nimelt 04.10.2006 üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks lisaks J. P. Vogelile, Ü. Kullörile ja H. Häälele M. Lorvi ja H. Hääl. Nõukogu liikmete tuvastamiseks on Harju Maakohtus menetlemisel vastavad hagid.
2. Kohus leidis, justkui oleks 12.05.2005 ja 18.12.2006 AS Oiltanking Tallinn erakorralise üldkoosoleku protokollidega tõendatud, et nõukogu liikmeteks on D. J. L. Vos, J. P. Vogel ja Ü. Kullör. Kohus jättis aga tähelepanuta hageja väited, et D. J. L. Vosi volitused nõukogu liikmena lõppesid 12.05.2006 ja et 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised, mille tunnustamiseks on esitatud maakohtusse hagi.
3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 25.04.2007 otsuses kohus seda ka tegi, jättes kohtukulud hageja kanda ja seega kohtuvälised kulud poolte endi kanda. Kohtul ei olnud mingit alust teha täiendavat otsust veel eraldi kohtuväliste kulude jätmiseks hageja kanda, kuna menetluskulude jaotus oli otsuses lahendatud.

1. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et käsundi tähtaja lõppemisega käsundisuhe ei lõpe. Kohtuotsusest ei nähtu, millist materiaalõiguse normi kohus selle järelduse tegemisel kohaldas. ÄS § 321 lg 4 ja § 323 järgi tuleb kõik nõukogu otsused vormistada vähemalt kirjalikus vormis. Ühtegi nõukogu kirjalikult vormistatud otsust, millega on pikendatud J. W. Zemlo ja R. Männiste juhatuse liikme volitusi järgmiseks perioodiks, ei ole. 23.02.2007 nõukogu otsus ei ole tehtud piisava kvoorumiga, sest otsuse tegemisel ei osalenud ning koosolekule ei kutsutud nõukogu liikmeid M. Lorvit, M. Häält ega H. Häält.
2. Kohus leidis ka, et käsunduslepingu pooled on tegudega kokku leppinud käsundussuhte jätkumises järgnevaks ametiajaks ning selle jätkumise hilisemalt ka nõukogu otsustes vormistanud. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tegudega ja milliste äriühingu organi tegudega AS Oiltanking Tallinn käsundiandjana käsundussuhte jätkumise tahteavalduse andis. Isegi kui oleks tuvastatud, et nõukogu tegi mingeid tegusid käsundussuhte jätkamiseks, ei saaks vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 väita, et selline käsundussuhte pikendamine oleks kehtiv, sest kõik nõukogu otsused peavad olema tehtud kirjalikus vormis. Tegevusetus (juhatuse liikmete esindusõiguses muudatuste deklareerimata jätmine) ei saa TsÜS § 68 lg 4 järgi olla juhatuse liikmete ametiaja pikendamise aluseks. Kohus luges ebaõigesti juhatuse liikmete esinduse tuvastatuks sellega, et esindusõiguse muudatusi äriregistris ei deklareeritud.
3. Kohus leidis ebaõigesti, et äriõiguse normid on dispositiivsed. Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, et mingid lubatud kokkulepped ei kahjusta teiste isikute õigusi ja kohustusi. Ainetuks jääb kohtu viide TsÜS 6 §-le
4. Kes ei järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud teiste õigustatud huve, kohtuotsuses kirjas ei ole.
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ka taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni lahendite jõustumiseni tsiviilasjades nr 2-07-9069, 2-06-34427 ja 2-06-
6. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 29.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 436

lg 3 sätestab, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

§ 438

lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud.

§ 442

lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid. Maakohus andis hinnangu AS Oiltanking Tallinn juhtimisega seotud õigussuhtele, selleks vajalikke asjaolusid välja selgitamata ja neile hinnangut andmata.

1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et hageja tugines hagiavalduses muu hulgas asjaolule, et AS Oiltanking Tallinn nõukogu 15.08.2006 otsus on tühine. Maakohus jättis otsuses sellele hinnangu andmata. Samuti väidab hageja apellatsioonkaebuses põhjendatult, et maakohus ei arutanud kohtuistungil küsimust, kes kuulusid aktsiaseltsi nõukogu 23.02.2007 ja 29.11.2006 otsuste tegemise ajal nõukogusse. Selle küsimuse lahendamisest sõltub omakorda see, millises koosseisus nõukogu oli pädev vastu võtma otsuseid juhatuse liikmete valimise või nende ametiaja pikendamise kohta. Poolte sellekohased väited ja tõendid on vastuolulised ning osa väiteid tõenditega kinnitamata (nt on kohtule esitamata 02.08.2006 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus, millest väidetavalt tulenevad osade nõukogu liikmete volitused, kuid mida pooled kirjeldavad erinevalt). Maakohus ei ole neid vastuolusid kõrvaldanud.
2. Ka nähtub tsiviilasja materjalist, et maakohus oli teadlik sellest, et Harju Maakohtu menetluses on H. Hääle (väidetav AS Oiltanking Tallinn nõukogu liige alates 02.08.2006) hagi AS Oiltanking Tallinn vastu 15.08.2006 nõukogu otsuse tühisuse tunnustamiseks ja AS Oiltanking Tallinn hagi M. Hääle, M. Lorvi, H. Hääle, J.L. Parmase ja A. Eipre vastu tuvastamaks, et M. Hääl, M. Lorvi ja H. Hääl ei ole AS Oiltanking Tallinn nõukogu liikmed ning J.L. Parmas ja A. Eipre ei ole juhatuse liikmed. Samuti on maakohtu menetluses M. Lorvi, M. Hääle, H. Hääle ja AS Alexela Terminal hagi Oiltanking Tallinn AS vastu tuvastamaks, et H. Hääl, M. Lorvi ja M. Hääl on AS Oiltanking Tallinn nõukogu liikmed ning AS Alexela Logistics hagi AS Oiltanking Tallinn vastu 18.12.2006 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks (alternatiivne nõue otsuse 7 kehtetuks tunnistamiseks). Kuna 15.08.2006 nõukogu otsus ja 18.12.2006 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivus on kohtus eraldi hagimenetlustes vaidlustatud ja maakohus 25.04.2007 otsuses nende tühisuse kohta käivatele väidetele hinnangut ei andnud, ei võinud kohus nimetatud otsustele oma järeldusi rajada.
3. Kuna kohus ei ole vaidlustatud otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja 351.

§ 230

lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 33.

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Käesoleva otsuse p-s 1 nimetatud hagid on omavahel õiguslikult seotud, mistõttu tuleks maakohtul kaaluda hagide liitmist ühte menetlusse (

§ 374

) või kui kohus leiab, et see ei ole mingil põhjusel otstarbekas, siis määrata kindlaks hagide lahendamise järjekord ja otsustada vajadusel menetluste peatamise küsimus, vältimaks vastuoluliste otsuste tegemist ja tuginemist kohtus vaidlustatud asjaoludele ja tõenditele. 34. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav