← Eesti

3-06-1645/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1645 Haldusasi Müller Lahendused OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. juuli
  4. a maksuotsuse nr 125/567 tühistamise nõudes. Menetlusosalised esindajad ja nende Kaebuse esitaja Müller Lahendused OÜ, kaebuse esitaja volitatud esindaja Vahur Kivistik; vastustaja MTA Põhja MTK volitatud esindajad Priit Raudsepp ja Meelis Krautman. Asja läbivaatamise aeg
  5. veebruar
  6. a, Tallinn Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09.03.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka PMTK) revideeris Müller Lahendused OÜ poolt käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise õigsust maksustamisperioodil 2003 jaanuar kuni 2003 detsember, mille tulemusena koostas 30.05.2006 revisjoniakti. PMTK koostas 17.07.2006 maksuotsuse nr 12-5/567, millega määras Müller Lahendused OÜ-le täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 98 666 krooni ja tulumaksu summas 176 312 krooni. PMTK asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel tehinguid ei toimunud, mistõttu OÜ Müller Lahendused on arve-saatelehtede nr. /030101, /030206 ja /030505 alusel sisendkäibemaksu, summas 98 666 krooni mahaarvamisega rikkunud KMS § 11 lõiget
  8. PMTK asus seisukohale, et kuna tõendamist ei leidnud Altlaane Ehituse OÜ poolt ehitustööde osutamine ning OÜ Müller Lahendused poolt vastavate tööde saamine, siis puudub alus käsitleda tehingutest tulenevaid kulutusi ettevõtlusega seotud kulutustena. Altlaane Ehituse OÜ arve-saatelehtede alusel tehtud väljamaksed, summas 501 810 krooni on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS 1 § 51 lg 2 p 3 mõistes. PMTK asus maksuotsuses ühtlasi seisukohale, et kuna Altlaane Ehituse OÜ juhatuse liiget kasutati variisikuna, loob see põhjendatud kahtluse, et toimunud on maksupettus ja raamatupidamises kajastatud tehingud on teeseldud. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  9. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri väidetega, et ehitusteenust Altlaane Ehituse OÜ-lt ei ole saadud. Tööde tegemine on tõendatav lisaks juhatuse liikme U. U. poolt antud seletustega ka alltöövõtja Hesperid OÜ ja tellija Future Arendus OÜ seletustega. Ehkki maksuhaldur on mõlema äriühingu juhatuse liikmetelt revisjoni käigus seletused võtnud, ei olnud isikutelt isegi päritud, kas nad on teadlikud asjaolust, et toimus trepikodade viimistluse ümbertegemine. Jättes olulistes küsimustes suurima alltöövõtja ning tellija küsitlemata, on maksuhaldur rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 sätestatud põhimõtet. Maksuhaldur on kajastanud eksitavalt N.N. seletusi ning on omistanud talle väited, mida pole tegelikkuses esitatud. N.N. ei ole oma seletuses väitnud, et läbirääkimised toimusid aprillis, nagu maksuhaldur eksitavalt ja tegelikke asjaolusid moonutavalt märgib, millest tulenevalt on maksuhaldur käsitlenud N.N. selgitusi meelevaldselt ja moonutatult.
  10. Ebaõige on maksuhalduri väide, et tööde mittetegemist kinnitab Hesperid OÜ ja Müller Lahendused OÜ vahel sõlmitud leping, mille kohaselt Müller Lahendused OÜ-l oli õigus nõuda lepingu raames praaktööde ümbertegemist tasuta. Aastatel 2001 – 2003 toimus oluline ehitushindade kallinemine, mistõttu Hesperid OÜ ei olnud võimeline kokkulepitud hinnaga töid lõpule viima. Ehkki formaalselt võinuks OÜ Müller Lahendused nõuda tehingupartnerilt kokku 27 miljoni krooni eest tööde lõpuleviimist, oleks see tähendanud Hesperid OÜ-le suuri raskusi ning oleks võinud kaasa tuua olukorra, kus Hesperid OÜ poleks olnud suuteline oma kohustusi täitma. Seega oli mõistlik kokku leppida Hesperid OÜ-ga hinna kallinemises, vastasel juhul riskinuks Müller Lahendused OÜ ohuga, et peab leidma uue töövõtja, kelle küsitav hind olnuks veel kõrgem. Müller Lahendused OÜ tasus seetõttu Hesperid OÜ-le kokku Vilmsi 29 lepingu täitmise eest 28 233 395 krooni. Lisaks maksuhalduri poolt viidatud lepingus sisalduvale töövõtja kohustusele parandada lepingu praak, sisaldus OÜ-de Hesperid ja Müller Lahendused vahelises lepingus ka peatöövõtja õigus mittenõuetekohased tööd ise alltöövõtja kulul ümber teha. Nimetatud õigust OÜ Müller Lahendused ka trepikodade puhul kasutas. Trepikodade täiendavaks remondiks tehtud kulud, so OÜ-le Altlaane Ehituse makstud summad tasaarvestati OÜ-ga Hesperid täiendava tasu vähendamise teel. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et maksuhalduri poolt ainuüksi Müller Lahendused OÜ ja Hesperid OÜ vahelisele esialgsele lepingule tuginemine asjaolude analüüsil ja järelduste tegemisel, et OÜ-l Müller Lahendused puudub vajadus ja kohustus J. Vilmsi 29 elumaja väliskoridoride maalriteenuste osutamiseks, on ebaõige.
  11. Maksuhaldur on ebaõigesti viidanud alates 01.01.2003 kehtivale ehitusseadusele (EhS) ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr
  12. Maksuhalduri viide ei ole asjakohane põhjusel, et Vilmsi 29 ehitust alustati
  13. a, kui kehtis planeerimis- ja ehitusseadus (PES). PES
  14. peatükk ei konkretiseeri piisava selgusega ehitamise dokumenteerimise kohustust. Sealsest regulatsioonist ei nähtu, et ehitamise dokumenteerimine või ehituspäeviku pidamine on peatöövõtja kohustus. Samavõrd võib sealsest regulatsioonist järeldada, et ehituse dokumenteerimine on omaniku või igal samal objektil töötava ehitusfirma kohustuseks. Alates 01.01.2003 kehtiva EhS § 72 kohaselt enne käesolevat seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, v.a. ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Asjas puudub vaidlus, et enamik Vilmsi 29 ehitustöid teostati endise PES kehtivuse ajal, seega oli tegemist EhS § 72 mõistes enne seaduse jõustumist ehitatud ehitisega. 2
  15. Müller Lahendused OÜ-le ei saa ette heita tehingupartneri tuvastamata jätmist, sest tasumine on toimunud pangakontolt pangakontole. Kaebuse esitaja ei ole rikkunud ka teistest seadustest tulenevaid hoolsusnõudeid ning on tegutsenud nõutava hoolsusega ja heas usus. Müller Lahendused OÜ on tuvastanud Altlaane Ehituse OÜ tasumise kaudu pangakontolt pangakontole. Antud juhul ei ole muust seadusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmine (äriühingu juhatuse liikme passikoopia mittevõtmine) maksuõiguslikult määrava tähtsusega, sest tasumine toimus osaliselt pangaülekande kaudu pangakontolt pangakontole. Kaebuse esitaja tugineb ka Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2003 otsusele nr 3-3-1-40-03 ning 03.06.2004 otsusele nr 3-3-1-21-
  16. Kaebuse esitaja leiab, et tema arvates põhineb Riigikohtu seisukoht muuhulgas asjaolul, et pangakontot ei ole võimalik avada isikut identifitseerimata. Sellest tulenevalt ei ole vähimatki põhjust arvata, et OÜ-na Altlaane Ehituse võiks esineda kolmas isik, kes palub arve tasuda OÜ Altlaane Ehituse pangakontole.
  17. Ei saa nõustuda maksuhalduri seisukohaga, nagu oleks OÜ Altlaane Ehituse nimel esinenud ebapädev isik, kuna juhatuse liige oli selleks eelnevalt volituse andnud. Juhatuse liige R.J. kinnitab 21.06.2005 maksuhaldurile antud seletuses, et volitas äriühingu nimel tegutsema A. T., kes suhtles lepingu täitmise ajal eriarvamuse esitajaga. Arvestades, et R.J.e käes oli pangakaart ja internetipanga koodid, pole veenev maksuhalduri seisukoht, et R.J.e puhul on tegemist variisikuga, mistõttu tuleb Altlaane Ehituse OÜ poolt väljastatud arved jm dokumendid, samuti tehtud tööd lugeda äriühingu, mitte kellegi isiku, dokumentideks ja töödeks.
  18. Maksuhalduri õiguslik käsitlus tulumaksu osas ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Olukorras, kus maksuhaldur pani talle esitatud dokumendid kahtluse alla, oli ta kohustatud MKS § 94 kohaselt määrama maksukohustuse olemasolu hindamise teel. Nähtuvalt maksuotsusest ei pane maksuhaldur põhimõtteliselt kahtluse alla täiendavate tööde tegemist korteris 52, kuid leiab, et töid pole teinud Altlaane Ehituse OÜ. Vaidluses tulumaksu üle pole oluline mitte see, kas teenust osteti Altlaane Ehituse OÜ-lt, vaid asjaolu, et teenuse sisuks olevad tööd on teostatud. On enesestmõistetav, et täiendavate tööde tegemine ei saanud toimuda tasuta. Kui maksuhaldur peab talle esitatud dokumente teenuse soetamise kohta ebausaldusväärseks, on tulumaksukohustuse väljaselgitamine hindamise teel mitte ainult maksuhalduri õigus, vaid tulenevalt MKS § 11 lg-s 3 sätestatud uurimispõhimõttest koosmõjus MKS §-ga 94 ka maksuhalduri kohustus. Kaebuse esitaja on veendunud, et määrates tulumaksukohustuse hindamise teel, selgub, et äriühingul puudub tulumaksu osas täiendav kohustus. Kokkuvõtlikult on kaebuse esitaja seisukohal, et eelkõige kuulub käesolevas vaidluses tõendamiseseme hulka asjaolu, kas vaidlusalused tööd on teostatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  19. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja viide uurimispõhimõtete rikkumise kohta on asjakohatu. Kontrolli käigus on OÜ Hesperid ja Future Arenduse OÜ andnud maksuhaldurile ühed selgitused, kuid OÜ Müller Lahendused esindajale on esitatud teistsugused selgitused. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Müller Lahendused kui tellija, OÜ Hesperid kui töövõtja ja Future Arenduse OÜ kui kinnisvara arendaja on omavahel seotud ja asjast huvitatud osapooled. OÜ Müller Lahendused juhataja U. K. oli Future Arenduse OÜ juhatuse liige ja osanik kuni 13.07.2006 ning töötab OÜ-s Hesperid alates
  20. a veebruarist. Eelpool nimetatud asjaolud tingivad mitteusaldusväärse olukorra, kus on raske seotud osapoolte objektiivsust hinnata. Maksuhaldur küsitles OÜ Hesperid juhatuse liiget O. L. 2003 J. Vilmsi tn 29 elumaja ehitusel jaanuar kuni mai (k.a.) 2003 osutatud teenuste osas ja ka OÜ Hesperid 3 poolt 10.03.2003 väljastatud siseviimistlustööde arve nr 24 osas. O. L. andis 10.03.2006 selgitused, kus ta kinnitas, et eespool nimetatud arve seletusega siseviimistlustööd väljastas OÜ Hesperid OÜ-le Müller Lahendused seetõttu, et kätte saada kokkulepitud 27 miljonist kroonist veel saamata 300 000 krooni. OÜ Hesperid juhatuse liikme O.L.i kiri advokaat Vahur Kivistikule on tähelepanuväärne asjaolu tõttu, et O.L. andis täpse ülevaate korterites 53 ja 54 tehtud töödest “võeti maha kergeid vaheseinu ja rajati avad kandvatesse vaheseintesse”. Altlaane Ehituse OÜ nimel 03.01.2003 sõlmitud tööettevõtu lepingus E/030113/1 ei ole korterite 53, 54 siseviimistlustööde loetelus O.L.i poolt nimetatud töid nimetatud (on loetletud maalritööd, parketipaigaldus, keraamiliste plaatide paigaldus, põrandaliistu paigaldus ja saunaehitus). Juhul kui ehitustööde käigus oleks selgunud täiendavate tööde vajadus, oleks suurenenud ka tööde eest makstav tasu. Samas kinnitab 12.05.2003 Altlaane Ehituse OÜ nimel allkirjastatud akt, et töid teostati lepingus ettenähtud 368 644 krooni eest vastavalt tööettevõtu lepingule E/030113/
  22. Maksuhalduri arvates toetab N.N. antud seletus maksuhalduri hinnangut tööde mitteteostamise kohta Altlaane Ehituse OÜ poolt. Maksuhaldur ei ole eitanud, et korterites 53 ja 54 tehti ümberehitustöid, vaid on vaidlustanud selle, et tööde teostamine toimus Altlaane Ehituse OÜ poolt. N.N. poolt antud seletuses maksuhaldurile kirjeldas ta täpselt, et tema korteris kestsid tööd umbes pool aastat, mis lõppesid 2003 suve lõpus. Altlaane Ehituse OÜ tööde üleandmise aktis 12.05.2003 on märgitud tööde ajavahemikuks 20.02.2003 - 11.05.2003, mille kestvus ei moodusta kolme kuudki, mis ei ole kooskõlas N.N. seletustega. Korteri ehitustööde asjus suhtles N.N. vaid U.K.i ja O.L.iga, viimane neist töötab OÜ-s Hesperid, mitte Altlaane Ehituse OÜ-s. N.N. lõpetas suhtlemise OÜ-ga Müller Lahendused ja OÜ-ga Hesperid
  23. a suve lõpus, kuna tööde kulg ja kvaliteet ei rahuldanud teda. Samuti ei antud N.N.le teostatud tööde kohta garantiid. Altlaane Ehituse OÜ lepingus on kirjas, et toimub sauna ehitus, tegelikkuses jäi sauna ehitus lõpetamata. Samuti ei saa lugeda õigeks OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel sõlmitud tööde lõpetamise üleandmise-vastuvõtu akti, mis on koostatud 12.05.2003 ja kinnitab, et tööd olid kvaliteetselt lõpetatud ning tööde osas pretensioone ei ole.
  24. Maksuhalduri hinnangul käsitletakse kaebuse esitaja väidetes OÜ Müller Lahendused ja OÜ Hesperid vahelist lepingut ja tööde arvestusi, lähtudes lepinguga kokkulepitud ehituse kogumahust 27 046 641 krooni ja ehitushindade kallinemisest aastatel 2001 -
  25. Maksuhaldur ei vaidlusta ehitushindade pidevat kallinemist, kuid kindlasti arvestavad sellega lepinguosalised tööettevõtu lepingute sõlmimisel. J. Vilmsi tn 29 korterite ehitustööd lõpetati sisuliselt 2002, mida kinnitavad ka OÜ Müller Lahendused poolt väljastatud kommunaalkulude arved elanikele (vesi, elekter, prügivedu jms). Seega ei puutu 2003 ehitustööde kallinemine käsitletavasse juhtumisse. OÜ Müller Lahendused raamatupidamises ei peetud objektipõhist arvestust, objektide kulusid ja tulusid ei kajastatud objektide puhul eraldi. J. Vilmsi tn 29 objekt koosnes kahest eraldi etapist - korterite ehitusest ja bürooehitusest. OÜ Hesperid teostas töid mõlemal objektil, J. Vilmsi tn 29 büroopindade ehitustöid teostati OÜ Müller Lahendused raamatupidamisdokumentide kohaselt
  26. a teisel poolel. OÜ Hesperid juhatuse esimees O.L. ei rääkinud maksuhaldurile 10.03.2006 selgitusi andes midagi OÜ Hesperid ja OÜ Müller Lahendused vahel tehtud tasaarvestustest Altlaane Ehituse OÜ-le makstud summade võrra. Ka OÜ Müller Lahendused poolt esitatud raamatupidamisdokumentides ei ole kajastatud OÜ Hesperid ja OÜ Müller Lahendused vahel tehtud tasaarvestusi. Kaebuse esitaja poolt OÜ-le Hesperid tasutud kokku J. Vilmsi 29 lepingu täitmise eest 28 233 395 krooni suhtes ei ole OÜ Müller Lahendused toonud arvestusi ega selgitanud, mida eelnimetatud summa käsitleb, kas 4 kortereid või ka bürooruume ega ka andnud selgitusi, mida nimetatud summad konkreetselt sisaldasid. Samuti ei ole OÜ Müller Lahendused raamatupidamises kajastatud kaebuse esitaja ja OÜ Hesperid vahel tehtud tasaarvestusi. Vastustaja arvates kaebuse esitaja selgitus tasaarvestamiste kohta on paljasõnaline.
  27. OÜ Müller Lahendused revisjoni käigus ei esitatud J. Vilmsi tn 29 elumaja ehituspäevikuid perioodil 01.01.2003 kuni 09.06.
  28. U.K. andis 10.10.2005 selgituse, et ta edastas J. Vilmsi tn 29 elumaja ehituspäevikud eelnimetatud elamu korteriühistule ühekordseks kasutamiseks, kes neid ei tagastanud ja nad läksid kaduma. Korteriühistult J. Vilmsi 29 saadud informatsiooni kohaselt edastati ehitajalt saadud kogu elamu ehitusdokumentatsioon elamu haldajale. Maksuhalduri ametnikud käisid eelnimetatud elamu haldaja OÜ-s Pindi Kinnisvara tutvumas J. Vilmsi tn 29 objekti ehituspäevikuga, kuid need hõlmasid revideeritavast perioodist, st jaanuar 2003 kuni detsember 2003, ehituspäevikuid alates 10.06.
  29. OÜ Müller Lahendused esitas ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile J. Vilmsi tn 29 elumaja ehituspäevikud, samuti alates 10.06.
  30. OÜ Müller Lahendused poolt edastatud ehitusdokumentatsioonis esitatud ehituspäevikute periood mõlemas kohas oli ühtne, mis välistab kaebuse esitaja eespool toodud seisukoha ehituspäeviku kaotsi minemise kohta. OÜ Müller Lahendused ei ole dokumenteerinud Altlaane Ehituse OÜ poolt teostatud töid. Vastustaja peab oluliseks märkida, et ehituspäevikud ei ole kadunud, nagu väidab kaebuse esitaja. Pindi Kinnisvara OÜ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud dokumentide perioodid langevad kokku. Meelevaldne on kaebuse esitaja väide, et OÜ-l Müller Lahendused puudus selge seadusest tulenev kohustus ehituspäeviku pidamiseks, sest selline kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 30.09.1997 määruse nr 182 “Ehitamise dokumenteerimise nõuete kinnitamine” punktidest 2, 8 ja
  32. Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitaja väitega raamatupidamisarvestuse osas. OÜ Müller Lahendused raamatupidamise arvestusest ilmnes, et äriühing on oma tegevuselt ehitusteenuse vahendaja, ostes hankijalt ehitusteenuse sisse ning müües nimetatud teenuse samas summas kinnisvaraarendajale edasi jooksvalt arvete alusel, vastavalt ehitustöövõtulepingus kajastatud tingimustele. Altlaane Ehituse OÜ nimel väljastatud arved ei kajastunud edasimüüdud teenuste hulgas.
  33. Maksuhalduri käsutuses on küll R.J.e poolt allkirjastatud volitused, kuid nimetatud volitused on väljastatud A. T. nimelisele isikule (volitustel erinevad isikukoodid), keda volitustes märgitud isikukoodidega ei ole reaalselt olemas. Samuti A. T. kontaktideks märgitud mobiiltelefoninumber tegelikkuses ei eksisteeri, kuna ühelgi mobiiltelefonioperaatoril ei eksisteeri sellisel kujul mobiiltelefoninumbrit. Maksuhaldur näitas kaebuse esitajale ligilähedaste isikukoodidega A. T. pilte ja U.K. ei tundnud nendest kedagi ära. Volituse olemasolu iseenesest ei oma antud asjas sisulist kaalu, kuna maksustamise aluseks on teenuse reaalne saamine. Kontrollimise käigus on R.J. 21.06.2005 maksuhaldurile tunnistanud, et tema ei ole osalenud J. Vilmsi 29 elumaja ehitamisel ega teinud tehinguid Altlaane Ehituse OÜ nimel. Samuti ei tunne R.J. U.K.i nimelist isikut ega tea midagi äriühingutest OÜ Müller Lahendused ja OÜ Hesperid. R.J.e sõnade kohaselt ei ole tema allkirjastanud maksuhalduri ametniku poolt näidatud Altlaane Ehituse OÜ arveid, mis väljastati OÜ-le Müller Lahendused. Need asjaolud viitavad varifirma tegevusele ja seega pole tõsiseltvõetavad ka muud selgitused, mis on seotud Altlaane Ehituse OÜ või A. T.ga. Maksuhaldur on seisukohal, et kogumis eeltoodud asjaolud viitavad maksupettusele. R.J. osutus variisikuks, kes ei omanud mingeid teadmisi äritegevusest. Teda ei saa mingil juhul pidada Altlaane Ehituse OÜ tegevust koordineerivaks isikuks. Altlaane Ehituse OÜ nime on kasutatud üksnes arvete väljastamisel, sest tegelikkuses ei deklareerinud Altlaane Ehituse OÜ kontrollitaval perioodil maksustatavat 5 käivet, äriühing ei omanud töötajaid ning Altlaane Ehituse OÜ ei tegutsenud juhatuse liikme kontrolli all.
  34. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et reaalselt on küll ehitustöid tehtud, kuid tegelikkuses ei ole OÜ Müller Lahendused Altlaane Ehituse OÜ teenuseid kasutanud. Maksuhalduri hinnangut toetavad R.J.e ütlused, kes on tunnistanud maksuhaldurile, et Altlaane Ehituse OÜ väljastatud arvetel olev allkiri ei ole tema oma, R.J. ei ole Altlaane Ehituse OÜ nimel teinud ühtegi tehingut, esitanud ühtegi maksudeklaratsiooni. Samuti ei ole R.J. kohtunud ega tea midagi U.K.ist ega OÜ-st Müller Lahendused. OÜ Müller Lahendused poolt Altlaane Ehituse OÜ-le tasutud summad kanti koheselt samal päeval edasi Altlaane Ehituse OÜ teisele kontole, laekunud summad võeti koheselt Altlaane Ehituse OÜ kontolt välja või kanti edasi Dario Arenduse OÜ-le, kes on sarnaste tunnustega äriühing kui Altlaane Ehituse OÜ. OÜ Müller Lahendused on kasutanud Altlaane Ehituse OÜ, kui reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu (varifirma) nimel väljastatud fiktiivseid arveid maksude tasumisest kõrvale hoidmise eesmärgil. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel toimunud majandustehingud arvetel näidatud summades tegelikkuses ei toimunud. KOHTU PÕHJENDUSED
  35. Vaidlusküsimused Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajal oli õigus
  36. aastal oma tasumisele kuuluvast käibemaksusummast Altlaane Ehituse OÜ arve-saatelehtede nr. /030101 (koostatud 06.01.2003, sisuks maalritööd jaanuarikuus 2003.a, teenuse kogus 1 tk), /030206 (koostatud 20.02.2003, sisuks maalritööd, kogus 1 tk) ja /030505 (koostatud 12.05.2003, sisuks hoone üldehitustööd vastavalt lep. nr. E/030113/1) alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Altlaane Ehituse OÜ arve-saatelehtede alusel tööde teostamine on tõendamata, mistõttu kaebuse esitaja on sisendkäibemaksu, summas 98 666 krooni mahaarvamisega rikkunud KMS § 11 lõiget
  37. Eeltoodud säte kohustas maksukohustuslast arvutama tasumisele kuuluv maksusumma KMS §-s 20 sätestatud korras. KMS § 20 lg 1 võimaldas registreeritud maksukohustuslasel tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast (maksustamisperioodil arvestatud käibemaksust) maha arvata maksustatava käibe sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Maksuotsuse p-st 3.1.14 nähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Müller Lahendused on teadlikult toime pannud maksupettuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2003 otsuse asjas nr. 3-3-1-50-03 punktis 10 asus Riigikohus seisukohale, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. „Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“ Seega analüüsib kohus kaebuse esitaja poolt hoolsuskohustuse nõuete täitmist vaid juhul, kui kohus asub seisukohale, et puudub alus kahtlustada OÜ-d Müller Lahendused maksupettuses. Kõigepealt peab kohus 6 võtma seisukoha tehingute, mille eest vaidlusalused arved esitati, toimumises OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel.
  38. Altlaane Ehituse OÜ poolt OÜ-le Müller Lahendused teenuste osutamine 16.1 Altlaane Ehituse OÜ kui tegutsev äriühing Vaidlus puudub selle üle, et Altlaane Ehituse OÜ kontrollitaval perioodil maksustatavat käivet ei deklareerinud ning töötajatele väljamakseid ei teinud. Altlaane Ehituse OÜ arvelduskontolt ei nähtu ka, et äriühingul oleks ajavahemikus jaanuar-mai 2003 olnud ehitus- ja remonditöödega seonduvaid väljaminekuid (toimiku lk. 146-153). Dario Arenduse OÜ ja OÜ Castrix – äriühingud, kellele Altlaane Ehituse OÜ ainsatena väljamakseid arvelduskontolt on teinud, on
  39. aastal äriregistrist kustutatud seoses
  40. aasta majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Altlaane Ehituse OÜ juhatuse liikme R.J.e protokollitud seletusest (toimiku lk. 131-134) nähtub, et R.J. Altlaane Ehituse OÜ nimel tehinguid ei teinud ja maksudeklaratsioone ei esitanud ning äriühingu juhatuse liikmeks sai ta tuttavate palvel. A. T.’e, keda R.J. volitas osaühingu nimel tegutsema, esitlesid R.J.’ele samuti tema tuttavad ning R.J. ei mäletanud, kas A.T. talle isikut tõendava dokumendi esitas. Peale volituse andmist ta enam A. T.’ega ei kohtunud. Ka Altlaane Ehituse OÜ pangakaardi ja pitsati andis R.J. seletuse kohaselt
  41. aasta algul oma tuttavale. Seega saab järeldada, et R.J. reaalselt äriühingut ei juhtinud ja tema tegevust ei kontrollinud. Lisaks ei tundnud R.J. äriühinguid OÜ Müller Lahendused ega ka OÜ Hesperid, ei osalenud Vilmsi tänava elumaja ehitamisel ning OÜ Müller Lahendused juhatuse liikme U.K.’i nimi talle ka tuttav ei olnud. A.T.’e nimelist isikut pole maksuhalduril õnnestunud ei isikukoodi, pildi ega ka mobiiltelefoni numbri alusel tuvastada. Vaidlus puudub selle üle, et R.J.e poolt allkirjastatud volitustel A.T.’ele (toimiku lk-d 129-130) on A.T.’e isikukoodid erinevad ning kummagi isikukoodiga isikut elanikeregistris ei eksisteeri. Vaidlus puudub ka selle üle, et viimase volikirja väljastamise kuupäeval kandis R.J. kinnipidamisasutuses karistust. Kaebuse esitaja U.K. on maksuhaldurile talle näidatud fotode järgi kinnitanud, et ei tunne ühtegi
  42. aastal sündinud A.T.’e nimelist isikut. U.K.’i poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt ta A.T.’e nimelist isikut passi järgi ei tuvastanud. Altlaane Ehituse OÜ-st suhtles U.K. enda sõnade kohaselt vaid A.T.’ega. U.K.’i suulise seletuse kohaselt tegi Altlaane Ehituse OÜ Vilmsi 29 objektil kahte tööd – trepikodasid ning kahe korteri ühendamist. (toimiku lk. 219). Tunnistaja N.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta oma korteris teostatud siseviimistluse ja korterite ühendamise teemal vaid OÜ Hesperid esindaja O.L.’i ja Müller Lahendused OÜ esindaja U.K.’iga. Peale nende isikute ei olnud kedagi, kes oleks ehitustöid juhtinud (toimiku lk. 223224). Kohus ei pea tõenäoliseks, et Altlaane Ehituse OÜ töömehi oleksid N.N. kahe korteriga seotud ehitustööde faktilisel tegemisel juhendanud OÜ Hesperid esindaja O.L. või Müller Lahendused OÜ esindaja U.K.. U.K. on ka ise selgitanud, et Altlaane Ehituse OÜ-st suhtles ta vaid A.T.’ega. Samas ei olnud tunnistaja N.N. A.T.’ega üldse kokku puutunud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja N.N. poolt kohtule antud ütluste tõepärasuses. Oluline on ka asjaolu, et R.J.e poolt väidetavalt allkirjastatud volikirjad A.T.’ele on mõlemad vormistatud hilisemate kuupäevadega (25.03.2003 ja 08.12.2003) kui sõlmiti kaebuse esitaja ja Altlaane Ehituse OÜ vaheline tööettevõtuleping (03.01.2003) tööde teostamiseks ning esitati kaks esimest arvet teenuste eest (06.01.2003 ja 20.02.2003). 7 Arvestades eeltoodud A.T.’e nimelise isiku kohta käivaid tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et A.T.’e nimeline isik on väljamõeldud ning Vilmsi tn objektil reaalselt ei tegutsenud. Seega U.K.’i poolt kohtule antud seletus ei vasta tõele. Seega tuleb asuda seisukohale, et R.J. ega ka A.T. Altlaane Ehituse OÜ esindajatena Vilmsi tn. objektil ehitustöid ei juhtinud ning äriühingul puudusid ka kulutused töötajatele või ehitusmaterjalidele, mis tõendaksid ehitustööde tegemist Vilmsi tn. objektil. 16.2 Hesperid OÜ ja Müller Lahendused OÜ vaheline tasaarvestus Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide Hesperid OÜ ja Müller Lahendused OÜ vahelise hinnatõusu kokkuleppe sõlmimise ning tasaarvestuse kohta on paljasõnaline ja ebausutav. Kaebuses möönab kaebuse esitaja, et „ehkki kaebuse esitaja võinuks formaalselt nõuda OÜ-lt Müller Lahendused 27 miljoni krooni eest tööde lõpuleviimist, oleks see tähendanud Hesperid OÜ-le suuri raskusi ning oleks võinud kaasa tuua olukorra, kus Hesperid OÜ poleks olnud suuteline oma kohustusi jätkama. Seega oli mõistlik kokku leppida Hesperid OÜ-ga hinna kallinemises, vastasel juhul riskinuks Müller Lahendused OÜ ohuga, et peab leidma uue töövõtja, kelle küsitav hind olnuks veel kõrgem. Müller Lahendused OÜ tasus seetõttu Hesperid OÜ-le kokku Vilmsi 29 lepingu täitmise eest 28 233 395 krooni. Lisaks maksuhalduri poolt viidatud lepingus sisalduvale töövõtja kohustusele parandada lepingu praak, sisaldus OÜde Hesperid ja Müller Lahendused vahelises lepingus ka peatöövõtja õigus mittenõuetekohased tööd ise alltöövõtja kulul ümber teha. Nimetatud õigust OÜ Müller Lahendused ka trepikodade puhul kasutas. Trepikodade täiendavaks remondiks tehtud kulud, so OÜ-le Altlaane Ehituse makstud summad tasaarvestati OÜ-ga Hesperid täiendava tasu vähendamise teel.“ Kõigepealt märgib kohus, et maksuhaldurile ega ka kohtule pole esitatud tõendeid väidetava tasaarvestuse toimumise kohta. Tasaarvestuse kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. Kuigi toimikus on OÜ Müller Lahendused ja OÜ Hesperid vaheline töövõtuleping (toimiku lk. 92-96) koos lisadega (töövõtuprogramm ja mahud, tööde kalendergraafik, maksegraafik ja töösisekorraeeskirjad), puuduvad lepingu lisad, millest nähtuks esialgse hinnakalkulatsiooni muutumine (hinna kallinemine seisuga 2003), samuti kokkulepe poolte vahel toimuva tasaarvestuse kohta. U.K.’i poolt istungil antud seletuse kohaselt tehti ehituse kallinemise kohta suusõnaline kokkulepe ning tasaarvestus toimus ca 800 000 krooni ulatuses (toimiku lk. 220). Seega, kuivõrd kirjalikud dokumendid hinna väidetava kallinemise ja tasaarvestuse kohta puuduvad, peab kohus hindama, kas väidetav suuline kokkulepe ja tasaarvestus lepingupoolte vahel võisid toimuda. Kohus on seisukohal, et lepingupoolte vaheline suusõnaline kokkulepe ehitushindade kallinemiseks 27 046 461.40 kroonilt 29 miljoni kroonini (seega 1 953 539 krooni ulatuses) ning sellele järgneva tasaarvestuse tegemine 29 miljonilt kroonilt 28 233 395 kroonini (tasaarvestus seega 766 605 krooni suuruses summas) on ebausutav järgmistel põhjustel:
  43. OÜ Müller Lahendused põhitegevusalaks on ehitusprojektide juhtimine. Arvestades asjaolu, et OÜ-l Müller Lahendused oli 20.03.2001 sõlmitud OÜ-ga Future Arendus ehitise töövõtuleping, millega OÜ Müller Lahendused võttis endale kohustuse ülesehitada Vilmsi tn. 29 korruselamu 54 korteriga „võtmed kätte“, hinnaga 32 886 777.01 krooni (toimiku lk. 72-78) ning eeltoodud hinda ei muudetud, sai OÜ Müller Lahendused planeerida oma kasumiks eeltoodud hinna ning OÜ-le Hesperid makstud hinna vahet. Kohtu jaoks on ebausutav, et olukorras, kus OÜ-ga Future Arendus hinnatõusu seoses ehitushindade kallinemisega lepingus ette ei nähtud, aktsepteeris OÜ Müller Lahendused OÜ-ga Hesperid ehitushindade 8 kallinemiseset tulenevat hinnatõusu, mida ka pooltevahelises lepingus ette ei nähtud, kusjuures seda tehti suuliselt, konkreetsete ehitusmaterjalide kallinemist täpsustamata. Arvates kallinemise ulatust (peaaegu 2 miljonit krooni) on selline toimimisviis ehitusprojektide juhi poolt majanduslikult ebamõistlik ja seega ebausutav.
  44. Tasaarvestatav summa 766 605 krooni ei lange kokku Altlaane Ehituse OÜ-le arvete alusel faktiliselt tasutud summaga, 501 810 krooni ega ka Altlaane Ehituse OÜ arvetel näidatud kogusummaga, milleks oli 646 810.- krooni. Kuna kaebusest nähtuvalt oli lõplik OÜ-le Hesperid tasutud summa väga konkreetne – 32 886 777.01 krooni, pidi selline summa tulenema ka konkreetsetest arvutustest, mitte ligikaudsetest tasaarvestustest. Tasaarvestuse toimumise seab kahtluse alla ka OÜ Hesperid poolt OÜ-le Müller Lahendused 10.03.2003 esitatud arve, summas 300 000 krooni, selgitusega „siseviimistlustööd“, mis esitati seega enne Altlaane Ehituse OÜ poolt väidetavate lõplike ehitustööde tegemist (toimiku lk. 82). O.L. on maksuhaldurile andnud järgmise seletuse: „kuna Vilmsi tn. 29 korterelamu ehitusel kokkulepitud 27 miljonist kroonist oli meil saamata veel 300 000 krooni, vormistasime selle alusel arve OÜ-le Müller Lahendused, et kätte saada lepingujärgselt kokkulepitud summat. Sisuliselt oli see vaheraha.“ (toimiku lk. 83). Eeltoodud seletus seab tasaarvestuse toimumise täielikult kahtluse alla. Kohtuistungil kinnitas O.L. samas tasaarvestuse toimumist, andes seega eeltooduga risti vastupidiseid ütlusi. Arvestades asjaoluga, et O.L.i näol on tegemist kaebuse esitaja kauaaegse ja ka praeguse äripartneriga, peab kohus võimalikuks, et O.L.i esialgne seletus maksuhaldurile oli tõene ning tunnistaja ei andnud kohtus tõeseid ütlusi.
  45. Kaebuses endas sisalduvad vastuolud. Olukorras, kus Müller Lahendused OÜ ei olnud rahul Hesperid OÜ ehitustööde kvaliteediga, oli Müller Lahendused OÜ jaoks majanduslikult täiesti ebamõistlik leppida Hesperid OÜ-ga kokku lepingujärgse hinna kallinemises aastaks 2003 põhjendusega, et muidu ei oleks Hesperid OÜ suuteline oma kohustusi täitma. Kuivõrd aastal 2003 asus Hesperid OÜ väidetavat praaktoodangut likvideerima Altlaane Ehituse OÜ, kes esitas esimese arve juba 06.01.2003, puudus kaebuse esitajal vajadus leppida Hesperid OÜ-ga kokku hinna kallinemises. Kui kaebuse esitaja oli
  46. aasta alguseks endale juba uue töövõtja – Altlaane Ehituse OÜ leidnud, jääb kohtule arusaamatuks Müller Lahendused OÜ-d hinna kallinemise kokkuleppe sõlmimata jätmisest väidetavalt ähvardav oht. Nagu nähtub Altlaane Ehituse OÜ poolt kaebuse esitajale esitatud arvetest, jäi nende kogusumma tublisti alla 2 miljoni krooni (arvete kogusumma oli 646 810 krooni). Seega on ebausutav, et kuigi Müller Lahendused OÜ oli hiljemalt jaanuariks 2003 leidnud endale väidetavalt uue töövõtja Altlaane Ehituse OÜ, kes pidi likvideerima Hesperid OÜ praaktoodangut, leppis ta siiski Hesperid OÜga kokku ehitushinna kallinemises seoses ehitushindade kallinemisega aastatel 2001-
  47. Käesolevas haldusasjas puuduvad andmed selle kohta, et Hesperid OÜ-l oleksid
  48. aastal veel Vilmsi objektil olnud pooleli tööd, mille maksumus oleks küündinud 2 miljoni kroonini.
  49. Kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt kasutas ta Vilmsi tn. 29 objektil Altlaane Ehituse OÜ teenuseid esimest korda ja hiljem Altlaane Ehituse OÜ-d ehitamiseks kasutatud ei ole, küll aga on kasutatud OÜ-d Hesperid (toimiku lk. 219). Enne Altlaane Ehituse OÜ-ga tööettevõtu lepingu sõlmimist 03.01.2003 tundis seaduslik esindaja Hesperid OÜ juhatuse liiget O.L.it umbes 4 aastat ning suheldi tööalaselt (toimiku lk. 220). O.L.i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on OÜ Hesperid siiani Müller Lahendused OÜ partner ning alltöövõtja ning Müller Lahendused OÜ on neile pidevalt tööd pakkunud (toimiku lk. 225). Eeltoodud seletuse ja tunnistaja ütlustega on vastuolus kaebuse esitaja väidetav otsus, vahetada trepikodade siseviimistluse ümbertegemiseks ning korterite nr. 53-54 kokkuehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks OÜ Hesperid välja Altlaane Ehituse OÜ vastu, kes oli kaebuse esitaja jaoks täiesti tundmatu äriühing. Samas, seoses 4 aastat väldanud 9 tööalase suhtlemisega, pidi kaebuse esitajale vaidlusaluste ehitustööde ajaks teada olema OÜ Hesperid töö kvaliteet. Sellega seoses on ka ebatõenäoline, et kaua ehituse alal töötanud isikud ei osanud lepingus ette näha ehitushindade kallinemise võimalust. Samuti on ebatõenäoline kaebuse esitaja poolt tänaseni ehitusobjektidel alltöövõtjana OÜ Hesperid kasutamine ning samas Altlaane Ehituse OÜ mittekasutamine, kui esimese äriühingu töö kvaliteediga kaebuse esitaja rahul ei olnud, teise äriühingu töö kvaliteetsuse kohta on aga vormistatud tööde üleandmise akt, mis tööde kvaliteeti kinnitab. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja väited Hesperid OÜ ja Müller Lahendused OÜ vahelisest kokkuleppest ehitushindade kallinemise osas on ebausutavad. Samuti on ebausutav Hesperid OÜ ja Müller Lahendused OÜ vahel väidetava tasaarvestuse toimumine. 16.3 Vilmsi tn. 29 objektil Altlaane Ehituse OÜ poolt teostatud ehitustööde dokumenteerimine Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Altlaane Ehituse OÜ väidetavad ehitustööd Vilmsi tn. 29 objektil oleksid pidanud olema dokumenteeritud või mitte ning kas vastavate tööde dokumenteerimata jätmine võiks viidata asjaolule, et Altlaane Ehituse OÜ ehitustöid objektil ei teostanud. Vilmsi tn 29 objekti ehituse alustamisest kuni
  50. aastani kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 51 lg 2 kohaselt sätestatakse ehitusjärelevalve teostamise kord ja ehitamise dokumenteerimise nõuded Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 30.09.1997 määrusega nr. 182 kehtestati eeltoodud sätte alusel ehitamise dokumenteerimise nõuded (Nõuded), mille p 17 nägi ette ehitustööde päeviku pidamise kohustuse iga tööpäeva kohta. Nõuete punkti 17 kohaselt ehitustööde päeviku igale leheküljele kirjutavad alla vastutav töödejuhataja ja omanikujärelevalve. Nõuete punkti 8 kohaselt vastutab ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse eest ehitusettevõtja. 01.01.2003 kehtima hakanud ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 näeb samuti ette ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise kohustuse ehitust teostava isiku poolt. EhS § 31 lg 2 p 1 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojekt ja selle muudatused ning lg 2 kohaselt ka ehitustööde päevik. EhS § 31 lg 3 kohaselt kehtestab eri liiki ehitiste ehitamise dokumentidele esitatavad nõuded majandusminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr. 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 4 lõike 2 kohaselt peetakse ehituspäevikut iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Maksuotsuses on õigesti leitud, et kuna korterite 53 ja 54 ümberehitamisega kaasnes ehitusprojekti muudatus, pidid vastavad ehitustööd olema dokumenteeritud. Müller Lahendused OÜ seaduslik esindaja on kohtuistungil kohtule selgitanud, et Altlaane Ehituse OÜ teostas kahe korteri ühendamist (toimiku lk. 219). Vaidlus puudub selle üle, et maksuhaldur on tuvastanud, et nii elamu haldajale OÜ-le Pindi Kinnisvara kui ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on edastatud Vilmsi tn. 29 elumaja ehituspäevikud
  51. aasta kohta alles alates 10.06.
  52. Ühtlasi on maksuhaldur tuvastanud, et vastavad päevikud edastas OÜ-le Pindi Kinnisvara Vilmsi 29 korteriühistu, kellele edastas ehituspäevikud enda sõnul U.K.. U.K. on andnud maksuhaldurile selgituse, mille järgi läksid korteriühistule antud ehituspäevikud
  53. a. eelneva perioodi kohta kaduma. Kohus nõustub vastustaja järeldusega selles, et eeltoodud selgitus ei saa vastata tõele, kuna kaebuse esitaja seaduslik esindaja on esitanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehituspäevikud vaid osaliselt. Küll aga võib eeltoodu viidata 10 asjaolule, et ehitustöid perioodil jaanuar kuni juuni 2003 Vilmsi tn. 29 objektil Altlaane Ehituse OÜ poolt ei teostatud. 16.
  54. N.N. korterite kokkuehitamine ja siseviimistlustööd Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et N.N. poolt ostetud korterites nr. 53 ja 54 (uue numbriga 52) ümberehitustöid teostati, kuid vaidlus on selle üle, kas seda tegi Altlaane Ehituse OÜ. Maksuhaldur on seisukohal, et N.N. seletused korterites teostatud ehitustööde kestvuse üle lähevad lahku Altlaane Ehituse OÜ poolt tööde üleandmise aktis märgitud tööde kestvusega. Tööettevõtuleping OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel on sõlmitud
  55. jaanuaril
  56. Tööettevõtulepingu p-s 4.1 on ühe tööna loetletud trepikoja pahteldamine ja värvimine, kokku 179 500 krooni eest, samuti korterite 53-54 siseviimistlustööd (maalritööd, parketi paigaldus, keraamiliste plaatide paigaldus, põrandaliistu paigaldus ja sauna ehitamine), kokku 368 644 krooni eest. Eeltoodud summadele lisandus käibemaks. OÜ Müller Lahendused ja Altlaane Ehituse OÜ vahel 12.05.2003 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti, et tööd korterelamu objektil Vilmsi tn. 29 on lõpetatud vastavalt lepingule E/030113/1 ja antud tööde osas pretensioone ei ole. Aktist nähtuvalt teostati töid, summas 368 644 krooni, ajavahemikus 20.02.2003 – 11.05.2003 (toimiku lk. 88). Kohus on seisukohal, et kuivõrd tööettevõtulepingus on kokku lepitud korterite 53-54 siseviimistlustööde summa kattub aktis märgitud, ajavahemikus 20.02.2003 – 11.05.2003 teostatud tööde summaga, võib järeldada, et aktis märgitud, kuid sisult täpsustamata töid, summas 368 644 krooni, teostati korterites 53-
  57. Seega saab järeldada, et Altlaane Ehituse OÜ pidi teostama töid korterites 53-54 ajavahemikus 20.02.2003-11.05.
  58. N.N. on sõlminud Future Arenduse OÜ-ga notariaalse lepingu Vilmsi tn. 29 korteriomandi liisimiseks 23.04.2003 (toimiku lk. 57-66). Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti järeldanud, et N.N. ütlused kinnitavad täiendavalt seda, et Altlaane Ehituse OÜ korterite 53-54 siseviimistlus- ja kokkuehitamistöid ei teostanud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt:
  59. Kohtuistungil N.N. poolt antud ütluste kohaselt kestsid korteri üldehitustööd pool aastat (toimiku lk. 223). Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt teostati töid vähem kui kolm kuud.
  60. N.N. ütluste kohaselt algas korterite kokkuehitamine enne liisinglepingu sõlmimist ning tema suhtles selles osas O.L.iga. Tunnistaja ütluste kohaselt „O.L. tegeles viimistlusega ja korterite ühendamisega ning temal olid ehitajad, kes sellega tegelesid. Poole aasta jooksul kontrollisid ja ehitasid, tegid ümber. Töötajad, kes Olegil olid, ei osanud tööd korralikult teha“. N.N. ütluste kohaselt oli O.L. pidevalt ehitusel. Töölised töötasid O.L.i alluvuses ning kõik pretensioonid esitas N.N. O.L.ile. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud peale O.L.i ja U.K.i kedagi, kes oleks ehitustöid juhtinud (toimiku lk. 223-224). Tunnistaja ütluste kohaselt esitas ta pretensioone vaid U.K.ile ja O.L.ile ning kuna nad tegid ebakvaliteetset remonti, lõpetas tunnistaja nendega kõikvõimalikud suhted ja palus neil lahkuda. Tunnistaja lõpetas suhtlemise K.ga aprillis 2003 (toimiku lk. 223). 11 Eeltoodud tunnistaja ütlustest saab seega järeldada, et ehitustöid võisid korterites juhendada ainult O.L. ning U.K.. Kohtu arvates on täiesti ebatõenäoline, et kui ehitus- ja viimistlustöid kaebuse esitaja korteris oleks teostanud Altlaane Ehituse OÜ A.T.e juhendamisel, oleks see jäänud tunnistajale teadmata ja märkamata. Oluline on ka asjaolu, et tunnistaja lõpetas korterite siseviimistluse alase suhtlemise U.K.’iga aprillis
  61. Peale seda enam viimistlustöid korteris ei teostatud, kuna tunnistajat senitehtu kvaliteet ei rahuldanud ning ta kolis aprillis korterisse sisse. Akti kohaselt kestsid viimistlustööd aga veel ka mais 2003 ning akti kohaselt OÜ-l Müller Lahendused pretensioone Altlaane Ehituse OÜ-le tööde osas ei olnud. Seega tuleb järeldada, et akt on koostatud tegelike asjaoludega vastuolus ning pole tõendatud Altlaane Ehituse OÜ poolt ehitustööde teostamine korterites 53-54, küll aga tõendavad tunnistaja ütlused seda, et vastavaid ehitustöid teostas korterites OÜ Hesperid. 16.5 Lõplikud järeldused Võttes arvesse kohtu poolt tehtud järeldused otsuse punktides 16.1 – 16.4, on kohus seisukohal, et Altlaane Ehituse OÜ Müller Lahendused OÜ-le vaidlusalustel arvetel märgitud ehitustöid ei osutanud ning arved on teadlikult maksupettuse eesmärgil fabritseeritud, mis omakorda välistab kaebuse esitaja heausksuse. Arvestades kohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid, pidi kaebuse esitaja seaduslik esindaja olema teadlik, et Altlaane Ehituse OÜ talle ehitusteenuseid Vilmsi 29 objektil ei osutanud. Kuigi käesolevas haldusasjas ei ole maksuhaldur suutnud tuvastada Müller Lahendused OÜ seadusliku esindaja konkreetset seotust Altlaane Ehituse OÜga, on tuvastatud asjaoludest lähtudes ilmne, et Altlaane Ehituse OÜ-d kasutati fiktiivsete arvete esitamiseks ning vastavate arvete alusel tasutud summad liikusid eeltoodud äriühingust koheselt jälle välja. Eeltoodu, samuti asjaolu, et Müller Ehitused OÜ ei maksnud Altlaane Ehituse OÜ-le objekti üleandmise aktis märgitud kogusummat, annab aluse järeldada, et Altlaane Ehituse OÜ-d kasutati maksupettuse läbiviimiseks. Seega on vastustaja õigesti määranud kaebuse esitajale maksuotsusega tasumiseks käibemaksu, summas 98 666 krooni.
  62. Maksuotsusega määratud tulumaks. Maksuotsusega on kaebuse esitajale tasumiseks määratud tulumaks, summas 176 312 krooni. Maksuotsuses märgitakse, et kuna tõendamist ei ole leidnud Altlaane Ehituse OÜ poolt ehitustööde osutamine ning OÜ Müller Lahendused poolt vastavate tööde saamine, siis puudub alus nimetatud tehingutest tulenevaid kulutusi käsitleda ettevõtlusega seotud kulutustena. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, jõustunud 01.01.2000; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 48-
  63. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kuna ei ole tõendatud teenuste saamine Altlaane Ehituse OÜ-lt, on OÜ Müller Lahendused poolt tehtud väljamaksed käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p 3 mõistes. Arvestades käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et arvetel märgitud töid on Altlaane Ehituse OÜ asemel teostanud Hesperid OÜ, kellele kaebuse esitaja on juba viimase poolt esitatud arvete alusel tasunud esialgses lepingus kokkulepitust suuremas summas, kokku 28 233 395 krooni. Vaidlus kaebuse esitaja poolt Hesperid OÜ-le kokkulepitust suuremas summas tasumise üle puudub. Sellega seoses tuleb pidada kaebuse 12 esitaja väljamakseid Altlaane Ehituse OÜ-le kuluks, mis ei saanud olla seotud arvetel märgitud ehitustööde teostamisega. Samuti on kohus tuvastanud, et kolmandaid tundmatuid ettevõtteid ehitusobjektil ei viibinud ning asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on kasutanud fiktiivseid arveid maksupettuse toimepanemise eesmärgil, mis välistab kaebuse esitaja heausksuse. Seega, kuna kohus asub seisukohale, et vaidlusalused ehitustööd on teostanud Hesperid OÜ, kelle poolt tehtud töö eest esitatud arveid Müller Lahendused OÜ-le (sealhulgas 10.03.2003 esitatud arvet siseviimistlustööde eest) ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustatud, ei saa Altlaane Ehituse OÜ arvete alusel tasumine olla seotud vaidlusaluste ehitustööde teostamisega Vilmsi tn. 29 objektil. Eeltooduga seoses ei pidanud maksuhaldur lähtuma MKS §-st 94 ega määrama kaebuse esitaja maksukohustuse olemasolu hindamise teel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.