← Eesti

2-05-17475/21

Obsah (5)§ 6444§ 647§ 6441§ 53§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-17475 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28

) § 647 alusel tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud seda õigus osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

§-le 6444 tuginedes on hageja isik, kelle kasuks oli kinnistusraamatus õigust tagav kanne, järelikult õigustatud isik enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks. Hageja leiab, et kohtutäitur on oma ametivõimu kuritarvitanud, kohtutäituri avalduse alusel tehtud kinnistusraamatu kanded on õigustühised ja seega on lõpptulemusena kahjustatud hageja õigushüve.

  1. Hageja teadis, et kohus on hagi tagamise abinõud rakendanud. Hageja õiguslik kindlus enne saabuvat kohtuistungit tugines tema kasuks tehtud asja võõrandamise keelumärkel kinnistusraamatu kolmanda jao esimesel järjekohal. AÕS § 63 lg 3 alusel on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seega on tühine kohtutäituri avalduse alusel kohtunikuabi tehtud keelumärke tühistamise kanne, samuti on tühine teise jao kanne, millisega sai kinnistu uueks omanikuks OÜ Metring.
  2. Hageja asus seisukohale, et kostja OÜ Metring osales enampakkumisel ning omandas kinnistu teadmisel, et sellel lasub võõrandamiskeeld ja toimub õiguslik vaidlus kinnistu omandiõiguse üle.
  3. Kostja AS Hansa Liising Eesti hagi ei tunnista. AS Hansa Liising Eesti väitel on ta teinud kõik temast oleneva, et täita hagejaga sõlmitud kokkulepe juba 06.06.2005, nagu oli kokkuleppes sätestatud ning hagejapoolsel mitteilmumisel notaribüroosse on kostja olnud korduvalt valmis sõlmima kokkuleppes fikseeritud tehingu mistahes muul hagejale sobival ajal, lähtunud nii lepingust, seadustest kui ka mõistlikkuse põhimõttest. Viimane kiri kostjalt notarile oli 18.08.2005, milles tehingu aeg oli määratud 22.08.2005, kuid hageja taas ei soovinud kokkulepet allkirjastada. Hageja on käitunud pahatahtlikult, jättes notari bürosse ilmumata lepinguprojektis olevate näpuvigade pärast, mida saaks parandada lepingu sõlmimisel. Hagejal oli soovi korral ühe tehingupoolena võimalik tutvuda lepingu projektiga notaribüroos. Uue kohtumise kokkuleppimisel avaldas hageja, et ta on peale kohtuliku kokkuleppe sõlmimist abiellunud. Hageja kinnitas, et kinnistu ühisvarasse minek ning abikaasa tehingus osalemine ei ole takistuseks. Täiendavat hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise nõuet ei ole kostja hagejale esitanud. Kinnistule oli seatud hageja huvides AS Hansapank kasuks hüpoteek hageja ja AS Hansapank vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest hageja vastu tekkinud nõuete täitmise tagamiseks. Seoses hageja võlgnevusega AS Hansapank ees pööras kohtutäitur sissenõude kõnealusele varale ning võõrandas kinnistu sundenampakkumisel. Täitekulude katmise ja sundtäitmisel hageja vastu olnud nõude rahuldamise järel ülejääv ning kostjale kantud summa on kostja poolt 22.11.2005 kantud liisinglepingus näidatud hageja arvelduskontole. Hageja oli täielikult teadlik nii oma võlgnevusest kui ka võlgnevuse katteks tagatisele sissenõude pööramisest. Kostja teatas 05.09.2005 hagejale asjaolust, et AS Hansapank on alustanud AS-le Hansa Liising Eesti kuuluva kinnistu suhtes täitemenetlust. Hageja oli hagiavalduse täienduse esitamise ajaks minetanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õiguse.

§ 6444

kohaselt võib avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada kohtule kahe nädala jooksul arvates enampakkumise päevast. Vaidlustatud enampakkumine toimus 17.10.2005 ning hagiavalduse täiendus on esitatud 07.12.

  2. Kostja Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink asus seisukohal, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud ja tuleb sel alusel jätta rahuldamata, see nõue on ka sisuliselt ebaõige ja põhjendamata ning ka sõltumata nõude aegumisest puuduvad alused hagi rahuldamiseks. 5

(10)
  1. Kostja OÜ Metring leidis, et hagi on alusetu, tõendamata ja pahatahtlik ning selle rahuldamiseks pole alust. OÜ Metring on õiguspäraselt kinnistu nr xxxxxxxx omanik ning puuduvad mis tahes alused omaniku kande muutmiseks.
  2. Hüpoteegi õigustühiseks tunnistamise nõue ei ole täidetav, kuivõrd hüpoteek on kustutatud ja hüpoteegi seadmise lepingut hageja tühistanud ei ole. Samuti oli hüpoteek kinnistule seatud õiguspäraselt, kuivõrd tulenes M. Prantsuse ja AS Hansapank vahelisest 26.05.2003 laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks x katastriüksusele. Väär on hageja väide hüpoteegi seadmise tühisuse kohta põhjendusel, et kohtulikus kokkuleppes puudusid viited hüpoteegi kandele. Hüpoteek oli juba enne kokkuleppe sõlmimist seatud varasema lepinguga, mille üheks pooleks oli M. Prantsus ja poolte eesmärk ei olnudki reguleerida 26.05.2003 seatud hüpoteeki. Hüpoteek oli seatud hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning poolte tahe oli suunatud hüpoteegi eeltoodu tagatisena püsimajäämisele isegi pärast M. Prantsuse kinnistu nr xxxxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse kandmist (hüpoteek tagas M. Prantsuse enda kohustusi). Kokkulepe reguleeris ja pidigi reguleerima poolte kohustusi seoses kinnistu omandiõiguse tagastamisega AS-le Hansa Liising Eesti, kinnistu nr xxxxx jagamisega ning uue avatava kinnistu nr xxxxxxx hagejale võõrandamisega. Hüpoteek, mis oli varem seatud, pidi jääma ja jäi kehtima ka pärast kinnistu nr xxxxx jagamist ja selles vaidlus puudus. Enampakkumine on läbi viidud õiguspäraselt ja selle kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise õigus on lõppenud. Hagi tagamise korras sisse kantud keelumärge kustutati tulenevalt

§-st 6420 õiguspäraselt, kuna keelumärge asus hüpoteegist järjekorra järgi tagapool.

  1. Iseseisva nõudeta kolmas isik Tallinna notar Tiit Sepp leidis, et enampakkumise tühistamise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja väidab ekslikult, et kohtutäitur on võõrandanud kinnistu täitemenetluses ebaseaduslikult. AS Hansapank kasuks seatud hüpoteek, mille alusel viidi läbi sundtäitmine, on kinnistus-raamatusse kantud esimesele järjekohale kõigi teiste hilisemate kolmanda ja neljanda jao kannete, sealhulgas keelumärgete suhtes.
  2. Notar Tiit Sepp leidis, et OÜ Metring omandas kinnistu kehtiva enampakkumise käigus ning on seega heauskne omanik. Vastavalt AÕS § 65 lg 1 kohaselt saab nõuda kinnistusraamatu ebaõige kande muutmist või parandamist. Ebaõigeks kandeks saab olla kanne, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale ehk on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. AÕS § 65 lg 3 kohaselt ei saa kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise või muutmise nõuet esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. Heausksuse suhtes on määravaks AÕS § 561 lg 3 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise aeg. Seega hageja taotlus kinnistusraamatu kande parandamiseks ei põhine seadusel.
  3. Tallinna notar Jaan Hargi märkis, et tema kaasamine on motiveerimata ja hagis ei vaielda tema poolt 26.05.2003 tõestatud AS Hansa Liising Eesti ja M. Prantsuse vahel Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu üle. Esimese astme kohtu otsus
  4. Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis välja Margus Prantsuselt õigusabikulud Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Arvi Pingi kasuks 30 000 krooni ja OÜ Metring kasuks 30 000 krooni.
  5. Kohus nõustus kostjate esitatud vastuväidetega ja leidis, et need on põhjendatud ja tõendatud otsuses märgitud notariaalsete lepingute ja Harju Maakohtu 16.05.2005 sõlmitud kohtuliku kokkuleppega tsiviilasjas nr 2/-653/04/
  6. Hüpoteegipidaja õigus oli kinnistusraamatusse kantud hageja õigusest (keelumärge) eespool oleva õigusena. Hüpoteegi kanne on tehtud enam kui kaks aastat enne hageja kasuks keelumärke seadmist.

6420 lg 1 kohaselt hüpoteegist tagapool asuvad õigused loetakse peale enampakkumist lõppenuks ja kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel ilma puudutatud isiku nõusolekuta. Seega on tagapool asuvad õigused kustutatud kinnistusraamatus seaduslikult . 6

(10)32. Hageja nõue kohtutäituri 17.10.2005 täitemenetluse raames läbiviidud enampakkumise tühistamiseks on aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tugines Riigikohtu 22.02.2007 lahendile nr 3-2-1-8-07, milles asuti seisukohale, et kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 6444

kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel. Kolleegium leidis, et

§-s 6444 ettenähtud avalduse esitamise tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Kolleegium märkis, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastaud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

  1. Hageja enda tegevus viitab asjaolule, et tal puudus soov ja tahe kinnistu xxxxx jagamisel avatud uue kinnistut (registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga x, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) vastuvõtmiseks, kuna ta soovis saada kinnistut nr xxxxxxxx ilma AS Hansapanga kasuks sisse kantud hüpoteegi kandeta, millist asjaolu hageja kinnitas ka kohtuistungil, kuigi nimelt hageja huvides oli varasemalt, so 26.05.2003 sisse kantud jagatavale kinnistule nr xxxxx AS Hansapank kasuks hüpoteek hageja ja AS Hansapank vahel sõlmitud võlaõiguslikest ja asjaõiguslikest lepingutest hageja vastu tekkinud nõuete täitmise tagamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. Margus Prantsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  3. Maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei võtnud seisukohta tema 28.09.2005 taotluse osas täitemenetluse peatamiseks. Mainitud kuupäeval oli hageja käsutuses vaid AS Hansa Liising Eesti hoiatus täitemenetluse alustamisest ning tal puudus otsene võimalus taotleda kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 156 lg 1 p 8 kohast sissenõudmise peatamist täitemenetluses. Kahest taotletud hagi tagamise abinõust rahuldas esimese astme kohus ühe ning 30.09.2005 Harju Maakohtu määrusega kanti kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx võõrandamise ja asjaõigusega koormamise keelumärge hageja kasuks.
  4. Enne Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-79-06 võis hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist koos hilisema käsutuskeeluga tõlgendada mitmeti. Seega on tema õiguskindlust rikutud, kuna sõltumata seatud keelumärkest viidi läbi täitevmenetluse raames enampakkumine ning selle tulemusena kanti kinnistu uueks omanikuks OÜ Metring. Juhul, kui hagi esitamisel oleks täitemenetlus peatatud (mida hageja eeldas käsutuskeelu seadmisega), poleks esinenud vajadust täiendavate menetlusosaliste kaasamiseks ning situatsiooni lahendamist, mis tekkis peale enampakkumise läbiviimist.
  5. Väär on maakohtu seisukoht, et hagi esitamisel tuleb järgida

§ 6444sätestatud tähtaega.

Täitemenetluse toimumise hetkel hageja 01.01.2006 kehtinud

§ 6444

sätestatud isikuna ei saanud

§ 647aluste puudumisel esitada avaldust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Kohtutäituri väidete kohaselt ei olnud hageja täitemenetluses menetlusosaline ning tal puudus igasugune informatsioon enampakkumise tulemuslikkusest. Seega eelmainitud aja vältel ei saanud hageja olla ei kaebeõiguslik isik ega omada ka vajalikke tõendeid võimaliku kaebe aluste kohta. Seetõttu on alusetu võimalik aegumise kohaldamine ning seda enam tuleb tähelepanu pöörata õigeaegsele hagi tagamise taotlusele tähelepanu pööramata jätmisele esimese astme kohtu poolt. 38. Nõuet kohtuotsusega kinnisturaamatu kande muutmiseks ei ole käsitletud ega põhjendatud selle rahuldamata jätmist. Hageja möönab, et peale enampakkumise läbiviimist on seda kohtul ka raske teha. Täitemenetluse jätkamine antud situatsioonis on hüpoteegipidaja poolt ebamõistlik tegevus, mida saab käsitleda vaid pahatahtliku tegevusena. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et AS Hansa Liising Eesti ja AS Hansapank poolt esitati kohtule vastuseid ühtede ja samade isikute poolt. Seega ei saanud olla võimalik olukord, et hüpoteegi pidaja ei teadnud kohtuvaidluse olemasolust midagi. Heauskse käitumisega menetlusosalise 7

(10)mõislik tegevus oleks igal juhul eeldanud temapoolset initsiatiivi täitemenetluse peatamiseks kohtuvaidluste lõpuni. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Maakohus ei ole kaalunud asjas poolte huvisid, et saavutada õige lahend. Kuigi maakohus on oma otsuses kajastanud täitevmenetluse läbiviimist, on ta jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel osalenud ettevõtted on asjaga kaudselt seotud isikud (so ettevõtete juhatuse liikmed on seotud täituri enda /vend, elukaaslane/ või siis võlausaldajaga). Antud asjaolu arvestades ei saa ka sellist tegevust hinnata mõistlikuks, so heauskseks käitumiseks.
  1. Kohus on ekslikult käsitlenud hageja väited, justkui sooviks ta saada kinnistu omanikuks ilma sellel lasuva hüpoteegita. Hageja hinnangul peaks just tema olema kinnisasja omanik, kes sõlmib AÕS § 356 kohase kokkuleppe hüpoteegipidajaga. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka kostjate väited, et hüpoteek on seatud hageja huvides. Siinkohal tuleb ka arvestada asjaolu, et 16.05.2005 maakohtu poolt kinnitatud kokkuleppe kohaselt tsiviilasjas nr 2/1-653/04/05 ei olnud pooled käsitlenud hüpoteegi üleviimist, jagamist vms, samuti ei olnud kokkulepet, et tulevase omaniku nimel seatakse kinnistule hüpoteek. Menetlusosaliste seisukohad
  2. AS Hansa Liising Eesti ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  3. Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  4. OÜ Metring ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.03.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
  6. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, nagu oleks kohus hagi tagamise taotluste rahuldamisel rikkunud oluliselt menetlusnormi. Hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS § 155 lg 1 kohaselt võis kohus poole taotlusel hagi määrusega tagada. Nimetatud sätte kohaselt ei ole kohtunikul hagi tagamise kohustust. Maakohus valis kahe taotletud hagi tagamise abinõu vahel ja seadis kinnistule käsutamise keelumärke.
  7. Täitemenetluses on menetluse peatamise aluseks kohtumäärus, mitte hageja taotlus kohtule. Hageja etteheited kohtule tema taotluste mitteõigeaegse ja hageja poolt soovitud viisil lahendamise kohta, ei muuda täitemenetluse kulgu ega saabunud tagajärgi.
  8. Hageja väide, justkui enne Riigikohtu 03.10.2006 lahendit võinuks TsÜS § 88 lg 2 tõlgendada erinevalt, mis kaebuse tuletuse kohaselt oleks pidanud ära hoidma läbiviidud enampakkumise, ei ole õige. TsÜS § 88 lg 2 kehtib juba alates aastast 2003 ning sissenõudja tugines nimetatud seadusesättest tulenevale õigusele ning kohtutäituril puudus alus keelduda seaduse kohasest täitemenetluse läbiviimisest. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei olnud Tallinna Linnakohtu 30.09.2005 hagi tagamise määruse alusel 14.10.2005 Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx III jakku esimesele järjekohale M. Prantsuse kasuks kantud võõrandamise ja asjaõigustega koormamise keelumärge takistuseks AS Hansapank kasuks seatud hüpoteegi kui varasema asjaõiguse realiseerimisele.
  9. Hageja kasuks oli seatud kõnealusele kinnistule kinnisasja võõrandamise ja koormamise keelumärge, mis kustutati enampakkumise tulemusel. Seega viitas maakohus õigesti Riigikohtu lahendile ja leidis, et

§ 6444

kohaselt võib muuhulgas isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, esitada avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kahe nädala jooksul arvates enampakkumise päevast. Esimese astme kohus tuvastas, et AS Hansa Liising Eesti teatas 8

(10)hagejale 05.09.2005 täitemenetluse alustamisest ning kohtutäitur teatas hagejale enampakkumise toimumisest 28.09.
  1. Hageja ei ole nimetatud tõenditele vastu vaielnud. Avalduse kohtutäitur Arvi Pingi ja OÜ Metring kostjatena protsessi kaasamiseks ning nimetatud isikute vastu nõude 17.10.2005 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja alles 18.07.
  2. Seega ligi 9 kuud peale enampakkumise toimumist.
  3. Hageja väitis samuti, et täitemenetluse jätkamine oli tema arvates ebamõistlik tegevus, mida saab käsitleda vaid hüpoteegipidaja AS Hansapank pahatahtliku tegevusena. Hageja viitas TsÜS põhimõttele, mille kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste kaalumisel toimida heas usus ning kohus ei olevat kaalunud poolte huvisid. Kolleegium leiab, et viidatud argument on asjakohatu, kuna AS Hansapank ei ole asjas kostjaks ega üldse menetlusosaliseks, mistõttu AS Hansapank tegevus või tegevusetus ei saa olla käesolevas kohtuasjas arutluse objektiks. Menetluses puudus vaidlus selles, et hageja jättis laenulepingu kohased osamaksed tasumata, et AS Hansapank lõpetas ennetähtaegselt laenulepingu ja nõudis kogu laenujäägi tagastamist, et hageja ka seda kohustust ei täitnud, ning et AS Hansapank oli seetõttu õigustatud pöörama hüpoteegi täitmisele. Hagejal, kes oli laenusaajana võlgu AS-le Hansapank, oli võimalus kuni enampakkumise alguseni vabastada kinnisasi enampakkumisest makstes kohtutäituri ametialasele arveldusarvele summa, mis katnuks sissenõude ja täitekulud, või tasudes võlgnevuse AS-le Hansapank (enampakkumise ajal kehtinud

§ 6441). Hageja aga enda kohustusi ei täitnud.

49. Alusetud on ka hageja väited, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta ja otsuses kajastamata, et kohtutäitur Arvi Pingi poolt läbiviidud enampakkumisel osalenud ettevõtted on asjaga seotud isikud, so ettevõtete juhatuse liikmed on kohtutäituri vend, elukaaslane/ või siis võlausaldaja, mistõttu ei saa sellist käitumist lugeda hageja arvates heauskseks käitumiseks. Kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 53

lg 3 kohaselt ei võinud arestitud vara hoidjaks olla kohtutäituri sugulane ega hõimlane.

§ 62

kohaselt ei või enampakkumises osaleda isikud, kes viibisid vara arestimise juures või korraldavad selle müümist või on tunnistajateks enampakkumise läbiviimisel. Kohtutäitur peab sellest informeerima osavõtjaid enne enampakkumisele asumist. Ülaltoodust tulenevalt sätestab

isikud, kes ei või enampakkumisel osaleda, millest järeldades on kõigil teistel enampakkumisest osavõtt lubatud ning hageja väited alusetud.

  1. Hageja leidis ka, et tema oleks pidanud olema kinnisasja omanik, kes sõlmib AÕS § 356 kohase kokkuleppe hüpoteegipidajaga. Kolleegium osutab, et hageja väide on otseselt vastuolus kinnistusraamatu andmetega ning sõlmitud notariaalsete tehingutega.
  2. Hageja ei ole mitte kunagi olnud vaidlusaluse kinnistu omanik (kunagine kanne tema omanikuna sissekandmise kohta oli vale kanne, mis varasema kohtuvaidluse tulemusena parandati õigeks). AS Hansa Liising Eesti küll püüdis omandit hagejale üle kanda notariaalsete tehingute tegemise kaudu, kuid see osutus võimatuks, sest hageja keeldus mitmel korral nii tehingute tegemisest kui ka omandi vastuvõtmisest. Käesoleval ajal puudub võlaõiguslik leping ja asjaõigusleping, mille pooleks oleks hageja ja mille alusel saaks ta nõuda enda omanikuna sissekandmist.
  3. Kõnealune hüpoteek oli seatud hageja poolt ning tema laenu tagamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud kinnistule AS Hansapank kasuks seatud hüpoteeki ega hüpoteegi aluseks olevaid hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut. Seetõttu ei saanudki ega pidanudki hüpoteegi küsimust lahendama 16.05.2006 kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppes, sest kehtiv hüpoteek oli olemas ja jäi püsima. Kuna hageja kinnistut notari juures kokkulepitud ajal 06.06.2005 omandama nõus ei olnud, jagas AS Hansa Liising Eesti, kes oli hagejaga sõlmitud kohtumääruse alusel saanud kinnistu omanikuks, kinnistu ning seadis hüpoteegi sellele kinnistule, millisele AS Hansa Liising Eesti ja hageja selle esialgselt mõelnud olid. Hüpoteegi suurus ja tagatavad nõuded olid hüpoteegi seadmisel kokku lepitud, mistõttu on alusetu nõue nagu oleks pidanud kokkuleppe hüpoteegipidajaga kinnistu jagamisel hüpoteegi kandmiseks tekkivale kinnistule pidanud sõlmima just hageja. Juhul, kui ta seda soovis, oli tal selleks võimalus osaledes tema poolt AS-ga Hansa Liising Eesti kokkulepitud tehingus 9

(10)06.06.
  1. Kohtulikule kokkuleppele järgneval ajal ei ole seatud mitte ühtegi uut hüpoteeki, vaid on toimunud olemasoleva hüpoteegi ümberkandmine kinnistule seoses esialgselt eksisteerinud suurema kinnistu jagamisega. Kinnistu pandi sundmüüki sellesama hüpoteegi realiseerimiseks, mis omal ajal hageja osavõtul tehtud tehinguga seati hagejale antud laenu tagamiseks.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtutäitur Arvi Pink taotleb apellatsiooniastme õigusabikulu 8000 välja mõistmist. Tsiviilkolleegium leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ja see tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista. R. Allikvere G. Kivinurm A. Tänav 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.