← Eesti

3-07-280/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-280 Haldusasi J.L. kaebus Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 202 „Veneküla Ülejõe küla tsoneerimiskava koostamise algatamine“ tühistamiseks Kaebuse esitaja – J.L., esindaja Alvar Kaljurand. Vastustaja – Rae Vallavolikogu, esindaja – Martin Minn. Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 17.10.2007, Tallinnas Resolutsioon
  3. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 202 „Veneküla küla ja Ülejõe küla tsoneerimiskava koostamise algatamine“ punkt
  5. Muude nõuete osas jätta kaebus rahuldamata.
  6. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 92 lg 2 alusel välja kohtukulud summas 20 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  7. detsembriks 2007.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. J.L.le kuulub Sepa 1 kinnistu Rae vallas Venekülas, mille katastritunnus on 65301:011:
  9. 10.02.2006 esitas J.L. volitatud esindaja OÜ Tehnogen esindaja Riho Hürden Rae Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Sepa 1 maaüksusele (t.l.7-8). 30.05.2006 kirjaga nr.6-2/502 (t.l.9) teatas Rae Vallavalitsus talle, et esitatud avaldus on registreeritud vallavalitsuses ja selle saab töösse võtta kaheksa kuu jooksul.
  10. 17.01.2007 sai kaebuse esitaja kätte talle vastustaja poolt saadetud Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 202 „Veneküla Ülejõe küla tsoneerimiskava koostamise algatamine“, mille punkt 2 näeb ette otsusega algatatud tsoneerimiskava koostamise ajaks planeeringualale jäävate kinnistutele detailplaneeringute algatamise ja koostamisel olevat detailplaneeringute menetlemise peatamise. 05.02.2007 saabus Tallinna Halduskohtule J.L. kaebus Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 202 „Veneküla Ülejõe küla tsoneerimiskava koostamise algatamine“ tühistamiseks.
  11. 27.02.2007 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse (tl. 22) ja 20.06.2007 määrusega määras kohus vaadata asi läbi kohtuistungil (tl. 45-46), mis toimus 13.08.
  12. Kohus võimaldas 13.08.2007 protokollilise määrusega (tl. 60-62) menetlusosalistel pidada kohtuväliseid läbirääkimisi ja andis osalistele kompromissleppe sõlmimiseks aega kuni 17.09.2007 ja määras kompromissleppe mittesaavutamise korral uueks kohtuistungi ajaks 18.09.
  13. Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja 18.09.2007 kohtuistungil (t.l. 9194) jäid menetlusosalised oma eelnevalt toodud seisukohtade juurde. Lisaks täiendas kaebaja tuginedes HKMS § 6 lg 3 p 3 istungil oma kaebust täiendava nõudega tuvastada valla ja kaebuse esitaja vahel halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamiseks. Vastustaja täiendava nõude esitamisele ja selle menetlemisele käesoleva haldusasja raames vastu ei vaielnud ja kohus võttis selle menetlusse. 17.10.2007 toimus käesolevas asjas viimane kohtuistung (protokoll t.l. 98-100). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  14. Kaebaja põhjenduste kohaselt on Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsus nr 202 õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
  15. Otsuses viidatud õigusnormid ei anna õiguslikku alust planeeringute algatamise ja menetlemise peatamiseks ning õigusnormides, millele on viidatud, ei ole mõistet „tsoneerimiskava“. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ei sea mingeid mahulisi või ajalisi piire ning viimasest ei nähtu, mida see nn. tsoneerimine endast kujutab, mida sellega soovitakse saavutada ja kui kaua selle koostamine võiks kesta. Samuti peab varasema otsuse muutmine olema igakülgselt motiveeritud, põhjendatud ja asjaomastele subjektidele piisavalt selgitatud ning ei tohi rikkuda kaebajal olemasolevat õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet – isikud võisid varasematele otsustele tuginedes eeldada, et neil on õigus planeeringule, kuid hilisema otsusega on õigus ära langenud. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses viidatud Planeerimisseaduse (PlanS) § 12 on asjassepuutumatu.
  16. Kaebaja on seisukohal, et alles menetletav üldplaneering ei takista mitte mingil viisil detailplaneeringu menetlemist ning planeeringu põhimõtted on teineteisega kooskõlas. Rae vallas on koostatud valla üldplaneering
  17. aastani ning sellekohaselt asub kaebaja maa puhke- ja virgutusmaa tsoonis.
  18. Kaebaja esitas vallale avalduse detailplaneeringu tegemiseks. Vald kohustas kaebajat esitama planeerimislahenduse eskiisi koos elamutüüpide äranäitamisega. Kaebaja leiab, et sellega oli PlanS § 10 lg 6 kohane leping sõlmitud ning 10.02.2006 esitati Tehnogen OÜ poolt, kellega kaebaja sõlmis lepingu detailplaneeringu koostamiseks, vallale detailplaneeringu eskiis ja taotlus planeeringu algatamiseks. Nimetatud eskiis vastab nii üldplaneeringule kui ka valla poolt täiendavalt seatud detailplaneeringu tingimustele. Kaebaja on tasustanud planeerija tööd summas 81774 krooni (t.l.17-18).
  19. 30.05.2006 kirjaga teatas vald, et planeeringu algatamise taotluse saavad nad töösse võtta 8 kuu jooksul registreerimisest. Seejärel aga peatati vaidlustatud otsusega 21.12.2006 tähtajatult kõikide Rae valla Veneküla ja Ülejõe küla territooriumit puudutavate planeeringute menetlemine.
  20. Kaebaja leiab veel, et vastustaja arvamus, et kuni üldplaneeringu lõpliku kehtestamiseni ei saa menetleda detailplaneeringuid, ei rajane kehtivale õigusele ega väljakujunenud praktikale. 2
  21. Vastustaja Rae Vallavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  22. Vastustaja selgitab, et otsene alus tsoneerimiskava koostamiseks ja planeeringute algatamise ning menetlemise peatamiseks seaduses puudub. Samas on vaidlustatud otsuses toodud viited PlanS §-dele 10 ja 12 asjakohased, kuna nad on otseses põhjuslikus seoses tsoneerimiskava algatamise ja sellest tuleneva detailplaneeringute algatamise ja menetlemise peatamisega. Kuna tsoneerimiskava koostamine on valla üldplaneeringu koostamise üks olulisemaid toiminguid, millega pannakse paika kogu piirkonna edasine areng ning ükshaaval ei oleks mõistlik ja põhjendatud seda detailplaneeringut teostada, siis tugineti detailplaneeringute algatamise ja koostamise peatamisel Veneküla piirkonnas HMS §-st 4 tulenevale diskretsiooniõigusele. Planeerimisdiskretsiooni teostades peab ennekõike kaitsma avalikke huve. Kuna tsoneerimiskavaga nähekase avalikes huvides ette edaspidised elamu- ja virgutusmaa piirkonnad üldplaneeringus, kaalub sellekohane tegevus igati üle üksikisiku huvi. Tõstes esile kaebaja isiklikud huvid tema kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel, kaotaks Rae vald pöördumatult avalikust huvist tuleneva võimaluse edaspidi ette näha antud piirkonnas puhke- ja virgestusalasid. Vastustaja märgib veel, et kuna tsoneerimiskava koostamine on üheks oluliseks tingimuseks valla üldplaneeringu kehtestamisel ning arvestades asjaolu, et tegemist on mahuka tööga, ei ole mõistlikult võimalik ka ette näha, millises mahus on vajalik antud kava koostada ning millise aja jooksul see toimub.
  23. Vastustaja leiab, et alusetu on tugineda Rae valla üldplaneeringule, kuna viimane on küll 11.07.2006 otsusega nr 130 vastu võetud ja avalikustatud, kuid senini ei ole seda kehtestatud ning seega ei oma üldplaneering mingit õiguslikku jõudu. Samuti ei saa eeldada, et üldplaneering esitatud kujul kehtestatakse.
  24. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ja kaebaja vahel on sõlmitud leping detailplaneeringu koostamiseks. PlanS § 10 lg-s 6 sätestatud kirjalik leping sõlmitakse seaduse tähenduses siiski pärast detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmist. Samuti selgitab vastustaja, et sellised kirjalikud lepingud sõlmib vald planeerijaga ja kolmanda isikuna kaasatakse finantseerijana detailplaneeringu algatamise avalduse esindaja.
  25. Vastustaja ei ole vastu võtnud otsust detailplaneeringu menetluse algatamise ega ka sellest keeldumise kohta. Vastustaja 30.05.2006 kirjaga ainult selgitati kaebajale, millise aja jooksul kaebaja detailplaneeringu menetlus tõenäoliselt algatatakse. Kuivõrd vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajaks ei ole vastu võetud otsust kaebaja detailplaneeringu algatamiseks ega teostatud selles osas ka muid menetlustoiminguid, siis ei ole kaebaja õigusi kuidagi piiratud ning kaebajal puudub õigus õigustatud isikuna vaidlustatud otsuse peale kaebust esitada. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja põhjendab seda järgnevalt.
  26. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt sisaldab endas sisuliselt kahte erinevat õigusakti. Kõigepealt otsustust algatada Veneküla küla ja Ülejõe küla tsoneerimiskava koostamine, mille puhul on oma iseloomult tegemist haldussisese toiminguga. Teiseks sisaldab selle otsuse p 2 haldusaktina üldkorraldust, millega peatatakse eelpoolnimetatud tsoneerimiskava koostamise ajaks planeeringualale jäävate detailplaneeringute algatamine ja koostamisel olevate detailplaneeringute menetlemine. Kohus käsitleb mõlemat otsustust eraldi
  27. Vastavalt planeerimisseadusele § 10 lg 4 algatab üldplaneeringu koostamise ja korraldab seda kohalik omavalitsus. Rae valla ehitusmääruse (t.l. 74-88) p. 6 näeb ette, et üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. Vaidlustatud otsuse seletuskirjast (t.l. 40) on tsoneerimiskava koostamise eesmärgiks „…täpsustada koostatava Rae valla üldplaneeringuga ette nähtud hoonestustingimusi, teedevõrgu lahendusi ja teisi üldplaneeringus üldiselt käsitletud probleemide lahendusi, kuna planeeritav piirkond asub valdavalt üldplaneeringuga virgestusmaaks ette nähtud alal….Tsoneerimiskavaga nähakse ette planeeringuala liikluskorraldus ning virgestusmaal asuvad hoonestusalad koos vastavate parameetritega.“.
  28. Planeerimisseadus annab kohalikule omavalitsusele laialdase diskretsiooni planeeringute koostamise korraldamisel. Kohalik omavalitsus võib planeeringuid algatada ka omal soovil. Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud aktist, et Rae Vallavalitsus on teinud tsoneerimiskava koostamise algatamise ettepaneku ja Rae Vallavolikogu on selle aktsepteerinud.
  29. Planeerimisseadus ei näe ette sellist planeeringu liiki nagu tsoneerimiskava. Samuti ei käsitle tsoneerimiskava Rae valla ehitusmäärus. Planeeringu liikidena, mida saab kehtestada, käsitleb planeerimisseaduse § 2 detailplaneeringut, üldplaneeringut ja § 8 lg 2 p 2 on toodud üldplaneeringu alaliik – teemaplaneering. Seetõttu kerkis kohtumenetluse käigus üles küsimus - millise planeeringuga on üldse tegemist?
  30. Korralduse õigusliku alusena viidatakse otsuses planeerimisseaduse § 10 lg 1, 5 ja 6 ja § 12 lg 1 ja
  31. Nähtuvalt eelpooltoodud alustest võiks järeldada, et otsuse vastuvõtmisel käsitleti tsoneerimiskava detailplaneeringuna. Samas ei nähtu otsusest ja selle seletuskirjast toodud eesmärkidest, et tegemist oleks planeerimisseaduse § 9 lg 2 toodud eesmärkidel koostatava detailplaneeringuga. Otsuse seletuskirjas on selgelt sõnastatud, et tsoneerimiskava eesmärgiks on täpsustada „…koostatava Rae valla üldplaneeringuga ette nähtud ….“. Nimetatud sõnastus seob tsonaeerimiskava eelkõige alles koostamisel oleva Rae valla üldplaneeringuga. Seetõttu ei saa seda kohtu arvates pidada detailplaneeringu algatamise otsuseks.
  32. Tsoneerimiskava sisuline staatus ei selgu ka Rae Vallvolikogu 21.12.2006 istungi protokollist nr .21 (t.l. 69-73). Oma 20.03-2007 kirjas nr. 16-3/738 (t.l. 27-30) toodud seletustes kohtule selgitab vastustaja, et „…tsoneerimiskava koostamine on valla üldplaneeringu koostamise üks olulisemaid toiminguid, millega pannakse paika kogu piirkonna edasine areng ja lisaks tulenevalt asjaolust, et ükshaaval ei ole mõistlik ja põhjendatud seda detailplaneeringutega teostada…“. Sisuliselt käsitletakse selles seletuses tsoneerimiskava ühe lisadokumendina üldplaneeringule. 13.08.2007 toimunud kohtuistungil väitis vastustaja esindaja, et „Tsoneerimiskava on teemaplaneering.“. (t.l. 61). Kohtu arvates nähtub eeltoodust, et sisuliselt on tsoneerimiskava all silmas peetud teemaplaneeringut. Seega 4 on otsuses tehtud viited justkui oleks tsoneerimiskava puhul tegemist detailplaneeringuga eksitavad ja valed. Tsoneerimiskava teemaplaneeringuna käsitlemise korral tekib aga vastuolu planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2 tooduga. Nimelt ei näe seadus ette teemaplaneeringu koostamist veel kehtestamata detailplaneeringule. PlanS § 8 lg 2 p 2 näeb ette teemaplaneeringu koostamise kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Seega ei saa tsoneerimiskava käesoleva asja asjaolusid arvestades käsitleda õiguspärase teemaplaneeringuna.
  33. Lähtudes koostatava tsoneerimiskava mõttest, on kohtu arvates võimalik seda käsitleda veel menetluses oleva üldplaneeringu ühe koostisosana ja tema ettevalmistamise otsust vastava haldussisese menetlustoiminguna. Haldusakti ettevalmistamisel tehtud menetlustoiminguid saab kehtiva õiguse ja kohtupraktika alusel vaidlustada reeglina ainult koos lõpliku haldusaktiga. Käesoleval juhul puuduvad selle vaidlustamiseks alused. Ka ei riku tsoneerimiskava algatamise otsus kaebaja õigusi. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tal puudub alus vaidlustatud otsuse punkti 1 tühistamiseks.
  34. Teine Rae Vallavolikogu 21.12.2006 otsuses nr 202 sisalduv otsustus – „ Peatada tsoneerimiskava koostamise ajaks planeeringualale jäävatele kinnistutele detailplaneeringute algatamine ning koostamisel olevate detailplaneeringute menetlemine.“ – on sisuliselt HMS § 51 lg 2 nimetatud üldkorraldus. Kohus on seisukohal, et selles osas on Rae Vallavolikogu otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna nii otsuses endas kui ka selle seletuskirjas puuduvad osaliselt HMS § 54 ettenähtud haldusakti õiguspärasuse eeldused ja igasugused HMS § 56 lg 1 ette nähtud põhjendused ja kaalutlusõiguse teostamist näitavad selgitused.
  35. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohus ei nõustu vastustaja 20.03.2007 kirjas nr. 16-3/738 toodud seisukohaga, et otsusega ei ole kaebaja õigusi kuidagi piiratud, sest kaebaja avalduse suhtes detailplaneeringu algatamiseks ei ole mingeid otsuseid langetatud ja menetlustoiminguid tehtud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse punkti 2 tekstist nähtub selgesti, et lisaks juba algatatud detailplaneeringute menetlemise määratlemata tähtajaks peatamisele, on samamoodi peatatud planeeringualale jäävatele kinnistutele detailplaneeringute algatamine. Kaebaja on planeeringualal asuva kinnistu omanik, kes on juba esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks ja tal on õigus haldusmenetlusele mõistliku aja jooksul.
  36. Planeerimisseaduses puuduvad normid, mis reguleerivad detailplaneeringute algatamise peatamist. Kohus on seisukohal, et HMS § 4 lg 1 toodud planeerimisdiskretsiooni raames on kohalikul omavalitsusel põhimõtteliselt võimalik, pidades silmas avalikkuse huve ja eelkõige laiemate planeeringulahenduste koostamise vajadust, teatud aladel uute planeeringute algatamine ja menetletavate planeeringute menetlus peatada, kuid sellise otsuse langetamisel tuleb silmas pidada ka Põhiseaduses ja HMS toodud isiku põhiõiguste ja põhivabaduste piiramiseks seatud õiguslikke kitsendusi ning neid otsuseid seaduses ettenähtud ulatuses põhjendada.
  37. Teise taotlusena käesoleva kohtuasja raames soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et poolte vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamiseks. Halduslepingu sõlmimist reguleerib haldusmenetluse seaduse
  38. peatükk. Detailplaneeringute koostamiseks lubab halduslepingu sõlmida planeerimisseaduse § 10 lg 6, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamiseks. Vastavalt nimetatud sättele määratakse lepinguga kindlaks kohaliku 5 omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.
  39. Halduslepingu kohustuslikuks nõudeks on vastavalt HMS § 99 lg 3 selle vorminõue – haldusleping sõlmitakse kirjalikult. Kaebaja tunnistas
  40. septembril 2007 toimunud kohtuistungil, et kirjalikult lepingut sõlmitud ei ole, kuid põhjendas lepingu olemasolu kirjavahetuse olemasoluga vallaga ja asjaoluga, et kaebajalt nõuti detailplaneeringu eskiisi esitamist. Kaebaja sõlmis detailplaneeringu koostamiseks 31.10.2005 lepingu planeerijaga OÜ Tehnogen (t.l. 13-15), kelle esindaja käis korduvalt vallas ja koostas detailplaneeringu eskiisi. 17.10.2007 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja, et eskiisi koostamine hõlmab tema arvates 90% detailplaneeringu koostamisest ja et lepingu sõlmimisel planeerijaga arvestas kaebaja 22.11.2005 dateeritud vastustaja kirja M. J.le (t.l. 54), milles nõuti eskiislahenduse esitamist. Kaebaja käsitleb seda oferdina, mis tema poolt eskiislahenduse esitamisega aktsepteeriti ja seega saab lugeda detailplaneeringu koostamise lepingu sõlmituks. Vastustaja vaidles kaebaja taolisele käsitlusele vastu ja leidis, et halduslepingut sõlmitud ei ole. See sõlmitakse praktikas kohustuslikus kirjalikus vormis peale detailplaneeringu algatamist.
  41. Kohus leiab, et kaebaja taotlus lepingu olemasolu tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et eraõiguses tunnistatakse ka suulisi lepinguid, ja antud juhul tuleks rakendada analoogiat eraõigusega. Halduslepingute sõlmimine on eraldi reguleeritud haldusmenetluse seaduses, mis näeb ette nende kohustusliku kirjaliku vormi. Juhul, kui lepingut ei ole sõlmitud kirjalikult, ei saa seda pidada sõlmituks. Kohus on seisukohal, et lisaks ei ole käesoleval juhul põhjendatud ka kaebaja väide, et vastustaja on teinud talle võlaõiguse tähenduses oferdi lepingu sõlmimiseks. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 3 kohaselt algab haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega. Rae vallavalitsuses 22.11.2005 kirjas sisaldunud eskiisi koostamise ettepanekut ei ole võimalik lugeda detailplaneeringu koostamiseks lepingu sõlmimise ettepaneku tegemiseks. Nimetatud kirja viimane lause selgitab üheselt, et alles pärast eskiisi esitamist saab vallavalitsus ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks töösse võtta. Kohus on seisukohal, et kaebaja on tõlgendanud nimetatud kirja valesti. Sellest ei järeldu kohtu arvamusel ettepanekut detailplaneeringu koostamiseks. Samuti nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud lepingust OÜ-ga Tehnogen, et tegemist on kahe eraisiku vahelise lepinguga, millel puuduvad igasugused halduselepingule iseloomulikud tunnused ja mida ei saa pidada halduslepinguks. Selle lepingu sõlmimisega enne seaduspärase halduslepingu sõlmimist planeeringu koostamiseks võttis kaebaja endale ise kõik riskid, mis tulenevad võimaliku tulevase õiguspärase halduslepingu sõlmimisega seotud asjaoludest, kaasa arvatud võimalusest, et detailplaneering jääb algatamata või kohalik omavalitsus soovib seda ise koostada.
  42. Eelpooltoodust ja HMS § 35 lg 3 ja § 99 lg 3 lähtudes jätab kohus kaebaja taotluse halduslepingu olemasolu tuvastamiseks rahuldamata.
  43. HKMS § 92 lg 2 näeb ette, et kaebuse osalise rahuldamise korral jaotatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega. Kaebaja palus kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja on esitanud kohtule kohtukuludena ainult riigilõivu tasumise kviitungi summas 80 krooni (t.l.3). Tulenevalt asjaolust, et kaebaja kahest taotlusest rahuldati osaliselt üks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks kohtukuludena välja mõista 20 krooni. Kohtunik Daimar Liiv 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.