) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks juhatus.
järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorganiks, mis esindab ja juhib osaühingut. Kostja oli alates 16.08.2006 OÜ I. ainsaks osanikuks ning juhatuse liikmeks, mida tõendavad hageja poolt esitatud teade osa võõrandamise kohta ning OÜ I. 16.08.2006 üldkoosoleku otsus. Seega oli kostja ülesandeks juhtida ning esindada OÜ-d I. , tehes seda tavaliselt oodatava hoolega ja lojaalselt. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Lähtuvalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS § 180 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme kohustuse täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus kinnitab 07.12.2004 lahendis 3-2-1-137-04, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Hageja on välja toonud ning samuti on Riigikogus 30.04.2003 lahendis 3-2-1-41-03 leidnud, et hoolsuskohustus tähendab muuhulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning ei tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik 5 inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Lähtuvalt ÄS §-st 176 oli OÜ I. tegevuse jätkamine seega õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt võrdne 40 000 krooniga. Alates hetkest, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt ÄS § 171 lg 2 p-le 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Samuti oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt ÄS § 180 lg-le 5¹ kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus äriühingu alalise maksejõuetuse ilmnemisel. Nimetatud sätete üheks eesmärgiks tuleb pidada osaühingu võlausaldajate kaitset olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. OÜ I. raamatupidamisandmetele tuginedes ei ole võlgniku netovara pärast asutamist ja aktiivse majandustegevuse algust küündinud kordagi nõutava tasemeni. Nähtuvalt faktilistest asjaoludest on äriühing koheselt tegevuse alustamisel ning äriühingule kahjulike tehingute tegemisega mais 2006 muutunud sisuliselt maksejõuetuks. Arvestades asjaolu, et äriühingu tegevuse tulud ei ole küündinud ligilähedalegi äriühingu juhtkonna poolt äriühingule võetud püsikohustustele (tanklate rentimine, töötajata palkamine jne) ning äriühingu juhtkond ei ole võtnud midagi ette sellise olukorra muutmiseks, nõustub kohus, et OÜ I. 2006 mais tekkinud maksejõuetust tuleb hinnata ka koheselt alaliseks. Esitatud andmetel ei ole äriühingu juhatuse liikmed kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei ole äriühingu juhatuse liikmed esitanud kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on täielikult eiranud ÄS § 180 lg-s 5¹ sätestatud maksete tegemise keeldu ning jätkanud äriühingu tegevust edasi juba sisuliselt võlausaldajate vara arvelt. Pankroti väljakuulutamise hetkel moodustasid võlausaldajate nõuded OÜ I. vastu kokku juba 937 780 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostjal oli äriühingu juhatuse liikmena formaalselt õigus vallata ja käsutada OÜ I. sularaha ning pangaarvetel asuvat raha, siis samas oli tal ÄS § 187 lg-st 1 ning VÕS § 620 lg-test 1 ja 2 tulenevalt igal juhul kohustus raha säilitada või kasutada seda üksnes äriühingu huvides – äriühingu tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel nende eest tasumiseks ning äriühingu tegevuse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Seega tuleb makseraskustes oleva äriühingu, mida OÜ I. oli, raha kasutamist muul otstarbel kui äriühingu huvides – juhatuse liikme isiklikes huvides - igal juhul käsitada juhatuse liikme üldise hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ning majanduslikult otstarbekaima käitumise kohustuse rikkumisena ning temale usaldatud pädevuse kuritarvitamisena. Pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 järgi loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt äritegevuse alustamine ilma igasuguse äriplaanita, asjaoludes äratoodud OÜ I. nimel äriühingule kahjulike tehingute tegemine, vaatamata omakapitali hävimisele äriühingu kahjumiga tegevuse jätkamine ja äriühingu rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamine on otseses põhjuslikus seoses OÜ I. alalise maksejõuetuse tekkimisega ning vastavad PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisvea tunnustele. Kostja vastav tegutsemine äriühingu juhatuse liikmena viitab seadusest tuleneva üldise hoolsuskohustuse ning muude seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele. Seega on kohus tuvastanud kostja poolt antud võlatunnistusel kehtiva aluse olemasolu ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole võlga võlatunnistuses antud tähtajaks hiljemalt 19. jaanuariks 2007 tasunud ja ta on osaliselt hagi tunnistanud. 6 Kostja vastuväide, et hagis välja toodud raamatupidamislik kahjum 664 892 krooni, milles haginõue on esitatud, ei kajasta tasaarvestamist kostja poolt augustis ja septembris 2006 osaühingusse tehtud sissemaksega summas 116 015 krooni, ei ole põhjendatud. Hageja on kostja poolt OÜ-le I. tekitatud kahju arvestamisel seisuga 13.10.2006 arvesse võtnud kõiki enne 13.10.2006 (OÜ I. pankroti väljakuulutamise päev) tehtud tehinguid ja toiminguid, mis mõjutasid äriühingu finantsseisundit (st kasumit/kahjumit) ja seal sisaldub ka kostja poolt makstud laenude arvestamine äriühingule tekitatud kahju katteks. Bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.08.2006 ja 30.09.2006, ka pearaamatu konto 2100 – tagatiseta võlakohustused ja konto 3650 – muud intressi- ja finantstulud väljatrükkidest nähtub esiteks, et kostja poolt augustis 2006 äriühingusse makstud laenu summas 90 000 krooni osas on juba 31.08.2006 vormistatud laenunõudest loobumine ning summa 90 000 krooni on kantud seisuga 31.08.2006 finantstuludesse, st vastava laenusumma võrra on äriühingu kahjumit korrigeeritud juba seisuga 31.08.2006. Teiseks nähtub nimetatud tõenditest, et E.I. poolt septembris 2006 äriühingusse makstud laenu summas 26 015 krooni osas on samuti, 18.09.2006, vormistatud laenunõudest loobumine ja vastav summa on kantud seisuga 18.09.2006 finantstuludesse – st vastava laenusumma võrra on äriühingu kahjumit korrigeeritud juba seisuga 18.09.2006. Hageja on märkinud õigesti, et kuna OÜ I. suhtes on 13.10.2006 kuulutatud välja pankrot, saab pankrotis äriühingu vastu varalisi nõudeid esitada ja vastastikuseid nõudeid tasaarvestada üksnes PankrS § 99 sätteid järgides. Kostja ei ole nõudeid OÜ I. (pankrotis) vastu esitanud. 08.03.2007 toimus OÜ I. pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Arvestades asjaolu, et E.I. ei ole OÜ I. vastu nõudeid esitanud, ei ole tema nõudeid ka nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, mistõttu kostjal ei ole kaitstud nõudeid OÜ I. pankrotimenetluses, mida ta saaks tasaarvestada OÜ I. (pankrotis) nõuetega tema vastu. Vastavat asjaolu tõendab OÜ I. (pankrotis) võlausaldajate 08.03.2007 üldkoosolekul tunnustatud nõuete nimekiri. PankrS § 99 lg-st 1 võib järeldada, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud, kuid pankrotimenetluses esitamata ja kaitsmata võlausaldaja nõude tasaarvestamine võlgniku nõudega selle võlausaldaja vastu ei ole lubatud. Seega puuduvad kostjal hageja vastu rahalised nõuded, mida tal oleks olnud teoreetiliseltki võimalik tasaarvestuse tegemise teatisega 08.06.2007 tasaarvestada.
kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.
Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt oma võlakohustuse tasaarvestamise teatisega lõpetamine seadusevastane ning tehing tühine, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Kostja väited selle kohta, et diiselkütte müük OÜ-le Äxi Racing ja OÜ-le Astromoto alla selle soetushinna, on seotud nimetatud äriühingute nõuete tasaarvestamisega, on paljasõnalised ja põhjendamata. Kostja ei ole tõendanud ega esitanud OÜ I. raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid OÜ Äxi Racing ja OÜ Astromoto nõudeid OÜ I. vastu, mida oleks saanud tasaarvestada OÜ I. nõuetega nende isikute vastu. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel tuleb OÜ I. (pankrotis) hagi E.I. vastu rahuldada ning E.I. elt välja mõista OÜ I. (pankrotis) kasuks raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitis 664 892 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale oli 11.04.2007 määrusega antud menetlusabi ja hageja oli vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 28 750 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus, rahuldades hagi täielikult, mõistab riigilõivu 28 750 krooni välja kostjalt riigituludesse. 7 Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.