lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 järgi ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui sellega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, sest see ei riku olulist avalikku huvi. Kohus lõpetab asja menetluse
lg 1 p 3 alusel.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv tasunud isiku nõudel määruse alusel. Hageja taotleb hagist loobumise avalduses riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, 02.04.2007 pangakontolt nr 17000030487 riigilõivu summas 250 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072699. Hageja palub tagastada hageja esindaja pangakontole pool tasutud riigilõivust, s.o 250 / 2 = 125 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 174 lg 4 kohaselt võib asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja leiab, et kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Et hagejale tagastatakse pool riigilõivust summas 125 krooni, tuleb kostjalt välja mõista teine pool hageja poolt kantud riigilõivust summas 125 krooni. Lisaks on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 198,81 krooni (17 % hagi rahuldatud osalt + käibemaks 18 %).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud õigusabikulud täies ulatuses kostjalt välja mõista. Kokku peab kostja hagejale seega hüvitama menetluskulud summas 125 + 1 198,82 = 1 323,81 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.