Obsah (5)

§ 232§ 440§ 173§ 163§ 174

2-06-2787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Madis Kägu Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja nu

) § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud fakti, et hageja ei olnud niiduki omanik. 08.06.2007 toimunud eelistungil rääkis tunnistaja A.R, kes on hageja naaber, hobuniidukist, mis seisis metsas alajaama juures, kui ta maja ostis ning mis kuulus eelmise omaniku sõnade kohaselt nende talule. Mainitud niidumasina olevat hageja tunnistaja naise sõnutsi ära viinud. Samas möönab tunnistaja, et ei tea, kas hagejal oli ka mõni muu masin ning tema ütlustest ei lähtu, et tegu võis olla sama, kõnealuse masinaga, mille kostja hageja juurest ära viis.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus hinnates hageja ning kostja poolt esitatud tõendeid hageja omandiõiguse kohta kõnealusele hobuniidukile, leiab, et on tõendatud hageja omandiõigus hobuniidukile. On tuvastatud, et niiduk oli enne kostja poolt äraviimist hageja valduses. Kostja väited, nagu oleks hageja niiduki saanud ebaseaduslikul teel, jäävad kohtu arvates paljasõnaliseks ning tunnistaja A.R ütlused ei toeta kostja vastavat seisukohta piisavalt, kuna ei loo seost tema hoovi pealt ära viidud niidumasina ning kõnealuse niidumasina vahel. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja valdus niidumasina üle oli ebaseaduslik või mitte. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte, sama paragrahvi lg 2 sätestab, et valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks hagejale kuuluva kahehobuse heinaniidumasina, mida kostja hagejale ei tagastanud. Fakti, et kostja niiduki

1. aasta juunis hageja õue pealt minema viis, kinnitavad ka tunnistajate J. T ning J.G. poolt antud ütlused. Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt 08.05.2007 istungil oli hagejal hobuniiduk,
2. aastal ütles hageja aga, et niiduk on laenatud kostjale ning kostja keeldub seda tagastamast. Kostja möönab küll masina äraviimist hageja õue pealt
3. või
4. aasta juuni alguses, kuid väidab oma 04.07.2006 kohtule esitatud vastuses, et ostis hobuniiduki hageja käest 300 või 400 krooni eest. Sama väite juurde jääb kostja ka 08.05.2007 eelistungil. Hageja eitab niiduki müümist kostjale. Kostja väidab, et hageja müüs niidukit Internetis, kuid tõendeid selle kohta kohtule ei esita. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi muud oma väidet põhistavat tõendit, millest tuleneks, et ta on niiduki hageja käest ostnud. Tunnistaja J T 14.06.2007 istungil antud ütlustest tuleneb, et ta andis kostjale
5. aasta kevadel raha 12001300 krooni muruniiduki ostmiseks. Tunnistajal puuduvad andmed, kelle käest või kust kostja niiduki osta plaanis, samuti selle kohta, kas ta selle ostis või mitte. Hageja niidumasinast ei tea tunnistaja midagi. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on leidnud kinnitust, et hageja andis endale kuuluvat kahehobuse niidumasinat kostjale kasutada, kostja viis vastava masina hageja õue pealt minema
6. aasta juunis ning pole seda senimaani hagejale tagastanud. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, nagu oleks hageja niiduki omandiõiguse kostjale üle 3 andnud. Kohtu arvates ei kinnita kostja J.T. antud ütlused kostja poolset niiduki ostmist hageja käest. Tunnistajal ei ole tõsikindlaid andmeid selle kohta, mida kostja tunnistajalt saadud rahaga tegi, samuti, kas ta masina ostis või mitte. Lähtuvalt mainitust ja tõendite puudumisest on kohus seisukohal, et kostja valdus hageja niidumasina üle oli ebaseaduslik. Vindikatsiooninõue on suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu. Puudub vaidlus selle üle, et kõnealune kahehobuse niidumasin viibis teatava perioodi kostja valduses. Seda tunnistab kostja ise ning masinat on näinud tema juures hageja ning mitmed tunnistajad. Samas on kohus kindlaks teinud, et käesoleval hetkel niidumasin kostja valduses enam ei viibi, põhjusel, et kostja on talu koos kõige selle juurde kuuluvaga, sealjuures niidumasinaga, maha müünud. Kuna niiduk on võõrandatud kolmandale isikule, saab hageja kostjalt nõuda vaid niiduki väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lg-s 2 sätestatule heaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 2 kohaselt kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Käesoleval juhul on kostja hageja nõusolekuta võõrandanud hagejale kuuluva niidumasina, seega käsutanud hageja omandit ilma õigusliku aluseta. Riigikohus rõhutab oma lahendis nr 3-2-1-46-07, et VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu. Antud juhul pole kahtlust selles, et hageja niidumasina võõrandamisel on kostja hageja arvel rikastunud. 08.05.2007 istungil ütleb hageja esindaja: „Ainult on üks probleem, et kui esitasime hagi, siis me arvasime, et niiduk on kostja käes, aga ta väidab, et see on müüdud. Tuleb raha välja mõista, kui tal seda asja enam ei ole.“ Siit järeldab kohus hageja tahet ka käsutustehingu heakskiitmiseks. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahehobuse heinaniiduki harilik väärtus. Kohus on seisukohal, et hageja poolt määratud hagihind 5000 krooni ületab niiduki hariliku väärtuse. Tunnistaja K.M. 08.05.2007 ütluste kohaselt ostis ta hiljuti kahehobuse heinaniiduki 3000 krooni eest. Kohus leiab ka, et tunnistajate ütlustega on tehtud kindlaks, et niiduk ei olnud hetkel, mil kostja ta enda valdusesse võttis, täielikult töökorras ning vajas remonti. Tunnistaja J.T. ütleb 14.06.2007 istungil järgmist: „Olen näinud seda masinat (niidukit). Metallikolakas. Seda ei saanud tööriistaks nimetada esialgu, ta (kostja) tegi selle töökorda.“. Samal istungil räägib tunnistaja H.T. niiduki kohta: „Ta oli armetus seisundis. See oli järelveetav vikat. Traktori vikat on teistsugune, palju juppe oli puudu. Vikat ja mingid sõrad olid puudu. Roostetanud oli. /…/ See ei olnud töökorras. See tahtis palju remonti“. Samas ütleb tunnistaja J.G. samal istungi niiduki kohta: „See oli töökorras. Ta (hageja) käis sellega naabritel ka niitmas. Mina ei kasutanud seda masinat“. Kohus, hinnates tõendeid, leiab, et tegu ei saanud olla täiesti töökorras niidukiga. Kohus on seisukohal, et kaalukamad on tunnistajate J.T. ning H.T. ütlused, kes oskavad üksikasjalikult kirjeldada masina puudusi ning on sellega tõenäoliselt ka lähemalt kokku puutunud. Seega tuleks kostjalt välja mõista väärtus, mis jääb veidi allapoole taolise niiduki harilikku hinda. 4

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. 20.11.2007 kohtuistungil ütleb kostja, et on nõus maksma hagejale niiduki eest 2500 krooni, mida kohus tõlgendab hagi osalise õigeksvõtuna kostja poolt, mis tähendab seda, et kostja möönab, et tal tuleb niiduki eest tasuda, kuid mitte hageja poolt nõutavat summat. Kohus leiab, et võttes arvesse tunnistaja ütlust, mille kohaselt tasuti sarnase pruugitud masina eest 3000 krooni, ning ka asjaolu, et masin ei olnud täielikult töökorras, kui kostja selle enda valdusesse võttis, vastab 2500 krooni enam-vähem kõnealuse niiduki harilikule väärtusele. Kohtul puudub informatsioon, milliseid ning mis väärtusega parandusi kostja masina juures tegi. Lähtuvalt eelmainitust leiab kohus, et on mõistlik ning põhjendatud rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja hageja kahehobuse heinaniiduki harilik väärtus summas 2500 krooni ja jätta 2500 krooni kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb mõlema poole menetluskulud jätta nende endi kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 5