← Eesti

2-07-25331/5

Obsah (5)§ 310§ 311§ 325§ 324§ 334

Tsiviilasi nr 2-07-25331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a, Tartu; kirjalik men

).

  1. juulil
  2. a sõlmiti kostjaga
  3. a tähtajaga eluruumi üürileping ning seda pikendati kuni
  4. juulini 1998 (tlk 10-11).

§ 310

lg 1 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kuna üürnik on eluruumi kasutanud ka pärast lepingu tähtaja möödumist, siis on see üürileping muutunud tähtajatuks.

§ 311

lg 1 ja § 312 lg 1 kohaselt tuleb tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 3 kuud ning ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 325lg 1).

Sellest on hageja ka kinni pidanud, sest ta on teinud

  1. oktoobril 2006 kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ning andnud kostjale aega
  2. maini 2007 (tlk 8-9). Hageja tehtud ülesütlemisavaldus sisaldab

§ 325

lg 2 toodud andmeid, mistõttu ei ole see avaldus

§ 325

lg 5 kohaselt tühine.

§ 324

lg 1 järgi võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja elamu

  1. juulil
  2. a (tlk 4). Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tehtud
  3. oktoobril
  4. a, s.o kolme kuu jooksul omandamisest. Samuti on hageja ülesütlemisavalduses teavitanud kostjat, et ta soovib elamu ümber ehitada ja seda ise kasutama hakata (tlk 8). Kostjale tehtud ülesütlemisavalduses oli kostjat teavitatud võimalusest 30 päeva jooksul seda vaidlustada, mida kostja aga teinud ei ole. Seega lõppes poolte lepinguline suhe alates
  5. maist 2007.

§ 334

kohaselt on kostja kohustus pärast lepingu lõppemist eluruumi hagejale tagastama. See tähendab, et kostjal tuleb muuhulgas temale kuuluv vara eluruumist ära toimetada. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi ja mõistab S.P. valdusest välja korteri A.K. kuuluvas kinnistus (asukoht: X) A.K. valdusesse. S.P. poolt korteri valduse vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta S.P. eelnimetatud korterist koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.