← Eesti

3-06-1844/28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1844 Otsuse kuupäev 15.mai 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 24-272 peale Asja läbivaatamise kuupäev 26.aprill 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX, vastustaja Otepää Vallavalitsuse esindajad advokaat Kalju Kutsar ja Marek Merilo ning 3.isiku Martin Kutmani esindajad vandeadvokaadid Viive Kaur ja Peeter Kutman Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsusega nr 8866 tunnistati endises Pühajärve vallas Kääriku külas asunud Jaasi A306 talu maa suhtes õigustatud subjektideks Hilda Klimov, Härni Hendrikson ja Jaan Hendrikson igaüks 1/3 mõttelises osas. H.Hendrikson on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse pojale XXX ile ja J.Hendrikson on loovutanud oma nõudeõiguse pojale Kalle Hendriksonile. Otepää Vallavalitsus tegi oma 17.05 2006 korraldusega nr 2-4-272 ettepaneku määrata Otepää vallas Kääriku külas asuva Jaasi A306 tagastamisele kuuluvatel maadel asuvale Martin Kutmani omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ligikaudu 0,15 ha vastavalt juurdelisatud plaanile. Korraldusest nähtuvalt on ettepaneku tegemisel arvestatud järgmisi maakorralduse nõudeid: kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. 30.06.2006 esitas XXX Otepää Vallavalitsusele oma kirjalikud vastuväited. 15.08.2006 teatas Otepää Vallavalitsus oma kirjaga nr 4-3/1577-1, et ei pea vaatamata õigustatud subjekti põhjalikult motiveeritud vastuväidetele põhjendatuks muuta Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korraldusega nr 2-4-272 tehtud maa määramise ettepanekut. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 15.09.2006 esitas XXX kohtule kaebuse, milles taotleb Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272 õigusvastasuse tuvastamist ning korralduses nimetatud hoonete õigusliku aluse tuvastamist üksikute hoonete kaupa. Kaebuse esitaja palus teha kindlaks M.Kutmani suvilale ja majandushoonele 23.05.1997 Pühajärve valla poolt väljastatud kasutusloa nr 38/97 õigusvastasus ning tühistada õigusvastasuse tuvastamisel kasutusluba ja teha vallavalitsusele ettekirjutus õigusvastaselt püstitatud hoonete lammutamiseks. 11.10.2006 esitas XXX kohtule avalduse, milles palus ennistada tähtaeg Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.1997 väljastatud kasutusloa nr 38/97 vaidlustamiseks, kuna vastasel juhul ei oleks kohus õigustatud andma hinnangut ka teise, kasutusloaga ilmselgelt mittehõlmatud ehitiste õiguspärasusele. Tartu Halduskohus jättis 01.11.2006 määrusega ennistamata kaebuse esitamise tähtaja Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.1997 väljastatud kasutusloa nr 38/97 vaidlustamiseks. XXX esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 01.11.2006 määrus ning teha uue määruse, millega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.1997 väljastatud kasutusloa nr 38/97 vaidlustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2006 kohtumäärusega jäeti XXX määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.11.2006 määrus muutmata. 10.01.2007 esitas XXX Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2006 kohtumääruse haldusasjas nr 3-06-1844 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Riigikohtu 05.03.2007 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-14 jäeti määruskaebus menetlusse võtmata, kuna Riigikohus leidis, et XXX määruskaebus on ilmselt põhjendamatu. Kohtuistungil jääb kaebaja oma kirjalikus kaebuses toodud seisukohtade ja väidete juurde. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Otepää Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et Martin Kutmanile kuuluvatele hoonetele teenindamiseks vajaliku maa määramisel on Otepää Vallavalitsus püüdnud arvestada nii tagastatava maa omanike kui ka ehitiste omaniku seaduslike huvidega, samuti maakorralduse nõuetega. Kuna ehitiste omanik M.Kutman on esitanud taotluse hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks suuremas ulatuses, kui seda sätestab vaidlustatud korraldus, siis on vastustaja pidanud küsimuse lahendamisel arvestama õigusjärgsete omanike ning ehitiste omaniku vastandlike huvidega. Vallavalitsus lähtus oma seisukoha kujundamisel sellest, et M.Kutmanil oleks võimalus talle kuuluvaid hooneid sihtotstarbeliselt kasutada, samas ei tohi talle kuuluvatele hoonetele määratud teenindusmaa liigselt kahjustada tagastatava maa omanike huve. Arvestades hoonete ning juurdepääsutee paiknemist, samuti tulevase kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka 2 kuju tagamise vajadust määras vallavalitsus hoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudse suuruse ja asendi sellisena nagu see on toodud vaidlusaluse korralduse lisaks oleval plaanil. 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isiku – Martin Kutmani esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata, kuigi nad leiavad, et vastustaja ei ole arvestanud maa teenindamiseks määratava maa ulatuse ja piiride ettepaneku puhul asjaoluga, et järvele juurdepääsu mittevõimaldamine ja ehitiste juurde vaid 0,15 ha määramisega, on tehtud võimatuks ehitiste sihtotstarbeline kasutamine, hooldamine ja ohutu ekspluateerimine. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väited, et vallavalitsuse korraldus, millega tehti ettepanek määrata M.Kutmani hoonete teenindamiseks vajalik maa, on õigusvastane, kuna teenindusmaa määrati õiguslike aluseta püstitatud hoonetele, millele väljastatud kasutusluba on ebaseaduslik, ei ole põhjendatud. Kohtuistungil taotleb kaebaja jätkuvalt M.Kutmani hoonete õigusvastasuse tuvastamist ja soovib juhul, kui ehitised õigusvastaseks tunnistatakse, kohtul teha vallavalitsusele ettekirjutus nende hoonete lammutamiseks. Kohus jätab selles osas taotluse rahuldamata ja juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et halduskohus jättis oma 01.11.2006 kohtumäärusega rahuldamata kaebaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.1997 väljastatud kasutusloa nr 38/97 tühistamiseks, mistõttu käesolevas vaidluses ei ole kohus enam õigustatud andma hinnangut M.Kutmani omandis olevate hoonete kasutusloa õiguspärasusele. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas asjas esitatud tõendeid on alus tuvastada, et M.Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramine oli õiguspärane, kuna ostueesõigusega erastatav maa peab esmajoones vastama maakorralduse nõuetele ning olema piisav ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vaidlustatud Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272 (tl 7-9) õiguslike alustena on märgitud maareformi seaduse (MRS) § 221 lg 6, § 20 lg 12 , maakorraldusseaduse (MKS) § 5 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (Kord) MRS § 221 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. 3 MKS § 5 lg 2 sätestab maakorralduse tingimused, millised tulenevad seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest, milliste täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Seejuures tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda eelkõige järgmistest nõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. Nimetatud sätte kohaselt ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega arvestades, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisalune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise. Vaidlustatud korralduse lisaks olevalt plaanilt (tl 9) nähtub, et vallavalitsus on hoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudse suuruse ja asendi määramisel arvestanud hoonete ning juurdepääsutee paiknemist, samuti tulevase kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise vajadust. Õige on vallavalitsuse seisukoht, et vallavalitsuse poolne ettepanek võimaldab M.Kutmanil hooneid kasutada ilma, et see tekitaks uusi konflikte tagastatava maa omanikega ning samas kahjustaks võimalikult vähe nende huve. Teenindamiseks vajalik maa moodustab ühtse terviku, millele on tagatud ligipääs, seega puudub vastuolu MKS § 5 lg 2 p 1, 5 ja 6 ning vaidlustatud korralduse vahel. Kohus on seisukohal, et vallavalitsus toimis M.Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku tegemisel seaduspäraselt ja järgis ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel Korra punkt 4 nõudeid. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada maakorralduse nõudeid, määrates ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitusaluse ning ehitist ümbritseva vähima tarviliku ja piisava koguse maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise. Kohus on seisukohal, et vallavalitsus oli pädev tegema ettepaneku M.Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, kuna tegemist on maa ostueesõigusega erastamiseks seaduses ja selles korras sätestatud eeltoiminguga. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.