KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-11783 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 1

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 20.

§ 392

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. 16.05.2006 kohtule esitatud hagiavaldustes taotles hageja kostjate väljatõstmist korterist ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist. Väljatõstmise nõude aluseks oli asjaolu, et kostjatel puudub õiguslik alus korteri kasutamiseks. Menetluse käigus esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, kus ta jäi väljatõstmise nõude juurde, kuid muutis nõude alust. Hageja tunnistas kostjal kasutusvalduse õigust, kuid soovis selle lõpetada. Hageja väitis, et ta on saatnud kostjale nõude kasutusvalduse õiguse lõpetamiseks, kuna kostjad ei ole maksnud korteri eest makse. Hageja lisas avaldusse ka uue nõude Aleksandra Davõdova vastu. Ta soovis laenulepingute alusel antud summade tagastamist. 21.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus jättis menetlusse kolm hageja nõuet, kuid sisuliselt arutas neist ainult ühte – kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist.

1. Täpsustatud hagiavaldus, mis sisaldab kolme erinevat nõuet, on kohtu poolt vastu võetud 26.03.2007 ja asja materjalist ei nähtu, et see oleks hagejale tagastatud. Seega pidi kohus seisukoha võtma kõigi nõuete suhtes. Arusaamatu ja põhjendamata on kohtu seisukoht, mille kohaselt kohus vaatas läbi üksnes hageja nõude kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks, kuna ülejäänud hageja poolt 21.05.2007 esitatud nõuete puhul on tegemist nii hagi aluse kui eseme muutmisega. Otsusest ei ole võimalik välja lugeda, milliseid ülejäänud nõudeid kohus silmas pidas. Laenulepingust tulenev nõue on uus iseseisev nõue ja tegemist ei ole esialgse nõude muutmisega. Hageja võib ühes menetluses esitada mitu nõuet, ka selliseid, mis ei ole omavahel seotud. Kohus võtab hagi menetlusse või keeldub sellest seaduses ettenähtud alustel. Kohus ei ole laenu tagasisaamise nõude osas mingit seisukohta võtnud. Kohtuotsuse põhjendavast osast võib üksnes tuletada, et kohus ei ole seda nõuet läbi vaadanud. Korteri vabastamise (kostjate väljatõstmise) nõue oli esitatud nii esialgses kui täpsustatud hagiavalduses ning hageja ei ole sellest nõudest kunagi loobunud. Hageja muutis vaid selle nõude alust, mitte eset. Seega on kohus ebaõigesti jätnud väljatõstmise nõude käsitlemata.
2. Kolleegium ei nõustu ka kohtu seisukohaga kommunaalteenuste võlgnevuse nõude rahuldamata jätmiseks.

§ 442

lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei ole ajal, mil hageja on korteri omanik, kommunaalteenuste eest tasunud. AÕS § 223 lg 2 kohaselt kui kasutusvalduse esemel lasuvad maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud need talle samas ulatuses hüvitama. Hageja väidetel esitati temale kui korteri omanikule arved kommunaalteenuste eest tasumiseks, mida ta on ka teinud nii OÜ-le Minu Vara kui hiljem korteriühistule Kadaka tee
2. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud esitatud õiendiga kommunaalteenuste määramise ja laekumise kohta ning hageja poolt esitatud maksekorraldustega maksete tasumise kohta. Asjaolu, et Aleksandra 4

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kui ringkonnakohus esmakordselt tuvastab asjaolud, rikub see poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole selles osas otsuse peale võimalik kaevata. 26. Menetluskulude jaotuse otsustab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5