Obsah (5)

§ 5§ 436§ 438§ 442§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Urmas Reinola, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2007, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlusta

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 436

lg 3 sätestab, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

§ 438

lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud.

§ 442

lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid.

1. Tsiviilasja materjali kohaselt muutis hageja menetluse kestel oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui esialgses hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et pooled sõlmisid sõiduauto kirjaliku ostu-müügilepingu ja ta soovis seda tõendada kirjalikult vormistatud sõiduki ostu-müügi (omaniku vahetuse) lepinguga (t/lk 8), siis 27.02.2007 hagiavalduses (t/lk 97-99) tugines hageja sellele, et pooled sõlmisid suulise ostumüügilepingu kolmanda isiku, H. Kaio kasuks, kellele tuli täita hagejapoolne müügilepingust tulenev maksekohustus. 09.04.2007 kohtuistungil (t/lk 104) loobus hageja ka kirjaliku müügilepingu sõlmimist kinnitavast tõendist (t/lk 8). Kostja oli seisukohal, et ta ei ole hagejaga suulist ega kirjalikku müügilepingut sõlminud, samuti ei ole ta volitanud kedagi enda nimel lepingut sõlmima. Seega ei tuginenud kumbki pooltest kirjalikule müügilepingule, kuid maakohus rajas ebaõigesti oma otsuse nimelt sellise lepingu olemasolule. 4
2. Samas jättis maakohus otsuse tegemisel sisulise hinnangu andmata hagi aluseks olnud asjaolule, et pooled sõlmisid sõiduauto suulise ostu-müügilepingu ja kuna hiljem selgus, et auto oli varastatud (kuulus Ühisliisingu AS-le) ja see võeti politsei poolt ära, tekkis hagejal kahju 190 000 krooni. Sellega jättis maakohus sisuliselt hagi lahendamata. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt teha kindlaks, kas pooled on sõlminud hageja väidetud suulise sõiduauto ostu-müügilepingu. Alles seejärel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest.
3. Kuna kohus ei ole vaidlustatud otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja 351.

§ 230

lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 13. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. T. Kollom U. Reinola A. Tänav