lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku likviidsete varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 547 037.25 krooni. Võlgnikul on kohustusi 22 263 592 krooni, nõuetele summas 17 975 000 vaidleb võlgnik vastu. Võlgniku vastuväite kohaselt näitab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude summas 29 500 krooni tasumine, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Käesolevaks hetkeks ei ole muud nõuded sissenõutavaks muutunud, nõuded on tagatud pandi ja käendustega.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohtule on esitatud 29.03.2007. a maksekorraldus, millega võlgnik on tasunud võlausaldajale 29 500 krooni. Kohus algatas LM pankrotimenetluse 05.03.2007. a.
lg 2 p 6 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Kohus leiab, et puudub alus pankroti väljakuulutamata jätmiseks, kuna kohustus summas 29 500 krooni on täitetud pärast pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees oli suurem kui
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole ühtegi sissenõutavaks muutunud kohustust, mida LM ei suudaks käesoleval hetkel täita. Kohus võlgnikuga ei nõustu. LM on omakäeliselt allkirjastanud kohustuste nimekirja, mille kohaselt igakuised tagasimaksed moodustavad 95 658.55 krooni, samas on LM igakuine sissetulek juhatuse liikme tasu 10 000 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et LM ei suuda iseseisvalt enda poolt võetud kohustusi täita. Võlgniku väitel tasub kolmas isik, LM elukaaslane ML, igakuiselt 100 000 krooni ulatuses LM võlgu. Võlgnik leiab, et ettevõtte kohustuste täitmiseks laenude võtmist, ei saa nimetada pahatahtlikuks käitumiseks, LM enda arvestuse kohaselt on ta OÜ M eest tasunud kohustusi summas 1 102 000 krooni. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt tunnistab võlgnik enda vastu suunatud nõudeid summas 4 288 592.80 krooni. Kohus leiab, et isegi juhul kui asuda seisukohale, et LM on 1 102 000 krooni eest võtnud kohustusi eesmärgiga täita kohustused OÜ M võlausaldajate ees, on kohtule käesolevaks hetkeks võlgniku poolt avaldamata, mis otstarbel kasutas võlgnik 3 186 592.80 krooni. Kuna võlgnikul endal ei ole vara tekkinud, asub kohus seisukohale, et nimetatud summa läks kolmandate isikute kasutusse. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlausaldajate kaitseks on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud käesolevas menetluses kohtule väite, et Kiili vallas Harjumaal asuvate kinnistute müük enda emale toimus turuhinnaga, s.o. 850 000 krooni eest. Kohtule on esitatud Uus Maa Kinnisvara eksperthinnang, mille kohaselt on kinnistute turuväärtus seisuga 27.04.2006. a 14 200 000 krooni.
lg 2 p 3 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema asjaolule, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on 5 muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Kohus leiab, et nimetatud tehinguga on LM muutnud enda tahtlikult maksejõuetuks
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et LM ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 9,5 töötunni eest kokku summas 12 350 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 12 350 krooni. Võlausaldaja on nõustunud jätma ajutise halduri kulude katteks makstud deposiidi 7 000 krooni
MS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Karin Sonntak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.