) § 223 lg 3 alusel.
lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ostetud asjad ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on selle väite tõendamiseks esitanud 07.05.2003.a jaekaubandusettevõtte/toitlustusettevõtte inspekteerimisakti nr XXX, Terviseinspektsiooni 07.05.2003.a menetlustoimingu protokolli, 08.05.2003.a tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse nr XXX ja 30.07.2003.a tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmise akti nr XXX. Kõik eelnimetatud dokumendid on koostatud OÜ Tondi Grupp suhtes. Nimetatud dokumentidest ilmneb, et OÜ T kaupluses olnud riiulid olid osaliselt amortiseerunud. Lisaks ilmneb 07.05.2003.a jaekaubandusettevõtte/toitlustusettevõtte inspekteerimisaktist nr XXX asjaolu, et pitsasid säilitatakse + 20 oC juures, mis kostja hinnangul tõendab seda, et sügavkülmik ei olnud töökorras. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid ei kinnita kostja väiteid. Tegemist oli OÜ T kasutuses olnud asjadega. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et eelnimetatud esemed olid ka nendeks asjadeks, mida hageja müüs kostjale. Muid tõendeid müüdud asjade lepingutingimustele mittevastavuse kohta kostja esitanud ei ole. Tõendamata on ka kostja väited, et hageja müüs temale esemeid, mis ei kuulunud hagejale. Selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kostja vastuväited, mille kohaselt on riiulite, reklaamialuse, päkapikk-reklaami ja kella jääkväärtus null krooni, ei ole asjakohased. Ostu-müügilepingus nimetatud asjade ostuhind on kujunenud poolte kokkuppe tulemusena ning kostja on nõustunud seda hinda maksma. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja vastuväited, et müüdud asjad ei olnud lepingutingimustele vastavad. Kohus leiab, et kuna ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks pannud toime olulise lepingurikkumise, siis puudusid kostjal eeldused ostu-müügilepingust taganemiseks. Seega ei saa ostu-müügilepingust taganemist lugeda toimunuks. Samuti ei ole põhjendatud kostja väited, et ostu-müügilepingu näol oli tegemist näiliku tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ostu-müügilepingu sõlmimine oli tingimuseks üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Samas märgib kohus, et isegi, kui see nii oleks olnud, ei muudaks see ostu-müügilepingut näilikuks tehinguks. Põhjendamatud on ka väited, et laenuleping on tühine selle rahatuse tõttu.
lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega oli võimalik kokku leppida selles, et ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus võlgnetakse laenuna. 3 Tulenevalt
lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tagasi maksnud üksnes 5500 krooni. Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 44 500 krooni. Laenulepingu punkt 2.3 sätestab, et juhul, kui laenusaaja ei tasu laenusummat või laenumakseid kooskõlas käesoleva lepingu p 2.2 õigeaegselt, tasub laenusaaja viivist 0,1 % tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised summas 38 273 krooni. Kostja ei ole hageja viivise arvutuslikule küljele vastuväiteid esitanud. Kuna kostja on viivitanud laenu tagastamisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 38 732 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 82 773 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.