3-07-1623/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2007, Jõhvi 3-07-1623 A. V kaebus teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmiseks
2. november 2007 A. V ja Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 13.07.2007 andis Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillop käskkirja nr. 913-p (t.l. 8), millega vabastas avaliku teenistuse seaduse § 117 lg. 1 p. 3, keeleseaduse § 5 lg. 2, politseiseaduse § 8 ning Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrusele nr. 249 tuginedes Narva politseijaoskonna korrakaitsetalituse nooremkonstaabel A. V politseiteenistusest. Käskkirjas märgiti, et nooremkonstaabel pole oma ametikohale mittevastav, kuna tal puudub eesti keele kesktasemel valdamist tõendav tunnistus, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. 14.08.2007 esitas A. V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-2) ja palus, et käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta tunnistataks ebaseaduslikuks, ennistataks ta alates 30.06.2007 nooremkonstaabli ametikohale ja mõistetaks talle välja töötasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja leidis, et tema teenistusest vabastamise käskkiri on tehtud kehtiva seadusandluse oluliste rikkumistega, sest vastustaja pole kontrollinud keeleinspektsiooni poolt väljastatud tunnistuse olemasolu, on oma volitusi ületades ise määranud eesti keele valdamise taseme ning on 1 jätnud arvestamata asjaolu, et alates 15.02.2006 kuni 29.06.2007 viibis ta vahi all ja ei saanud riigikeelt õppida ega eksamit sooritada. Avaliku teenistuse seaduse § 117 lg. 4 ja 5 tuginedes leidis kaebaja, et teda oli õigus ametist vabastada vaid 02.10.2005 ja teisele ametikohale nimetamise võimatusel. Seejuures ta märkis, et 08.09.2004 koostati keeleinspektsiooni poolt tema eesti keele valdamise kohta kontrollakt ja kohustati sooritama eesti keele kesktaseme eksam hiljemalt 01.10.2005 ning lisas, et teist ametit ei peetud vajalikuks talle pakkuda ega lastud tal peale vahi alt vabanemist oma kohustusi täita. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (t.l. 17-20) ei peetud kaebust õigeks, paluti jätta see rahuldamata, viidati täiendavalt Vabariigi Valitsuse 29.01.1996 määruse nr. 31 punktile 8 ja avaliku teenistuse seaduse § 14 ning märgiti, et kuni teenistusest vabastamise päevani ei esitanud kaebaja eesti keele kesktasemel valdamist tõendavat tunnistust. Veel märgiti, et kuna eksami sooritamise tähtaeg määrati kaebajale 25.08.2004, oli tal rohkem kui aasta jooksul aega seda ettekirjutust täita, vahi all viibimine toimus aga hoopis hilisemal perioodil. Seejuures kinnitati, et politseiprefektuuris olid loodud võimalused tasuta eesti keele omandamiseks, kuid kaebaja vastavatel kursustel ei osalenud. Ka teenistusest vabastamise aega peeti seadusega kooskõlas olevaks ning lisati, et kaebajale ei pakutud teist ametikohta, kuna politseiprefektuuris pole ametikohti, millel töötamiseks on nõutav vaid algtasemel riigikeele oskus. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Ida Politseiprefektuuri esindaja oma kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. V kinnitas, et õpib praegu keelt ja on põhimõtteliselt valmis eksamit sooritama. Ta leidis, et tunnistuse puudumine ei tähenda keeleoskuse puudumist ja lisas, et kuna teda ei vallandatud koheselt peale ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumist, nõustus tööandja sellega, et ta valdab keelt vajalikul määral. Eve Kangro märkis täiendavalt, et käesoleval ajal ei ole Narva politseiosakonnas enam nooremkonstaabli ametikohti ja kaebaja tuleks ennistamise korral üle viia konstaabli ametikohale, kus nõutakse kõrgtaseme keeleoskust. KOHTU PÕHJENDUSED A. V oli vaidlustatud käskkirja andmiseni Ida Politseiprefektuuri noorempolitseiametnik (t.l. 45). Politseiteenistuse seaduse § 1 lg. 2 sätestatu kohaselt laieneb politseiteenistusele avaliku teenistuse seadus politseiteenistuse seadusest tulenevate erisustega. Politseiteenistusest vabastamise üldist korda reguleeriv politseiteenistuse seaduse § 46 sätestab viite üksnes samas seaduses sisalduvale piirvanuse tõttu teenistusest vabastamist reguleerivale sättele ning selle, kes on pädev politseiametniku teenistusest vabastamist otsustama. Seega tuleb muudel politseiteenistusest vabastamise juhtudel kohaldada avaliku teenistuse seaduse neid sätteid, millised reguleerivad ametniku teenistusest vabastamist. Vaidluse põhjustanud käskkirjas on A. V teenistusest vabastamise alusena viidatud avaliku teenistuse seaduse § 117 lg. 1 p. 3, millistes kehtestatu näeb ette ametniku teenistusest vabastamise ametikohale mittevastavuse tõttu kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Politseiametniku kohustus osata eesti keelt tuleneb politseiteenistuse seaduse § 8 lg. 1, avaliku teenistuse seaduse § 14 lg. 1 ning lisaks veel ka keeleseaduse § 5 lg. 2, 4 ja 5, keeleoskuse tasemed on täpsustatud viimati nimetatud seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt 16.08.1999 vastu võetud määrusega nr.
3. Neis õigusaktides sätestatust tuleneb, et politseiteenistusse võib võtta üksnes sellise isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning, et nooremkonstaabel peab nooremametnikuna teenistuses oleva isikuna oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel. 2 Keeleseaduse § 5’ lg. 1 ja 10 sätestatu kohasel hinnatakse eesti keele oskust riiklike eksamikomisjonide poolt vastaval tasemeeksamil ning eksami sooritanud isikutele väljastatakse eesti keele oskuse tunnistus. Seega tuleneb eelnimetatust, et politseiteenistuses vaja mineva eesti keele oskamist ja enda vastavust täidetava ametikoha suhtes kehtestatud nõuetele on politseiametnikul võimalik tõendada üksnes riikliku eksamikomisjoni poolt väljastatud eesti keele oskuse tunnistusega. A. V ei ole tema enda poolt kohtuistungil antud seletuste (t.l. 51) kohaselt seni veel sooritanud eesti keele kesktaseme eksamit, mistõttu pole tal oma keeleoskuse kohta võimalik esitada ka seadusekohast tunnistust ning see asjaolu teegi ta igal juhul mittevastavaks nooremkonstaabli ametikohale ja andis põhjuse tema teenistussuhte lõpetamiseks avaliku teenistuse seaduse § 117 lg. 1 p. 3 alusel ilma, et eelnevalt keegi kontrolliks mingil viisil selle oskuse olemasolu. Politseiameti 19.01.2007 käskkirjast nr. 15 (t.l. 32-38) nähtuvalt ei ole Ida Politseiprefektuuri Narva osakonnas ühtegi ametikohta, millel töötamiseks piisaks algtaseme keeleoskusest. Seetõttu on igati põhjendatud, et kaebajale ei pakutud enne vallandamist teist ametikohta. Avaliku teenistuse seaduse § 117 lg. 4 kehtestatud reegel, et ametnik tuleb vabastada kohe peale vastava asjaolu ilmnemist, et tähenda seda, et ilma vastavas ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendita ametnikku ei saagi enam teenistusest vabastada, kui selleks pädevust omav ametiisik on mingil põhjusel jätnud ta kohe peale dokumendi puudumisest teada saamist vabastamata. Tegelikult säilib see kohustus ka hiljem, sest nõutava dokumendita ametiisikut ei ole üldse lubatud teenistusse võtta ega seal pidada. Eeltoodust tulenevalt on nooremkonstaabel A. V politseiteenistusest vabastamine Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalev Prillopi 13.07.2007 käskkirjaga nr. 913-p olnud õiguspärane, käskkiri on antud selleks pädeva ametiisiku poolt, vastab avaliku teenistuse seaduse § 132 lg. 1 ja 2 teenistusest vabastamise vormistamise kohta kehtestatud nõuetele ja ei riku kaebaja õigusi. Seetõttu ei ole kaebus põhjendatud ega kuulu halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamisele. Kuna Ida Politseiprefektuuri esindaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 52), jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud menetlus kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3